Koalitsioonist

Kaugemalt pihta hakates ehk valimistulemus.

Viimased neli aastat üheskoos toimetanud koalitsioon kogus 60% häältest. Võiks ju tõlgendada, et sellega on antud mandaat täpselt samamoodi edasi liikuda?

Samas ka see 40%, kes eelistas kedagi teist, väärib, et nende häält võetaks kuulda. Seega peame suutma volikogus leida ühisosa ning teha koostööd. Aga leida ka viise, et see pea 10% valijaid, kelle kandidaadid valimiskünnise alla jäid ning volikogus ei ole, saaks väljundi.

Ja annan endale hästi aru, et on kohti, kus tuleb suuta ja teha asju eelmisest perioodist paremini. Ei eelista otsida mugavamaid lahendusi.

Sestap soovisime kohtuda kõigi volikogusse jõudnud nimekirjadega, uurimaks, kas koostöösoov on olemas ning mis on teiste mõtted, soovid ja arvamused. Nädala alguses esimesed kohtumised toimusid.

Neljapäevaks oli selge, et Isamaa eelistatud variant pole meiega läbirääkimisi jätkata. Rääkisime, et kummagi poole huvi ei ole tüli kiskuda. Ehk et kui nad on ka volikogus opositsioonis, siis jätkame mõistlikku ja regulaarset suhtlust ning koalitsiooni ülesanne on luua viisid, et kõik tunneks end kaasatuna.

Nende valikut mitte eelistada tugevasse mitme osapoolega koalitsiooni tulla saab ka mõista. Poliitstrateegiliselt on seda keerulisem selgitada, kui valimissõnum rääkis muutustest. Ehk keskmisel kodanikul on muutuseid märksa lihtsam tajuda, kui muutuvad koalitsiooni osapooled või vahetuvad juhtkohtadele valitud inimesed.

Ma ise vaataks asja siiski nii, et vallavanema nime muutmisest olulisem võiks olla sisulistes asjades muutuseid esile tuua, leida lisakäigud seal, kus eelmisel perioodil parandamisruumi oli.

Kõrvalepõikena - kui valimistulemusi analüüsida, siis on näha, et isiklikus plaanis kasvatasid toetust kõige rohkem need, kes eelmisel perioodil konstruktiivset ja viisakat joont hoidsid. Märksa väiksem oli kasv (või sootuks tagasikäik) neil, kes püüdsid laupkokkupõrkega tähelepanu köita. Inimeste valimistulemuste analüüsi kohta teen eraldi postituse.

Ühise Hiiumaaga on mõnes mõttes kõige lihtsam, kuna oleme kaks perioodi koostööd teinud. Oleme suutnud kõigi eriarvamuste kiuste kompromisse leida. Ja mis eriti oluline - vaielnud ning seejärel selle arutelu koos emotsioonidega sinnasamma ruumi maha jätnud. Kaasa võtnud vaid selle, mida üheskoos otsustasime.

Reformierakonnaga on kõige suurem väljakutse taastada tugev usaldus, mis näiteks viimase aasta jooksul öeldu/kirjutatu kaudu kannatada saanud.

EKRE plussiks on kaks jalga maas programm ning tegutsemistahe. Mida ilmselt inimestel kohati keeruline aru saada, on see, et me ei räägi Riigikogu EKRE fraktsioonist koos värvikate karakteritega. Hiiumaal selle erakonna eest kandideerinud on samasugused mõistlikud inimesed nagu mistahes teises nimekirjas välja tulnud.

Kuna väga palju juttu on olnud sellest, et programmid olid sarnased, siis võtmekoht ongi, et kui keeruline on prioriteetides (sest kõike korraga ju ette ei võta) kokku leppida. Aga kindlasti ka see, et tekiks nimekirjadeülene usaldus ja koostöötahe. Kui see on olemas, suudetakse programmiliste valikutes ka kokku leppida.

Vaadates nüüd lähipäevadele, siis EKRE, Reformierakond, Ühine Hiiumaa ja sotsiaaldemokraadid ehk Terve Hiiumaa tiim jätkavad koalitsioonikõnelusi.

Soov on, et uuel nädalal oleks selge, millises koosluses jätkame.

Seejärel asume kohe ka koalitsioonilepingut üheskoos kokku panema.

Inimesed

Valimiste järel on sotsiaalmeedias palju lihtsustatud kommentaare õhku visatud. Mis puudutab erakonna tunnusvärve, kuhugi erakonda kuulumist jne.

Kiire kõrvalepõikena. Mälu järgi ütleks, et president Trumpi erakonna tunnusvärv on punane. Kommunist? Sotsialist? Samas saan aru, et teatud põlvkonnal ongi keeruline nendest seostest lahti lasta.

Väidan aga, et kohalikul tasandil on oluline eelkõige inimene. Maailmavaatelisi küsimusi on Hiiumaa suuruses omavalitsuses pigem vähe. Rohkem loeb üleüldine oskus tööd ja koostööd teha. Sotsiaalsed oskused. Haritus.

Kas inimene käitub ühte nimekirja/erakonda kuuludes ühtemoodi, teises seltskonnas teistmoodi? Vast mingil määral. Välistegurid mõjutavad. Aga selgroo ja südametunnistusega inimene suures plaanis pigem käitub ühtemoodi.

Vaatasin, kuidas on inimesed aja jooksul nö värvi vahetanud. Kas nad seetõttu ka inimestena muutunud on?

Ivo Lõppe ja Tõnis Paljasma on liikunud EKREst Isamaasse.

Argo Nurs SDE-st Reformi.

Katrin Kivivuori Isamaast Reformi.

Marti Tisler Keskerakonnast Ühise Hiiumaa nimekirja.

Enn Sutting Isamaast Parempoolsetesse.

Maia Jõpiselg ja Toomas Remmelkoor olid üle-eelmisel korral valimisliidus, eelmisel korral Keskerakonna ning nüüd Isamaa ridades. Antti Leigri kandideeris esimesed kaks korda nendega koos, aga sel korral Reformierakonnas.

Keith Siilats alustas samuti valimisliidus, kandideeris E200 eest ja nüüd Reformis.

Aivar Viidik oli esiti valimisliidus, siis Reformi nimekirjas ja nüüd üksikkandidaat.

Valimistulemused

Mida järeldada?

1. Veebigallupeid usaldada ei tasu. Kas EKRE ja ÜH toetajaid ei loe Hiiu Lehte (veebis) või on RE toetajad eriti agarad lugejad ning gallupis hääletajad?

2. Norstati uuring on tellija ehk Ühiskonnauuringute Instituudi nägu. Ehk natukene on nii, et mida ja kellelt küsid, seda ka saad.

3. Norstati uuring kasutas valemis muuhulgas üleriiklikku reitingut. Veamäära ja valimit arvestades realiseerisid EKRE, RE, ÜH ja KE oma potentsiaali üsna täpselt. Isamaa jäi alla ning SDE ületas.

4. ÜH ja SDE saavutasid sisuliselt sama tulemuse kui 2021 valimistel. EKRE ja I tulemus paranes ning seda üsna täpselt RE ja KE toetuse vähenemise arvelt. Ehk need hääled mängiti ringi.

5. Tänane koalitsioon teenis 60% valijate toetuse.

6. Nelja aasta eest moodustus koalitsioon, millel oli 64% valijate toetus. 2017 oli toonasel koalitsioonil 52% valijate toetus. Tõsi, siis oli meil viis valimisringkonda.

7. Esimestel Hiiumaa valla valimistel (ja just valimisringkondade tõttu) jäi 10% hääletanuid volikogus esindamata ehk erakond, kellele nad hääle andsid, ei jõudnud volikogusse. Nelja aasta eest oli see vaid 1,2% ning seekord 8%.

Aitäh

Olen tänulik hiidlaste usalduse eest valimistel ning annan endale aru, et see tuleb järgmistel aastatel tööga välja teenida.

Samamoodi teen kummarduse Terve Hiiumaa tiimi ja toetajate ees. Oleme alati väärtustanud meeskonnatööd ning see tulemus oli kahtlemata tiimi terviktulemus.

Tean, et mõndagi saanuks eelmisel perioodil paremini teha ning peame vastavad korrektuurid tegema. Samas on tulemus indikatsioon, et üldjoontes hoiame õiget kurssi.

Leian, et kõik nimekirjad, kes volikogusse jõudsid, on võitjad. Iga nimekiri esindab hiidlaseid. Meie asi on otsida ühisosa ning teha koostööd, et Hiiumaa ja hiidlaste huvid oleks parimal moel kaitstud.

Valimistulemuste põhjal on võimalus kaheks kaheliikmeliseks koalitsiooniks. Soovime siiski, et see oleks laiapõhjalisem. Võtsime valimistulemuste selgumise järel seisukoha, et tuleb avatult kõigiga rääkida ning koostöövõimalused läbi arutada.

Esmaspäeval tegime kõigile poliitilistele jõududele ettepaneku kohtuda. Ja teisipäeval õnnestus kohtumisteks ühine aeg leida.

Valimispäev

Tehtud!

Eelistan valimas käia õigel päeval. On kuidagi teine tunne, kui muude asjade keskel nädala jooksul ära teha. Samas saan aru, et on neid, kel pole valimispäeval võimalik ning seepärast e- ja eelhääletamine igati asjakohased.

Kirjutamise hetkeks on hiidlased valimisaktiivsuses rekordi püstitanud. Ehk hetkel üle 59% valimisõiguslikest on oma sõna öelnud.

Jätkuvalt oleme kõige aktiivsem maakond. Viie tunni pärast saab numbrid lukku, eks siis näis.

Isiklikus vaates olen äraootav, kas tänane pani punkti või koma. Ma tegelikult isiklikku tulemust ei väärtusta ega aja taga. Tõsi, kui häälte arv oleks alla 200 ehk eelmise korraga kaks korda vähem, siis tuleb seda võtta märguandena. Muus osas on tähtsam tiimi terviktulemus ning kampaania käigus olen energiat ka sinna märksa enam panustanud, et see võiks ootuseid täita. Kas see päriselt nii läheb, ega enne ei tea, kui tibud kokku loetud.

Ehk oma peas olen pikalt olnud valmis nii ühe- kui teistsuguseks lahenduseks. Ja vajadusel panustan südamega Hiiumaa heaks ka volikogus. Nii nagu enda meelest seda Emmaste vallavolikogus tegin. Ehk et olen seadnud eesmärgiks, et kui tulemus ei vasta ootustele, siis ei tohi kibestuda. Tuleb analüüsida, teha järeldused ning meeles pidada, et volikogu ja vallavalitsus on hiidlaste huvide teenimiseks.

Igal juhul olen tänulik selle võimaluse eest ning tean ise ilmselt kõige täpsemalt, kus ja mida pidanuks teisiti tegema või mida saaks teisel ringil paremini teha.

 

Üldpildis loodan, et see meeleolu, mis valimiste eel on olnud, kandub ka järgmistesse kuudesse ja aastatesse. Just sellest vaates, et vastandumise asemel püütaks ühisosa leida. Kellegi maha tegemise asemel selgitada enda seisukohti. Kahtlemata sel, kes on võimupositsioonil, on selles osas suurem vastutus. Ehk et kas see on minu teha, see selgub hilistel õhtutundidel.

Valla eelarve

Valimiste eel on muuhulgas erinevaid võrdluseid ja ülevaateid avaldatud. Et kuidas üks või teine omavalitsus toime on tulnud.

Mida kindlasti Hiiumaal häbenema ei pea, on eelarve seis. Ülal on väljavõtted meie kodusaare kohta. Allikas: Rahandusministeerium. Ehk kui alumisest alustada, siis koondtulemusena on Hiiumaa finantsindeks tasemel hea ning nagu näha, ületab Eesti omavalitsuste koondhinnet. Viimast perioodi vaadates on kõigil alates COVID-ist keeruline olnud, ent kui keskmiselt ollakse jäänud viimastel aastatel samale tasemele, siis Hiiumaa on suutnud teha õigeid valikuid ning trend on üles.

Ülemise väljavõtte juures pean kõige olulisemaks põhitegevuse tulemit. Ehk see on summa, mis vallal jääb alles kui põhitegevuse tuludest maksta põhitegevuse kulud (sisuliselt kõik regulaarsed ning möödapääsmatud maksed). Ja see kolm pool miljonit on ka absoluutarvudes tulemus, mis Eesti parimate seas. Rääkimata tulemist inimese kohta. Mida see tähendab? Et kui tulevad keerulised ajad, siis meil on manööverdamise ruumi. Me ei pea minema põhitegevuste kallale, teenuseid kärpima. Samuti tähendab seda, et kui peaks olema vaja, siis puhtalt põhitegevuse tulemi pealt suudaksime kõik laenud kolme aastaga tagasi maksta.

See ei tähenda, et oleme rikkad ning et meil on nö sildita raha liiga palju. Aga et majandame nii, et pole end kohustustega kaelani kinni mätsinud.

Selles osas on kahtlemata kindel tunne uuele perioodile vastu astuda.

KOV25 reiting

Viimane uuringutulemus. Arvestada tuleb, et valim on väike ning valem arvestab seetõttu osaliselt ka üleriiklikku reitingut. See võimendab näiteks Isamaad.

Ent kui lähtuda sellest, mis meil ees on, siis valimisliit on langustrendis. Tugeva tagasilöögi on saanud EKRE. Tõusu on teinud SDE.

Julgen väita, et Isamaa teeb tugevama tulemuse kui KOV21, ent mitte sellist nagu see küsitlus näitab. Ja Kesk teeb viletsama tulemuse kui KOV21 ning suure tõenäosusega jääb volikogust välja.

Sadama tänav

Olen tegelikult juba mõne aja eest võtnud hoiaku, et pole mõistlik AV valefakte täis kirjutistele reageerida.

Seoses Sadama tänava rekonstrueerimisega viskas ta sotsiaalmeediasse üles oma versiooni. Ei hakka seal vaidlema. Aga toon siin välja faktid (ka Hiiu Leht avaldas nö ajajoone ehk peamised pidepunktid), millele  leidsin kinnitust lugedes üle vallavalitsuse + koalitsiooni meilivahetuse 2023. aastal.

• Sadama tänava uuendamine oli kirjas arengukavas. Aga mitte eelarvestrateegias.
• Sooviga minna raha küsima, tuli AV vallavalitsusse 3 päeva enne MATA meetme taotlemise tähtaega. Ja just see oli minupoolne etteheide. Meil oli ka päris tõsine tüli sellest koalitsioonis. Sest mõte tänavat uuendada on ju õige, aga viis, kuidas seda teha taheti, täiesti vale. Äsja on eelarvestrateegiat uuendatud ning siis tulla sooviga leida täiendava investeeringu tarvis 700 000. Jaotus küll kahe aasta peale, aga siiski.
• Meil oli koalitsioonis ka neid, kes ütlesid, et kui erafirmas keegi nii teeb, siis tuleb lahti lasta. Ja käis ka see arutelust läbi. Aga tol hetkel oli AV Reformierakonna piirkonnajuht ning see tähendanuks ka koalitsiooni katki minekut.
• Leidsime lahendused. Kõrvalepõikena - on tehtud etteheiteid, et lasteaia ehitusega võinuks varem alustada. Aga muuhulgas on nii truupide uuendamine kui Sadama tn tööd tähendanud lasteaia ajas edasi nihutamist. Sest oleks hea küll, kui vallavanemal oleks võlukapp, kuskohast lõputult raha mistahes asjade katteks võtta oleks. Me oleme soovinud üle anda korras eelarvega valla, sestap on iga täiendav investeering tähendanud kogu tööde plaani üle vaatamist.
• Etteheide, et kui oleks teinud nii nagu alguses plaanis, saanuks sama raha eest rohkem, ei päde. Juba esialgses infos oli:
  1. etapp 2024 Sadama tn alates Kalda tn ristist kuni Väike-Sadama ristini;
  2. etapp 2025 Väike-Sadama tn kuni Viinalao esise platsini.
• Etteheide, et tööde lõpp kavandati tänase vallavalitsuse poolt valimiste-eelsesse aega, ei ole tõsi. Esialgses kirjas on, et tööde tähtaeg on 2025 oktoobri keskpaik.
• Lisaks oli tänase vallavalitsuse teadlik valik, et avamisel ei saa ükski vallavalitsuse liige või poliitik sõna.

Kokkuvõtlikult. Hea meel, et tänav on korda saanud. Veel parem, et see on esimene osa kaasaegsest linnaruumist, mille järgi Kärdlat ka edaspidi arendada. St fookuses on jalakäijatele ning ratturitele, lapsevankriga liikujatele paremate tingimuste loomine.

Ei ole Sadama tänava uuendamise vastu olnud. Küll aga viisile, kuidas see alguse sai.

19.oktoober

Hiidlased on seni kõige aktiivsemad valimistel osalejad.

Neljapäevahommikuse seisuga 22,5 protsenti, samas kui Eesti peale kokku oli see 18,2 protsenti.

Võrdluseks, aastal 2017 oli valimisaktiivsus valimispäeva õhtuks Hiiumaal 57,8 protsenti ning aastal 2021 oli see 58,9 protsenti.

Need on senise ajaloo parimad tulemused. Kas seekord sünnib uus rekord? Kolme päeva aktiivsus justkui looks eeldused.

Mis rõõmu teeb - üldjoontes on valimisperiood Hiiumaal mõistlik ja konstruktiivne. Vaid üksikud sooviks räpast mängu mängida, ent tagasisidest on näha, et poriloopimine ei paku inimestele huvi.

Palju rohkem on kõlanud märksõnadena ühisosa, koostöö ja kaasamine ka valimiste järgselt.

Valimisprogrammides ongi seekord märkimisväärne ühisosa. Olen kõigi teiste nimekirjade omi lugenud ning selles veendunud, aga ka tehisarul analüüsida lasknud. Krati järgi on Terve Hiiumaa ja Isamaaline Hiiumaa kattuvus suisa 80 protsendi juures, Terve Hiiumaa ja Ühine Hiiumaa 70 protsenti.

Samas meeldis 15.10 Poliitikaklubis kõlanud mõte, et programm on programm ning annab aimu, mis suunas liikuda soovitakse ja kuhu jõuda tahetakse. Samas maailm ja välised tegurid on pidevalt muutumises. Sellega tuleb osata kohaneda. Ehk programmi kõrval tuleb vaadata inimese (sh sotsiaalseid) oskuseid, sest ei valita ju mitte ainult ideid, vaid kes ja kuidas(!) neid ellu viib. Muuhulgas, kas tal on siiras soov, aga ka oskused koostööd teha või puhtalt enda asja ajada.

KOV25

Üsna keeruline seis seekord volikogu valimiste eel. Mitte keeruline selles mõttes, et probleeme ja muresid on palju. Neid pigem on tööperioodi jagunud, nendega on tulnud tegeleda ja lahendused leida. Või et oleksin närviline ja pinges. Ei, pigem ootusärevuses tulemuste selgumise mõttes. Aga keeruline selles mõttes, et ei tea täpselt, mida oodata.

Ehk mis ikkagi inimene valimiskabiini juures otsustab. Kas lähtub pelgalt inimesest? Kas avaldab mõju erakondade üldine reiting ning kui, siis kui suurel määral?

Kas tajun kogukonna meelsust ja arvamust õigesti? Kas minu selgitused on olnud piisavad või on kellegi teise muusikanoot kõvemini kõlama jäänud?

Iseenesest olen valmis üheks ja teiseks.

Ja samas on ka mõtteviis ning väärtused jäänud sarnasteks nagu nad mind seni saatnud.

- Volikogusse pääsemine, veel enam vallavalitsuse liikmeks nimetamine ei ole valla valitsemine. See on vallakodanike teenimine. Suur usaldus, mis tuleb pühendumuse ja südamega tehtud tööga välja teenida.

- Ei arva, et olen igas olukorras ja igas asjas kõige targem. Kaugeltki mitte. Tuleb säilitada oskust kuulata, teisi arvamusi arvestada, analüüsida, enda esialgset arvamust uute faktide ilmnedes korrigeerida.

- Tean, et ka viimane periood ei olnud ideaalne. Palju saanuks ning edaspidi peabki saama paremini. Julgen eksimusi tunnistada. Selleks, et neile ausalt otsa vaadata, õppida.

- Pean ülioluliseks koostööd. Ja esimese sammu peab tegema alati see, kes on nö tugevamal positsioonil. Ka siin saanuks kindlasti paremini. Aga tunnen rõõmu, et saan ja saame volikogus nö üle välja suhelda. Et esimese hooga volikogu komisjonide esimehe kohti jagades sai iga fraktsioon vähemalt ühe komisjoni juhtida. Et vähemalt osaliselt arvestasime opositsiooni muudatusettepanekutega ning ei suhtunud ühtegi neisse üleolekuga - ka neid, millega ei nõustunud, arutasime ja analüüsisime. Et kaalukad otsused nagu näiteks ühisele eelarvele või osavalla valitsuste asemel ühtsele Vallavalitsusele üle minek on toimunud täielikus üksmeeles.

Käina-Hüti-Puski

Uudistest jooksis läbi, et riigi uues teehoiukavas on kruusakattega teede tolmuvabaks muutmiseks senisest neli korda rohkem raha. Ja Hiiumaalt lisandus tõlgendus, et nüüd saaks ka Käina-Hüti-Puski tee tolmuvabaks muuta.

Kahtlemata on see oluline tee ning tolmuvaba kate annaks palju juurde. Me kindlasti suhtleme nii Transpordiameti kui ministeeriumitega edasi selle tee osas. Samas aus on, et see on riiklike prioriteetide pingereas umbes nr 300. Täpset numbrit ei mäleta, aga suurusjärk on see. Ehk Trasnpordiametil on omad parameetrid, millest lähtub ja pingerea koostab.

Teine pool on aga hookus-pookus. Jüri Ratase valitsuse ajal kinnitati 2020. aastal teehoiukava, kus igal aastal ca 15 miljonit kruusateede tolmuvabaks muutmiseks. Järgmised valitsused tõmbasid selle rea esmalt nulli ja siis tõstsid 3 miljoni peale. Nüüd on aastaseks mahuks 11-12 miljonit kavandatud. Jah, pea neljakordne tõus. Aga võrreldes 2020. aasta plaaniga ikkagi veerandi võrra vähem. Ja kui arvestame, et hinnad on samal ajal märkimisväärselt kasvanud, siis ei ole mõte tekitada illusiooni, nagu oleks nüüd meie teelõigul või teelõikudel võimalus kohe töid tegema hakata.