Paljuski olen suutnud plaanist kinni pidada ehk teen sporti ja veel hoolsamalt jälgin sporti ehk olümpiamänge.
Lisaks löön vahelduva eduga kaasa ennustusvõistlustel ja viktoriinides. Ja seekord on üllatav see, et mind saadab õnn. Tõsi, ennustuste täpsuse osas mitte niiväga... No lihtsalt ei suuda oma lemmikutele kehvasid lõppkohti või tulemusi ennustada...
Aga auhindu olen küll võitnud. Näiteks ETV olümpiastuudiost päeva parima küsimuse eest või Vikerraadio mälumängust loosiõnnega õigesti vastanute seast. Kehvasti läks aga Raadio2 kuulajamängus Rõõmsad Rõngad. Pääsesin seal finaali, pool- ja veerandfinaalist sealjuures puhta mativõiduga. Ent täna hommikul tuli vastase paremust tunnistada. Sealjuures vastaseks oli nö mees metsast, sest finaalikoha välja teeninud mängija ei vastanud hommikul R2 kõnele. Kuna tean, et tegemist oli Navi (Võrumaa) kandi mehega, kes eelmisel õhtul Eesti Karika 1/32 finaalis meie ehk Kärdla Linnameeskonna vastu mängis, siis arvan teadvat ka põhjust, miks ta hommikul 09 paiku telefonile ei vastanud. Lisaajal said nad 1:0 võidu ja Kärdlast Navisse on ca 350 km.
Ausalt öeldes ei hoolinudki ma niiväga auhinnast, kuivõrd oleks lihtsalt tahtnud spordiviktoriini turniiri kinni panna. Aga no pagan, kohe kuidagi ei olnud mulle sobivad küsimused. Ei räägi üldse nendest, kus huupi tuleb pakkuda (nendega ei lähe üldse mitte kunagi hästi) ehk a la kuigi eestlased 1924 Chamonix´i OMil ei osalenud, kirjutas Oskar Lõvi, et ühel alal võinuks seda teha, millisel? Vastus: kiiruisutamine. Ent ei õnnestunud ka faktiteadmisi nõudvaid küsimusi punktiks realiseerida. Näiteks absoluutselt ei meenu, et oleksin lugenud fakti, et Palusalu autasustamisel mängiti esiotsa vale hümni. Ja mis riigi oma? Türgi. Huvitav teadmine iseenesest.
Meelega ei kirjuta hetkel Nabi medalist pikemalt. Sellest eraldi postitus. Aga on selge, et kuigi lootsin ja uskusin Heiki võimalikku edusse, siis hõbemedal oli ikkagi üllatus. Ja päris palju rummi kulus selle tähistamiseks. Nii et kolmapäevaõhtusel vutimängul andis see ikka veel tunda. Aga kui tihti hiidlane OMil medali saab?
Aga auhindu olen küll võitnud. Näiteks ETV olümpiastuudiost päeva parima küsimuse eest või Vikerraadio mälumängust loosiõnnega õigesti vastanute seast. Kehvasti läks aga Raadio2 kuulajamängus Rõõmsad Rõngad. Pääsesin seal finaali, pool- ja veerandfinaalist sealjuures puhta mativõiduga. Ent täna hommikul tuli vastase paremust tunnistada. Sealjuures vastaseks oli nö mees metsast, sest finaalikoha välja teeninud mängija ei vastanud hommikul R2 kõnele. Kuna tean, et tegemist oli Navi (Võrumaa) kandi mehega, kes eelmisel õhtul Eesti Karika 1/32 finaalis meie ehk Kärdla Linnameeskonna vastu mängis, siis arvan teadvat ka põhjust, miks ta hommikul 09 paiku telefonile ei vastanud. Lisaajal said nad 1:0 võidu ja Kärdlast Navisse on ca 350 km.
Ausalt öeldes ei hoolinudki ma niiväga auhinnast, kuivõrd oleks lihtsalt tahtnud spordiviktoriini turniiri kinni panna. Aga no pagan, kohe kuidagi ei olnud mulle sobivad küsimused. Ei räägi üldse nendest, kus huupi tuleb pakkuda (nendega ei lähe üldse mitte kunagi hästi) ehk a la kuigi eestlased 1924 Chamonix´i OMil ei osalenud, kirjutas Oskar Lõvi, et ühel alal võinuks seda teha, millisel? Vastus: kiiruisutamine. Ent ei õnnestunud ka faktiteadmisi nõudvaid küsimusi punktiks realiseerida. Näiteks absoluutselt ei meenu, et oleksin lugenud fakti, et Palusalu autasustamisel mängiti esiotsa vale hümni. Ja mis riigi oma? Türgi. Huvitav teadmine iseenesest.
Meelega ei kirjuta hetkel Nabi medalist pikemalt. Sellest eraldi postitus. Aga on selge, et kuigi lootsin ja uskusin Heiki võimalikku edusse, siis hõbemedal oli ikkagi üllatus. Ja päris palju rummi kulus selle tähistamiseks. Nii et kolmapäevaõhtusel vutimängul andis see ikka veel tunda. Aga kui tihti hiidlane OMil medali saab?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar