Kohalikud valimised

 Kohalike omavalitsuste valimised ei ole enam kaugel.

Ühiskonnauuringute Instituut on koos uuringufirmaga Norstat koostanud kohalike omavalitsuste valimiste mudelennustuse, mille järgi Isamaa teeb suure, SDE mõõduka tõusu.

Selle järgi pealinnas võidab valimised Keskerakond, üle-Eestiliselt koguvad enim toetust Isamaa nimekirjad. Pealinnas tõotab põnevalt jätkuda - Kesk+EKRE vs REF+ISA+SDE on fifty-sixty seisus. Ehk see kinnitab tõde - sa võid teha tugeva tulemuse, isegi valimised võita, aga kui teised sinuga koostööd teha ei taha, siis jääd ikka opositsiooni.

Hiiumaal võidab selle mudelarvutuse järgi valimised Isamaa, arvestades, et reitingu järgi on erakonna toetus 24 protsenti, samas kui SDE ja EKRE toetus 18.
23-kohalises volikogus saab selle mudeli järgi Isamaa 6, SDE ja EKRE 5 kohta. Reform 3 ning valimisliit ÜH ja Keskerakond 2 kohta.

Muidugi, mida ei tea, on selle arvutuse täpne valem. Ehk et kas ja kuivõrd arvestati konkreetseid kandidaate, kuna kohalikel valimistel määravad need siiski palju. Isegi enam kui maailmavaade ehk erakondlik kuuluvus.

Laevaühendus on enam kui ühistransport

Kui vaadata arvamusuuringuid, siis inimesed pigem toetavad mõtet, et riik peaks end koomale tõmbama ehk kärpima. Olukord ja arvamus muutub, kui päriselt kärpima hakatakse.

Kas vahetuvad valitsused liiga kiiresti või pole lihtsalt aega, et tervikpilti süveneda, seega valitakse lihtne lahendus – solidaarne vähendamine üle välja. See aga tekitab alati probleeme. 

Erinevate valdkondade eest vastutavad erinevatesse poliitilistesse jõududesse kuuluvad ministrid, see tähendab, et partnerite soove eranditeks ei toetata. Poliitiline kalkulatsioon kaalub kahjuks sisulised argumendid üle. Kui kõigile ühtemoodi, siis kõigile ühtemoodi.

Ühistranspordikorraldus on erinevate järjestikuste valitsuste poolt tugevasse eelarvemiinusesse lastud. Sealjuures on riigile kaugelt kõige kulukam bussitranspordi korraldamine. Samas katab see kõige väiksema osa kuludest piletituludega, napi kümnendiku. Laevaühenduses suursaartega katab piletitulu umbes 35% ning kui siia lisada laevakompanii kasum, oleks see kaks korda nii palju.

Laevapilet ja -graafik

18. oktoobril sooviti suursaartega arutada piletihinnamääruse muutmist. Meenutame, et aastal 2022 jõustus kehtiv hinnakiri. Sõltuvalt piletiliigist oli hinnatõus paar- kuni mõnikümmend protsenti. Kui võtame arvutuse aluseks, et Heltermaa-Rohuküla liinil veetakse aastas üle miljon ühikut, reisijad ja sõidukid kokku, ning hinnatõus oleks keskmiselt euro olnud, siis on lihtne arvutada, palju riigieelarvesse meie liinilt lisatulusid laekunud oleks.

Sellel oktoobrikuisel videokohtumisel olime Saaremaa vallavolikogu esimehega samal seisukohal – hinnatõus ei ole põhjendatud ning seab saarte ettevõtluse kehvemasse olukorda. 

Ühistranspordi teemal oleme saarlastega aastaid ühte asja ajanud. Madis Kallase toel veensime regionaalministrit, kes ministeeriumis hinnatõusu plaani ära palus unustada.

Teades, et riigi majanduslik olukord on nadi, oleme püüdnud olla konstruktiivsed ning tulude suurendamiseks pakkusime, et saareelaniku sooduspileti võiks saada need, kel sissekirjutus 1. jaanuari seisuga. Riiklikult on just aastavahetuse seis oluline verstapost ning arvestuse alus. Näiteks just 1. jaanuari sissekirjutus otsustab, millisele kohalikule omavalitsusele laekub sinu tulumaks.

Ühetaoline kärpimine

Aga et kokku on lepitud solidaarses kärpimises, siis tuli aasta lõpus lauale üheprotsendiline reiside arvu vähendamine.

Laevakompanii koostas kärpeülesande lahenduse ehk kuidas miinus üks protsent graafikus avaldub. Lisasime sellele oma kommentaari, kooskõlastatult Hiiumaa Ettevõtjate Liidu ja Turismiklastriga. Et saame riigi keerulisest rahalisest seisust aru, aga kärpeülesannet tuleks lahendada sisuliselt, mitte et “hammustame igalt poolt tükikese”. Hiiumaa liinil on alates 2018. aastast reiside arv kasvanud veidi üle 10 protsendi, samas kui üle veetud sõidukite arv enam kui 22 protsenti. Seega nõudlus ületab pakkumist ning veomahud kasvavad kaks korda kiiremini kui juurde lisatud reiside arv. Sellest tulenevalt on juba tänase veo mahu säilitamine sisuliselt kärpimine.

Arvestades, et parvlaevad Leiger ja Tiiu mahutavad 700 reisijat ja 150 sõidukit, on TS Laevade pakutud reiside vähendamise plaan võimalikest valutuim, sisaldades väljumisi, kus keskmiselt 10–20 sõidukit. Et reiside vähendamine säästab riigieelarvele vähem kui 50 000 eurot, on tegemist solidaarsuse, mitte reaalse vajadusega. Erinevad ministeeriumid ongi just sarnaselt kümnete tuhandete kaupa riigieelarvet tasakaalu ajanud. Näiteks eelmisel aastal pidi vald enda kanda võtma matusetoetuse kulud, kuna riigi toetus 30 000 eurot lõpetati. Samamoodi oleme muude valikute arvelt lappinud huvihariduse toetuse järk-järgulist vähendamist. Viie aastaga on riiklik toetus Saaremaale 60 ja Hiiumaale 50 protsenti vähenenud.

Lahendused

Laevaühendus on märksa enam kui ühistransport – näiteks rongiga sõitmiseks on inimesel üldjuhul alternatiive, samas ilma sillata on laev sõidukile ainuvõimalik pääs mandrile. Arusaadav, et teema on oluline ning tekitab emotsioone. Ilmselt võimendab seda valimisteaasta. Samas on enam kui selge – kui paneme energia sellesse, et saarel omakeskis kembelda, mitte püüdes ühisosa leida ja ühise rindena saare teemasid riigi tasandil selgitada, siis võib võita tähelepanu, aga ei saavuta tulemust.

Nii lugesin, et olukorra võiks lahendada liikuvusreformi vahenditega. Teades, et selle mõõdik on CO2 heitmete vähendamine, ei oska näha, kuidas suurem reiside arv seda täidaks. Samuti ei kaeta igapäevakulusid investeeringuteks ette nähtud vahenditest.

Liikuvusreformi eesmärk on muuta ühistranspordi kasutamine mugavamaks ning et üha enam tehtaks auto asemel valik ühistranspordi kasuks. See hõlmab riiklikke arendusi kui ka lokaalseid lahendusi. Viimase osas on regionaalministeeriumiga suhtlus, et Hiiumaal võiks sel aastal investeeringu teha. Oleme vallavalitsuses ja koos Hiiumaa Arenduskeskuse ning Saarte Energiaagentuuriga teemat arutanud. Hetkel on töölaual plaan elektribussi käivitamiseks Tuuletorn-Hiiumaa Spordikeskus liinil. Nii et see väljuks ühelt poolt täis-, teiselt pooltundidel. Samas kattes hooned päikesepaneelide ja vertikaalsete tuulikutega, millele lisanduvad salvestusseadmed ja kiirlaadijad. Sellega vähendaksime auto kasutamist, muutes samal ajal Spordikeskuse ja Tuuletorni kasutamise – kõigi oma võimalustega – inimestele kättesaadavamaks. Kindlasti kasvab seeläbi nende asutuste teenuste kasutamine. Kasutaksime enam taastuvenergiat, vähendades fossiilkütuse kasutamist. Lisaplussina parandab salvestusvõimekus nende hoonete kriisivalmidust.

Minu meelest plaan, mida on mõistlik edasi arendada. Eriti, kui toome liikuvusreformi laevaühenduse konteksti. Iga sõiduki kohta viiakse hetkel üle mere kaks inimest. Seega, kui ühistransport oleks mugavam ja seda eelistataks autole, väheneks surve üleveomahule.

Valimisteaasta võimendab soovi teistele jalg ette panna.

Kaja Antons pakkus maakonnalehes ilmunud arvamusloos, et võiks üheskoos otsida võimalusi tulude kasvatamiseks ja võib-olla seeläbi praamireise kärpida ei olegi vaja. Väga nõus. Ja nagu saareelaniku sooduspileti tingimust näiteks tuues välja tõin, oleme sellest mõttest lähtunud. 

Võrreldes kokkuhoidu esialgse piletihinna muutmisega saavutatavast tulust, saab kinnitust, et eesmärk on – kõik peavad panustama. Lahendus saab olla riigieelarve sisulises korrigeerimises, teisisõnu kärpimises. Ühe vitsaga löömise asemel lähtuda reaalsest olukorrast ja vajadustest.

Samuti ei saa nõus olla mõttega piletimääruse avamisest (loe: piletihinna tõstmisest). Ei täna ega järgmisele aastale mõeldes. Kohaliku elaniku jaoks oleme peaaegu saavutanud olukorra, kus meresõit on hinnastatud maanteepikenduse põhimõttest lähtuvalt. Turist ehk ühekordse sõidu tõttu lepib piletihinnaga. 

Aga need, kel saarel lapsed või vanemad ja seetõttu tihedamalt siin käivad, aga sissekirjutust ei oma, nende jaoks on see märkimisväärne kulu. Samuti kannatab ettevõtlus – erinevad teenused, mida saarele soovime, kõigile arvestatakse ju üleveohind meile esitatavale arvele juurde.

Valimisteaasta võimendab soovi teistele jalg ette panna. Samas, edasi viib ja tulemusi toob nii saarel kui riigis, võimekus koostööd teha ning ühist asja ajada. Teadlikkus saarelisusest tingitud eripäradest ei ole riigijuhtide tasandil lõpuni teadvustunud ja sellesuunalise selgitustööga peame jätkuvalt edasi tegelema. Loodetavasti üheskoos ning ühe asja eest väljas olles.

Ilmus 30.01.2025 Hiiu Lehes

Kultuuriaasta 2024

Rõõm on tõdeda, et lõppenud kunstiaastale kohaselt olete igaüks oma pintslit kasutades Hiiumaa kultuuriaasta värvikirevalt, ehk isegi veidi konradmägilikult tervikuks maalinud.

Eelmisel aastal sain tragidelt kultuuritegijatelt kultuurisaua ning selle kaudu ülesande tavapärasest enam kultuurisündmustel osaleda. Nii olen tervitanud tantsuga kevadet, kogunud elamusi Mere laulu kuulates/vaadates; elanud kaasa Konrad Mägi elusaatusele, saanud osa Erkki-Sven Tüüri juubelikontsertist ja veel palju muudki. Aga sama rõõmsalt nautinud koos lapsega tema esimesi kontserdi- ja kinoelamusi.  

Hiiumaal kultuuriaasta oli tihe ja tummine. Kirjandusfestival, Pühalepa muusikafestival, Pärdi päevad, Hiiumaa Homecoming Festival, Hiiu Folk. Pidasime meeles Ülo Soosteri 100. sünniaastapäeva. Rohkelt näitusekülastajaid võtsid vastu Hiiumaa Muuseum, Kärdla Kultuurikeskus, Reigi pastoraat, Nelja Nurga Galerii, aga ka Tuuletorn. Viimast tasub külastada nüüdki veel, et Hiiumaa tulevikukunstnike töödest osa saada. Kõrgessaare raamatukogu tähistas oma 80 tegevusaastat. Kui mõned märksõnad välja tuua.

Kindlasti on märgiline, et algatatud on detailplaneering Kärdla Kultuurikeskuse kinnistule, et sinna Hiiumaa kultuuripalee ehitada ning kevadel lõpevad Käina kultuurikeskuse renoveerimistööd.

 

Eestis ei saa kultuurivaldkonnal 2025. aasta olema kergete killast. Riigi majanduslik olukord ja sellega kaasnevad kärpekäärid on kultuurivaldkonda suurte siiludena väiksemaks hauganud. Mures on etendusasutused, vähendatud on toetusmeetmete mahtusid ja sihtasutuste, hallatavate asutuste eelarveid, külmutatud on töötasud.

Kultuuriministeeriumi osakaal moodustas riigieelarvest 2002. aastal 3,84 protsenti, 2024. aastal 1,96 protsenti ja 2025. aastal on see kõigest 1,77 protsenti.

Hiiumaal on vaba aeg, kultuur valdkond valla eelarvest 13-15 protsenti moodustanud. 2025. aasta eelarve projektis 16 protsenti.

 

Alanud aasta on laulu- ja tantsupeo aasta. Hiiumaalt on teekonda suurele peole alustanud 22 kollektiivi – neist tantsupeole 15 ja laulupeole 7. Osalejate arv on viimaste pidude lõikes üsna ühel tasemel püsinud. Tõsi, pisut enam ehk kaldunud tantsupeo poole.

Ja kohe mitte ei saa nimetamata jätta, et sellel peol on hiiumaistest tegijatest peo korraldusprotsessiga seotud mitu tegijat: Helle-Mare Kõmmus ja Rauno Zubko seavad rahvatantsijate samme, Tiina Kaev aitab sirgeks tõmmata võimlejate ridu. Raili Kaibald ja Ilona Muhel on laulupeol mudilaste hääli sättimas. Hiiumaine juureniidike on tantsupeo liigijuhtidel Sille Kapper-Tiisleril ja Agne Kurrikoff-Hermanil. Väike olemisekohake saarel on ka tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimannil. Tundub, justkui hiidlased on oma kodust pidu sel aastal pealinnas korraldamas.  

Samaaegselt traditsiooniliselt 23. juunil saabuva võidutulega jõuab Hiiumaale ka laulupeo tuli. Laenan hinnatud tantsuõpetaja Helle-Mare Kõmmuse, kes minugi tantsusammu lihvida on püüdnud, mõtet.

Rahvakultuuri kollektiivid – koorid, pilli,- tantsu- ja võimlemisrühmad, rahvateatri- ja käsitööseltskonnad on omamoodi kaitseüksused – ühtsed, homogeensed sõpruskonnad. Juba meeskonnana kokku harjutanud ja teineteist usaldavad. Nii saab kahe tule kohtumist pidada tugevaks sõnumiks – kultuuritahe = kaitsetahe.

Hiiumaal saame 2025ndale aastale otsa vaadata mõnevõrra korrapärasemalt, et mitte öelda matemaatiliselt – on ju triibuseeliku triibud õige sirgete joontega; käise-, varrukaotsa- ja kraetikand täpselt mõõdetud geomeetriaga. Rääkimata kindakirja või põllepitsi ühtlasest mustrist. Ühelt poolt nii täpne, teisalt niisama värvikirev ja nüansirohke kui üks impressionistlik maal.

Isegi olen teema-aasta tarvis üle mõõdetud ja kaalutud. Selga on passitud peenemat tikanditega särki ja säravate vasknööbiridadega vesti. Et juhuks, kui tantsusammud ehk mõne pedantse tantsuõpetaja silma riivavad, siis rongkäigus paistan ikka kena ja esinduslik välja.

Aitäh teile, et me siin Hiiumaal kultuurist nõnda positiivses võtmes saame rääkida.

Kultuurset aastat!

*tervitus kultuuriaasta avamisel

Spordiaasta 2024

„Olen oma karjääri jooksul mööda visanud rohkem kui 9000 korda. Olen kaotanud 300 mängu. 26 korda on mulle usaldatud viimane vise ja viskasin mööda. Olen korduvalt ja korduvalt läbi kukkunud. Ja just seepärast olen ma edukas,“ on öelnud korvpallikuningas Michael Jordan.

Mõned andmestikud väidavad, et Hiiumaal toodetava väärtus on null ning olemas on kaardid, mis näitavad, et Hiiumaad polegi olemas.

Veidi tõsisemalt, siis ka saare spordivaldkonna inimesed on vestlustes murekohti välja toonud. Näiteks kuidas võistkonnaaladel tiim kokku saada või et kohati ületavad korraldajate ootused osalejate arvu osas seda, mis päriselt protokolli kirja saab.

Kõige kiuste tegeletakse meil väga erinevate aladega ning seda ka tipptasemel.

Muuseas, spordiregistri järgi on Hiiumaal 45 spordiorganisatsiooni, 46 litsentsiga treenerit, 74 spordiobjekti ja 1541 harrastajat.

Saarel on spordialad, mis saavad aastat kokku võttes kümneid medaleid ritta seada. Näiteks orienteerumine, kus ka vaid kahe perekonna – Esta ja Saue – tulemusi arvestades võiks aasta edukaks lugeda.

Purjetamine ja tennis omavad laia kandepinda ning aasta on tihedalt võistluseid täis.

Et Hiiumaa on mereriik, sai jahi Olympic meeskonna Euroopa meistritiitliga kinnitust.

Võistkond Vallu Euroopa meistrivõistluste kuldmedal mölkkys oli vähemalt minu jaoks üllatus, meeldiv üllatus. Mölkky vennasspordialal petankis jätkati Eestis medalitega.

Kui põgusalt aladest üle käia, siis saalihoki maailmameistrivõistlusel kuulusid rahvuskoondisesse Ken Pähn ja Alex Kark. U19 koondises mängib Janori Remmelg.

Korvpalli meistriliigas maandus peale vist kõigis maailmajagudes palli põrgatamist Martin Paasoja. Jalgpalli meistriliigas on Andre Frolov nüüdsest enim mänge mänginud vutimees. Ja mis veel olulisem – ta juhtis hiidlased maavõistlusmängus Saaremaa vastu võidule.

Võrkpalli meistriliigas on hiidlaseid mitu ning Stefan Kaibald lõpetas kevadel Belgia meistrivõistlused neljandana.

Autospordis korraldati taaskord Hiiumaa rahvaralli ning Robin Pruul ja Rein Tikka olid kiiremaid nii kodus kui mitmel teisel etapil. Rattaspordis toimus suisa mitu võistlust, sealhulgas esimest korda olümpiakross.

Ratsutamine on Spordikoolis hoogsalt laienenud. Laskmine ajab järjepidevalt oma asja, mis hoiab harrastajad ligi ja toob tulemusi.

Kergejõustikus osatakse ketast heita – kaugemale kui teised tänases Eestis ning kiiresti joosta – nii et rekordid langevad.

Tõstmine ja rammumeeste alad on esindatud eelkõige kahe mehe kaudu, ent kilod, mida nad kergitavad, panevad mõtlema, et äkki see on võistkonnaala. Kahtled? Proovi palun jõutõmmet 350 kiloga.

Aasta aega on avatud olnud bowlingusaal. Kohalikud oskavad juba keegli- ja bowlingukuulil vahet teha. Nüüd jääb viimastel Mirjam Laanejõe ja Sander Voitka sportkeeglis teenitud medal järgi teha.

Ronimissport on kenasti kanda kinnitanud ning loodetavasti tõi jõuluvana Erki Prannole eelmisel aastal tehtu eest ämblikmehe kostüümi.

Nii vaadates – ja see oli vaid ülevaade, mis minusugusel pühapäevasportlasel esimese hooga silme eest läbi jooksis – on, mille üle uhke olla. 2024 oli spordiaasta mõõtu küll. Aitäh selle eest!

Jooksja Roger Bannister, esimene, kes miili alla nelja minuti läbis, on öelnud: „Sport pole mitte ainult füüsilise võimekuse test, vaid ka vaimse tugevuse ja tahtejõu proovilepanek.“

Alanud aastaks soovingi, et lisaks füüsilisele vormile jaguks meil vaimset tugevust ning tahtejõudu.

 

* Tervitus Hiiumaa spordiaasta 2024 galaõhtul.

11.11

Esmaspäeval oli mitu tähtpäeva. Kaitseliidu loomise aastapäev. I maailmasõja lõpu päev. Maailmas on selle tähistamiseks erinevad vormid. Euroopas eelkõige maailmasõja (kuna I sõda oli eelkõige selles maailmajaos) lõpu ja vaherahu täihstamine. Briti ühenduses Mälestuspäev. USA-s Veteranide päev.

Sain sel päeval sõnumi perelt, kus jaanuaris USA visiidil peatusin. Just seoses tähtpäevaga, kuna pereisa teenis Vietnamis. Ehk oli/on sõjaveteran. Ja meenus, kuidas USA-s austusega (vähemalt Texases) veteranidesse suhtutakse. Näiteks on neil autodel erimärgisega numbrimärk, mis annab nt parkimisel eelised. Ja nägin, kuidas võhivõõras lausus "Thank You for Your service." saades teada, et teine on sõjaveteran.

Suuremõisa ja Ametikool

Esmaspäeva hommikut oli võimalus Terevisioonis alustada.

Teemaks Hiiumaa Ametikooli ja kutsehariduse reformiga seonduv.

Saan kutsehariduse reformist ja selle eesmärkidest aru. Aga see jätab arvestamata hariduse ja haridusasutuste laiema mõju. Suurematest linnadest väljas tuleb sellega igal juhul arvestada. Praegusel juhul on Hiiumaal ka selline tulevikuvariant võimalik, et lõhutakse hästitoimiv ja õppijate seas hinnatud asutus, samas ei ole garantiid, et uus plaanitud moel käivitub.

Seega võiks teha nii:

- vald võtab üle Ametikooli taristu, misläbi Haridus- ja Teadusministeerium vabaneb ülalpidamiskuludest ja investeerimiskohustusest. Saab raha suunata puhtalt hariduse sisuteemadele, nagu soov on olnud.

- Suuremõisa Lossi kasutaksime ka edaspidi muuhulgas õppetööks. Samuti jätkub ajaloo ja kultuuripärandi tutvustamine. Aga variant on hoonesse tuua ka vallavalitsuse kontoriruumid. Seega saaks Riigi Kinnisvara AS tänase Kärdla Keskväljaku ääres asuva hoone, kus vallavalitsus, rendilepingu üle võtta ning hoonest saaks nn Riigimaja. Arvestades, et Riigimaja ehitust kavandades tehti konkreetseid plaane tänaste riigiasutuste hoonete tuleviku osas (enamjaolt müügiplaan), annaks selline liigutus võimaluse nendega edasi minna. Ehk riigitasand võidaks sellest.

Võidaks ka vald, kuna ei võtaks ainult uusi kohustusi lossi taristu ülalpidamise näol, aga vabaneks Kärdla vallamaja kuludest. Selge, et osa vallavalitsuse teenistujaid peab ka edaspidi Kärdlas olema, aga seda on võimalik lahendada ka olemasoleva valla taristu baasil. Lisaks olen välja pakkunud, et vald ja riigi tasand peaks senisest enam koostööd tegema ametnike ruumide osas. Riigi töökohtade arv saarel on 10-15 aastaga pea kaks korda vähenenud ning seega ka tegelik ruumivajadus. Kaugkontor jms on niikuinii lisaks sellele tulnud, et jääda.

Samuti saaks vald sel juhul Suuremõisas taristut tervikuna vaadata, kuna lossi kõrvalhoonetes on tänagi valla allasutused toimetamas. Võimalik, et mingeid muudatusi ruumiprogrammis või millegi asukohas tuleks samuti teha, et parem lõpptulemus saavutada.

Samas lossi taristu ruumiprogramm võimaldab mitmeid erinevaid tegevusi paralleelselt töös hoida. Ehk suures pildis ei ole probleem, et hariduse andmine, vallavalitsus ametiasutusena, ajaloopärandi tutvustamine ja külastuskeskkond ning midagi veel kõrvuti toimetavad.

- HTM jätkab Ametikoolis ja just Suuremõisas seniste erialadega, mis võivad küll osaliselt täiskasvanute jaoks tasuliseks muutuda, aga säilivad. Sellega ei lõhu me hästitoimivaid asju - tänased erialad on sisukad ja õppijatele meeltmööda (sisseastumiskatsed on selge mõõdik). Ja alahinnata ei saa aianduse eriala pakutavat sünergiat mõisapargis. Niisamuti on sel tulevikuväljundid, näiteks kliimamuutuste kontekstis on meil vaja olema inimesi, kes suudavad ehitada uusi rohealasid, mis aitaks linnadel võidelda kuuma ja (liig)sademetega. Seda saab ka põhikoolijärgse õppega siduda, noored on väga keskkonnateadlikud.

- Hiiumaa Gümnaasiumis ja koostöös Ametikooliga käivitub põhikoolijärgne kutseõpe, mille edukaks rakendamiseks panevad HTM-ile õla alla vald, Hiiumaa Arenduskeskus ja Hiiumaa Ettevõtjate Liit.

Nii saaks nii kutsehariduse reformi ellu viia, heas koostöös kogukonnaga, kuid teha asju nii, et kõik ei pea ühte raami mahtuma, vaid arvestame eripäradega ning otsime parimaid lahendusi.

Isadepäev

Kujunes nii, et isadepäev õnnestus suuresti veeta võimalikest kõige paremal moel. Ehk mitte midagi tehes. Ja paljuski täitsa voodis. Ja isegi üsna pikalt ja palju magades.

Keha leidis, et olen viiulikeeli piisavalt pingule tõmmanud ning nüüd on valida, kas riskida nende katkemisega või lasta lõdvaks. Viimane tundus parem plaan :) 

Isadepäev õnnestus juba ette ära pidada, kui sain väikese preiliga terve päeva Saaremaal veeta. Ujumas. Kohvikus. Mänguväljakul. Poes. Ja ma muidugi ei arva, et isa peab olema isadepäeval, nii nagu üleüldse tähtpäev ei ole selleks, et siis ekstra tubli olla. Pigem tuletab see mingeid asju meelde. Heal juhul paneb mõtlema, ehk isegi analüüsima. Aga loeb ikka see, kuidas 365 päeva jooksul aastas toimetad.

Kutseharidus

Suuremõisa on igati sobiv koht, kus kutseharidusest rääkida. 1824. aastal avas parun Peter Ludwig Konstantin von Ungern-Sternberg, Kärdla kalevivabriku rajaja, siinsamas lamburite kooli. Sada aastat tagasi õpetati Suuremõisa lossis mõisatööliste lapsi. 1977. aastal sai lossist taas kutsekool, kui alustas tööd sovhoostehnikum. Kolmkümmend aastat hiljem sai sellest Hiiumaa Ametikool.

Mul on selle kooliga ka isiklik side: minu vanemad kohtusid siin tehnikumis õppides – nii et tinglikult poleks mindki siin ilma selle koolita :) 

Minu vend on lõpetanud selle õppeasutuse põhikoolijärgses õppes ehk sobiks hästi kutseharidusreformi mudelisse. Mina ise pean ilmselt silmad häbi täis maha vaatama, kuna olen see, kelle kohta haridusminister ütles „maksumaksja kulul hobihariduse omandaja. Ajateenistus mõjutas ülikooliõpinguid ja lõputöö kirjutamiseks võtsin lisa-aasta, õppides samal ajal siin Ametikoolis väikeettevõtlust. Ettevõtjat minust ei saanud, kuid omandatud teadmised on mind elus ja töökarjääris kindlasti toetanud.

Miks on kutseharidusreform vajalik?

Ühiskond ja töömaailm on muutunud – samuti on muutunud õppijate ootused. Kutsehariduses on vaja, et oskusi õpitakse töö ja praktiliste kogemuste kaudu. Märksõnaks ettevõtete vajaduste ja kutsehariduse paindlik kokku viimine. Üheks reformi eesmärgiks ongi siduda kutseharidust tihedamalt teiste haridustasemetega, luues sildu kutsehariduse, üld-, huvi- ja kõrghariduse vahele. Avatud haridusruum aitab vastata noorte huvidele ja soovidele terviklikumalt.

Regionaalsetest mõjudest ei tohi mööda vaadata.

Kutseharidusreformil on kahtlemata positiivsed küljed. Samas peame arvestama, et piirkondade võimalused on erinevad. Regionaalseid aspekte ja reformide sotsiaalmajanduslikke mõjusid ei saa eirata – eriti väiksemates kogukondades, kus kutsekoolide ümberkorraldamine mõjutab otseselt kohalikku elu ja arengut. Vähem kui 20 aastat tagasi korrastati Eesti kutsekoolivõrku ja väiksemaid õppeasutusi suleti või liideti. Tollal oleks kriteeriumide järgi tulnud sulgeda ka Hiiumaa Ametikool, kuid kool jäi alles, kuna vaadati laiemat pilti.

Kooli toonane direktor Ülo Kikas ütles: „Kui poleks olnud kooli, poleks siin tõenäoliselt enam ka hooneid ja parki.“

Viimased kuud on taas kinnitanud, kuivõrd olulised on Suuremõisa lossikompleks ja Ametikool nii hiidlastele kui Hiiumaa sõpradele. Ka tänane konverents ja suur huvi selle vastu kinnitavad seda. Siit annab edasi minna.

Tervitussõnad Hiiumaa kutsehariduskonverentsil "Kuhu tüürid, kutseharidusreform?" 

7

25. oktoobril täitus Hiiumaa vallal seitsmes tegutsemisaasta. Palju õnne kõigile hiidlastele ja Hiiumaa sõpradele!

Inimese eluga võrreldes tähendaks see hetke, kus lasteaia periood lõpeb ja algavad kooliaastad. Esimesed paar aastat olid väljakutsuvad. Seniste omavalitsuste põhimõtete, töökordade, dokumentatsiooni ühtsetele alustele viimine, samal ajal õppides üheskoos tegutsema. Kooliperioodi alguseks oleme jõudnud sinna, kus meil on üks ja ühtne vald.

Vaatame valla loomise hetke.

Hiiumaa vald moodustus Vabariigi Valitsuse otsuse alusel pärast kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi 25. oktoobril 2017. Muuseas, sel perioodil oli ametis 49. Eesti Vabariigi valitsus ehk Hiiumaal kodu omava Jüri Ratase esimene valitsus.

Hiiu vald ja Käina vald liitusid vabatahtlikult ning said selle eest ka liitumistoetust. Emmaste ja Pühalepa vald sundliideti. Investeeringud, täpsemalt nende jaotus ülesaareliselt, tekitas esimestel aastatel ka vastuseisu. Samas valik, et ühinemise järel moodustati osavallad koos osavalla valitsustega, aitas sujuvalt kokku kasvada.

Samuti Vallavolikogus tehtud valikud investeeringuteks. Suuremad maakondlikud objektid, mis kogu saare elanikke teenindavad, näiteks Hiiumaa Spordikeskus, tulebki rajada keskusesse. Samas ei ole ühtegi piirkonda ära unustatud. Parimaks näiteks regionaalpoliitikast sadamate arendamine igas saare otsas – Orjaku ja Sõru uuendamine, Kalana jahisadama ja Naistlaiu kalasadama ehitus.

Nii jätkame ka edaspidi. Oleme üks, ühine ja ühtne Hiiumaa. Samas territoriaalne üksus osavalla näol aitab hoida kohaliku initsiatiivi ja identiteeti, kaasata elanikke kohalike küsimuste otsustamisse. Oluline on seegi, et peamised teenused ja valla hallatavad asutused tegutseksid kodanikele võimalikult lähedal edasi. On see siis sotsiaalvaldkond, haridus või kultuur.

Numbritest.

1. jaanuari 2024 seisuga elas Hiiumaal 9760 inimest. Umbes 200 enam, kui seitsme aasta eest.

Hiiumaa vallas on keskmiselt 5 500 maksumaksjat, töötuid keskmiselt 150 inimest. Maksumaksjate arv on märkimisväärselt kasvanud, kuna valla algusperioodil oli see alla 5000. Töötuse määr on viimaste aastatega Eestis kõige väiksemaks langenud, olles hetkel alla 4%.

Et meil on järjepidevalt enam elanikke ja maksumaksjaid, niisamuti on kasvutrendis saare külastajate arv, aitab väljakutsetega keskmisest Eesti omavalitsusest paremini toime tulla.

Palju õnne, Hiiumaa vald!

Hiiumaa vald, see on eelkõige Hiiumaa inimesed.

