Washington-Dallas

Osa 4

Ajavahega hakkab juba harjuma. Uni läks ära viiest. Tund hiljem tegin sörkjooksu. Senisest liikumistrajektoorist vastupidises suunas. Osutus mõistlikuks valikuks. Nägi teistsugust linna.

Eraelamud. Kõigil hooviala kuni 10m2. Väikeettevõted ja ärid tänava ääres elamutega vaheldumisi.

Kohtasin ka kodutuid. Täpselt nagu filmides, poekäru ja trööstitu olemisega...

Kütuse hind korraks ehmatas. Aga see tähistas hinda galloni kohta - liitritesse ümber arvestades umbes euro liitri bensiini eest. Põikena järgmisesse päeva, siis Texase hinnad on nii veerandi võrra soodsamad. Ehk kui Eestiga võrdled, siis seal on kütus umbestäpselt poole soodsam. Võib-olla sellepärast on ka keskmine auto poole suurem :)

Jäätmeid nad pigem ei sorteeri. Saan aru, et jagavad kaheks - ümbertöödeldavad (pakendid) ja segaolme. Aga linnapilt oli puhas.

Hommiku sai rahulikult võtta ning veidi enne kella 10 suund lennujaama. Texasesse.

Kui oled just äsja 9-tunnise lennu läbi teinud, siis 3-tunnine tundub pigem lühike ots.

Lennujaamas ootasid programmi kohapealsed koordinaatorid ja pered, kus majutume. Nimelt on selle programmi üks mõte kogeda ehedat ameerika kultuuri. Ja kuidas saaks seda veel paremini teha, kui suheldes tavaliste ameeriklastega.

Washington

Osa 3

Uni läks ära kella 4 ajal. Oligi hea rahulik hetk, et tööasjad ja maailmas toimuv üle vaadata.

Kuuest läksime jooksuringile. Selgub, et Washingtonis on tervisesport au sees. Kohtasime ohtralt jooksjaid. Lisaks on siin korralikud rattarajad teede ääres, et soovi korral autoga liikumist vältida.

Hommikusöök oli elamus. Toidu koha pealt. Kuigi selle eest oli hoiatatud. Aga veel enam keskkonnateadlikkuse aspektist. Kasutati ühekordseid nõusid. Jah. Ühekordsed plastmassist nõud. Sama oli Kongressi raamatukogus lõunasöögi ajal. Ehk ilmselt mitte ainult ühe hotelli teema.

Toit. Omlett oli korralik. Kotlett veidi omapärane, aga söödav. Praekartul meenutas hapukapsast või midagi, mis on hakklihamasinast läbi tulnud ning teisel hommikul otsustasin seda enam mitte võtta. Lisaks mitut sorti saia ja sõõrikuid. Peale määrimiseks erinevad variandid (moos, või-sulajuust, pähklivõi) väikestes topsikutes. Juustu-vorsti siin ei tunta. Samuti juurvilju. Kohvi see-eest tip-top.

Algas ametlik programm, mille raames olid meil esimesed kohtumised Kongressi raamatukogus. Open World programmi esindajad. Seejärel ülikoolide õppejõud, kes avasid riigi kultuurilist ja poliitilist tausta. Saime osa ka paneeldiskusioonist, kus senaatorite nõunikud keskendusid peamiselt Ukraina toetamise teemale.

Pealelõunal linnaekskursioon. Eriti meeldejääv oli president Roosevelti mälestusmärk. Massiivne ja mõjus. Läbi tsitaatide ja väikeskulptuuride võttis tema pärandi hästi kokku.

Päevale panime punkti Eesti saatkonnas. Stiilne hoone. Seest ja väljast. Torkas teiste seas silma küll. Antud linnaosa ongi tihedalt saatkondi täis. Vestlus avas riiki eestlaste silme ja kogemuse läbi, pakkudes nüansse mõistmaks tausta.

Washington

Osa 2

Lend oli pikk. Aga olin isegi hullemaks valmistunud - et kuidas ikkagi õnnestub 9 tundi istuda. Kõike arvestades oli siiski üsna mugav. Lennujaamast õnnestus ka sujuvalt ja kiiresti läbi tulla.

Tulles korraks Frankfurti lennujaama näite juurde, siis Dulles lennujaamas oli see muidugi veel kontrastsem. Näitlik hetk tekkis passikontrolli läbides. Mittekodanike järjekorras olime Eesti ja Leedu gruppidega ehk kaugelt vaadates üsna ühetaoline seltskond. Teisel pool oli pilt väga kirju.

Umbes tund kulus sõiduks hotelli. Capitol Hill. Ei ole luksuslik, aga täiesti kesklinnas, mis ilmselt oligi võõrustajate taotlus. Kiire kohtumine, infovahetus Open World programmi esindajatega, asjad hotellituppa ning võtsime jalutuskäigu ette, et õhtust kultuuriprogrammi nautida.

Korvpall. NBA. Washington Wizards vs Minnesota Timberwolves. Tabeliseisu vaadates võis arvata väga ühepoolset mängu, kuigi tegelikult suutis kodumeeskond siiski pinget hoida. Aga tulemus või sportlik pool polnudki nii oluline. Eesmärk oli kogeda maailma tugevaima korvpalliliiga korraldust. Nuusutada lähedalt, et mismoodi see asi siis välja näeb. Ja mis seal salata. Oskavad seda asja küll. Piletihinnad kõiguvad suurel määral. Valisime 20-dollarilised kohad. Kõrgel, aga saime mängust ja melust kenasti osa. Korraldus on neil lõpuni läbi mõeldud. Show algab enne mängu. Kordagi ei teki igavust, st kõik pausid on sisuga (tants, mängud jms) täidetud. Muusika, publiku kaasa tõmbamine.

Elamuse saime. Magama nii 22.30 paiku. Eesti aja järgi siis 05.30. Enam kui ööpäev järjest üleval.

USA

Osa 1.

Tallinna lennujaama jõudsin kell 04.30 kolmapäeva hommikul. Et ööbimiskohast oli minna kilomeeter, jalutasin. Istumist saab palju olema, siis tuleb iga sammu hinnata. Õnneks võib linna teehooldajaid kiita - ka kohvriga oli võimalik kõnniteel liikuda.
Frankfurtis maandusime kell 9. Kohaliku aja järgi 0800.

Kontrastid. Kärdla kodune lennujaam, kus lennule minek on reisija jaoks maksimaalselt lihtne ja mugav. