Saatan

Eelmisel nädalal üritasid 16. ja 17. aastane tüdruk Ahvenamaal Hammarlandi kirikut põlema panna. Enda sõnul on nad saatana käsilased ehk satanistid. Kiire reageerimine aitas tulekahju varases faasis lämmatada.

Njaa. Võrreldes kristlusega on satanism suhteliselt noor usk. Kristlased käisid ristiretkedel sajandite eest, eesmärgiga "paganad päästa". Eks selle käigus hävitati ka kohalike ususümboleid. Kasvõi näiteks siinsamas Muinas-Eestis. Nüüdseks on usu levitamine teised vormid võtnud. Eks aeg teeb oma töö.

Satanism seevastu on alles oma esialgsetes arengufaasides. Seega on loogiline, et end üritatakse maksma panna vaid jõu abil. Ehk toimub ka ses osas peagi areng?

Samas meenus selle uudisega seik gümnaasiumiajast. Klass allpool oli 2 "eriti karvast". Väga radikaalse maailmavaatega inimest. Ei meeldinud neile mustad ja juudid. Ei sallinud nad kristlust ega mõnda teist usku. Ja siis ühel õhtul igavlesid Hergo ja Igor. Viimasel oli juhuslikult saadud kõnekaart, mille numbrit keegi ei teadnud. Ühesõnaga- kõneaeg, mis ootas kulutamist ja poisid, kes tahtsid tegevust. 2+2=... Valisime ühe noormehe, kellest eelpool juttu, numbri.

"Tervist, siin Sutlepa surnuaiavaht."

"äää... tere."

"Mul on siin hunnik vanu riste."

"Mmmm.. jaaa...eeee..."

"Ja ma olen kuulnud, et teile meeldib riste ja piibleid käia metsas põletamas."

"mmm... ee...misasja...."

"Räägitakse, et põletate neid. Mingi riituse värk. Et noh, mul need seisavad siin niisama. Vanad. Kus neid ikka kasutada saab. Äkki tahate need ära põletada?"

"Misasja? Eee...no..kus te kuulnud olete seda?"

"Tasuta saate, tulge viige ära. Saate ära põletada. Minul neid vaja pole. Kas tahate?"

-tuut-tuut-

Loodan, et igaüks suudab lausete juurde sobivad emotsioonid ja hääletoonid juurde mõelda.