Tunnustus teile, ettevõtjad, et kõigi väljakutsete kiuste olete Hiiumaa patrioodid, arendate saart ja pakute tööd. Suur aitäh kõigile sündmuste korraldajatele, kes saarele külalisi toovad ning kohalike elu mitmekesistavad. Kiitus meie asutustele, mis pakuvad kvaliteetseid teenuseid. Näidetena toon vaid meditsiini, kus haigla on renoveeritud ja tervisekeskusel kaks kaasaegset hoonet, mis aidanud kaasa ka uute perearstide saarele tulekule. Teisena haridusvaldkonna, kus lapsesõbralikud lasteaiad ja koolid mitmel puhul saanud otsustavaks perede saarele kolimisel ja kus PISA testide järgi antakse maailma parimat haridust. Aitäh teile, head hiidlased, et oma pühendunud igapäevatööga loote tingimused, et Hiiumaa on sedavõrd meeldiv ja kaunis paik.

Tean, et alati saab ja peabki tahtma asju paremini teha. Aga kui me võrdleme end teistega, siis võime tänasel pidupäeval küll julgelt öelda, et Hiiumaa ja hiidlased on tragid ja tegusad.

Puhkus

Viimastel aastatel on üsna tavapäraselt puhkus kevadisele ja sügisesele koolivaheajale sätitud.

Sel korral võtsime suuna otse lõunasse - Saaremaale. Hommikul tervitas Sõru-Triigi laevale jõudes kaunis kuldkollane päike, mis täpselt samal ajal taevalaotusesse kerkima asus. Ja terve nädalavahetus oligi pigem üsna kena sügis.

Reede veetsime linnas ja suuresti Kuressaare kindluse juures. Kui kell hilist pealelõunat näitas, said teised tuppa ja vette suunduda. Mina liikusin puhkuse põhisündmuse ehk Saaremaa kolme päeva jooksu starti.

Laias laastus olen võistluste näol endale treenimiseks eesmärgi seadnud. Sest elu ebastabiilne rütm pigem korrapäraseid treeninguid ei soosi. Aga mingid kilomeetrid ja liikumistunnid on aasta jooksul siiski kogunenud.

Et järjest maratonidistanti jooksmiseks on alati üle nelja tunni kulunud ning kolmel päeval järjest ei ole jooksuvõistlusel kunagi osalenud, siis oli keeruline eesmärki seada. Valisin lõppajaks 3:30. Mis oleks siis umbes 5 minutit kilomeetri kohta. Kolme päeva jooksul on maraton jagatud 10, 16.2 ja 16 kilomeetristeks juppideks.

See võistlus on vahva ka seetõttu, et lisaks individuaalarvestusele on mitu võistlusklassi veel. Paarid ehk elukaaslaste arvestus. Ema ja laps, isa ja laps. Tiimid ehk kolmikud, sealhulgas ühest soost ja segatriod.

Tiimi kaasamine andis lisamotivatsiooni - ei tahtnud ju selgelt nõrgim lüli olla :)

Tagasi reede õhtusse. 10 km linnajooksu. Peamine oli alla 50 minuti joosta. Et 3:30 graafikus püsida. Samas ei tahtnud liialt vajutada, et järgmisteks päevadeks jalgu ka jaguks. Alustasin vist siiski veidi liiga kiiresti. Raja keskmisel osal taastusin ning lõpus - eriti peale tagasipöörde punkti Roomassaare sadamas - oli juba tore liikuda, sest iga kaasvõistlejast möödumine annab lisaenergiat. Lõpuks aeg 46 minutit.

Teine päev joosti Sõrve poolsaarel. Ilm imeilus. Stardijoonel olime endise peaministri Taavi Rõivasega kõrvuti ja läksime üsna sarnase taktikaga rajale - alustada 3:30 "õhupalliga" ehk tempojooksjaga ning teisel poolel tunde järgi juurde panna.

Seal oli aga üsna tihe punt, seega mitte kõige mugavam joosta. Lisaks, ilm soosis ja jalad olid esimese päevaga soojaks joostud. Seega võtsin 4.50 kilomeetri tempo ja liikusin "õhupallist" veidi eest. Peale 9. kilomeetrit läks Oskar mööda. Pidin juba tal minna laskma. Aga kuna jäi vaatevälja, siis otsustasin vahe kinni võtta ja kaasa minna. Seega olid viimased kilomeetrid 4.30 kanti ning enesetunne väga mõnus.

Arvutades ja arvestades teise päeva aega 1:17 võis lõppeesmärki kõrgemale kruvida. Kui viimasel päeval sama kiiresti suuta liikuda, siis saaks 3:20 peale lõppaja. Selle sihiga õhtul jalgu basseinis leotatud saigi.

Pühapäev oli pigem sügisene. Ehk mitu kraadi külmem ja tuult ka rohkem. Aga ei midagi hullu siiski. Ning et tegemist oli viimase päevaga, oli sellevõrra rohkem motivatsiooni. Seekord läks Oskar juba nii kolmandal kilomeetril mööda. Vaiko oli mõlemal päeval kohe kiiremini alustanud. Otsustasin mitte kaasa minna ja tunde järgi liikuda. Kokkuvõttes ilmselt õige käik, sest viimased kilomeetrid oli taas väga mõnus liikuda. Ka selles mõttes, et mitmed tulid selg ees vastu ja endal oli samm kerge neist mööda keksida. Nii läks korraldaja vigurite - jooksuring ümber kindluse ja staadioniring - läbimine samuti rõõmsal meelel ja veidi õnnestus 1:17 ajast kiirem olla.

Kokkuvõttes said kõik eesmärgid täidetud. Lõppaeg alla 3:20. Edestada Rõivast. Tiimi koguaeg alla 10 tunni hoida. Ja tiimis teistest mitte liiga kaugele jääda.

