Folk

Pilte X Hiiu Folgilt.

Rakkes sisuliselt neljapäeva ennelõunast pühapäeva südaööni. Esmaspäeval lõi silme ette filmi Roheline miil kaadri: "I am tired now, boss." Kuigi tema põhjendus oli veidi teisesisuline, siis tunne oli sama.

Parkimine. Jube kurb, et meil on juhte, kelle ajupotensiaal ei luba mõista, mille jaoks on üritustel ametis parkimiskorraldajad. Ja kindlasti tasub mõelda, et kui peavärava ees on vaba ruum, siis see on just spetsiaalselt Sulle jäetud, et oma auto sinna parkida saaksid. Samas on rõõmustavalt suur hulk autojuhte, kes mõistlikult lähenevad ning parkimiskorraldustest aru saavad.

Kellaaeg. Ikka veel on neid, kes arvavad, et kui kontserti algusajaks on märgitud 17.00, siis see tähendab aega, mil ise saabuda. Mitte et siis alustab artist. Veel parem variant on veel hiljem tulla ja siis kurjustada, et miks talle ukse ette parkimiskohta ei ole.

Vabatahtlikud. Räägitakse Astridi folgist - ja tõsi ta on, et tema selle eest kõige rohkem seisab ning hinge sellele annab. Ent et festival toimuda saaks, panustab mitukümmend vabatahtlikku sinna oma aja ning energia. Ere, samas ka äärmuslik, hoiatav näide. Z aitas muudele ülesannetele lisaks viimasel ööl kiigeplatsi korda seada. Pühapäeva hommikul autojuhi ülesannetes pidi ta aga magama jääma ja tema asemele tuli kiiresti uus inimene leida.

Alkohol. Ei mingeid probleeme seekord. Külastajad on alkovaba idee omaks võtnud. Üks laada kaupmees küll ei suutnud ööd ilma üle elada ja pidi teisel päeval oma asjad kokku pakkima ning lahkuma. Ent külastajad võisid rannas küll õlle/siidri juua, peoalale sisse viia ei üritatud (vähemalt silmapaistvalt).

Kirikud. Pühapäevane kirikukontsertide päev iseenesest turvameest ei vajanud, aga olgu, kui sooviti, võis ju kaasa sõita. Üllatas, et valdav osa pühakodasid oli pilgeni täis. Eredaim seik oli Emmastes, kus rästiku kruusateelt põllule juhtisin.