Hea algus puhkusele :)

Laevaühendus on eluliin

Heltermaa-Rohuküla laevaliin ehk ühendus mandriga on märksa enam kui pelgalt üks ühistranspordiliin. Hiidlaste ja Hiiumaa sõprade jaoks eluliin. Ülioluline ka puhtalt igapäevaelu toimimise mõttes.

On loomulik ja ootuspärane, et elu areneb järjepidevalt edasi, teenused muutuvad mugavamaks ja kasutajasõbralikumaks. Nii ei kujuta me ilmselt täna ette, et peaksime sõitma laid-tüüpi alusega või et esimene graafikujärgne reis väljuks kell 0430. Samas ei ole need näited mitte väga kaugest minevikust.

Tänaseks on välja kujunenud töökindel graafik ja püsiühendus. Hiiumaa valla algusaastatel lepiti riigi, valla ja ettevõtjate esindajatega kokku kuue põhilaeva väljumisgraafik, mis püsib aastaringselt muutumatuna. Vastavalt hooajale ja nädalapäevale lisandub sellele rohkem või vähem reise.

Vaadates statistikat, siis 2018. aastal kasutas Heltermaa-Rohuküla laevaliini 600 000 reisijat ja üle mere veeti 260 000 sõidukit. Selleks tellis riik 5300 reisi. Keskmine täituvus oli seega 113 reisijat ja 49 sõidukit ühe reisi kohta.

Möödunud aastal veeti üle mere 670 000 reisijat ja 310 000 sõidukit. Selleks telliti 5888 reisi. Keskmiselt pea 114 reisijat ja 52 sõidukit reisi kohta. Reisijate arvu kasv astub reiside arvu kasvuga täpselt ühte jalga, sõidukite arv kasvab kiiremini kui üle mere veetavate reisijate hulk.

Tausta loomiseks. Leiger ja Tiiu mahutavad 700 reisijat ja 150 sõidukit.

Hästi üldistatult tähendab see seda, et kui kolme suvekuu suurusjärgus 2000 reisiga veetakse üle Väinamere keskmiselt 100 sõidukit reisi kohta, siis ülejäänud üheksa kuu veidi vähem kui 4000 reisiga on keskmine üle mere veetavate sõidukite arv 30.

Samas vajadus ning õigus liikuda on inimestel aastaringselt.

See tähendab seda, et ülioluline roll on planeerimisel.

Laevakompaniilt saavad nii ministeerium kui vald operatiivselt ja igakuiselt ülevaate üleveo statistikast. Sama regulaarsusega toimub jooksev infovahetus. Korra kvartalis ka suurema ringi arutelud ning lisaks kohtumised sidusgruppidega – ettevõtjate liit ja turismiklaster.

Nende ridade kirjutamise ajaks on alanud töö 2025. aasta graafiku ja üleveomahu taotlemiseks riigilt. Teame, milline on olukord riigieelarvega ning et kõik ministeeriumid ja valdkonnad on sunnitud kärpima ja teenuseid kokku tõmbama. Sellest lähtuvalt on meie esmane selgitustöö olnud ja on kuni veomahu kinnitamiseni, et laevaühendus mandriga on saareelanikele eluliselt oluline ning siit ei kannata kokku tõmmata.

Piletihinna muutmisest ei ole ametlikult juttu olnud, aga eelnevas lõigus mainitud põhjusel ei saa välistada, et see teemaks kerkib. Täna kehtiv hinnakiri jõustus 1. märtsist 2022. Ennetavalt oleme selgitanud, et hinnatõus tooks paratamatult kaasa märkimisväärse mõju regionaalarengule ja elukeskkonnale tervikule. Sellest tulenevalt peab see põhinema kindlal metoodikal, mis aitab mõista selle loogikat ja vältima peab hüppelisi tõuse. Samuti on oluline, et suursaared ning siinsed esindusorganisatsioonid oleks protsessi kaasatud.

Selleks, et graafikud vastaks võimalikult täpselt vajadustele, on oluline võimalikult varakult võimalikult täpset infot omada. Just saarel toimuvatest sündmustest, mis toovad siia arvestataval hulgal külalisi ning mille kohta nii vallavalitsus kui turismiklaster infot koguvad ja millega laevakompaniiga graafikuid planeerides arvestame.

Lisaks põhigraafikule on meile aastaks eraldatud mõnikümmend reisi reserviks. Seda saab kasutada, kui aasta jooksul selgub, et sündmustekalender mõneks konkreetseks nädalaks on siiski esialgsest tihedam saanud või kui külastajate tegelik arv ületab prognoositut. Et üha enam ostetakse pileteid eelmüügist, siis see tänuväärselt aitab sellele teadmisele kaasa.

Esmasena jälgib seda laevakompanii, kel kõige vahetum info ülesõiduplaanidest. Aga seirab ka vallavalitsus. Ja meie ootus on, et kus vähegi vajadust ning võimalust, sinna lisataks täiendavad reisid.

Laeva korralised hooldused on ette teada ning need lepitakse põhigraafikut tehes kokku. Kahjuks on osa dokitöid ilmastikukriitilised, mistõttu neid ei saa ainult talvekuudele sättida.

Merelisel maakonnal on oma selged võlud ja valud. Igapäevase töö, andmeanalüüsi ja pika vaatega planeerimisega püüame saavutada seda, et teekond üle mere Hiiumaale ja siit mandrile oleks võimalikult sujuv ja töökindel. Päris üks-ühele võrreldav see maismaapiiri ületamisega olema ei saagi. Aga see peab olema mugavuselt võimalikult selle lähedane.

Ilmus 17.10.24 Hiiu Lehes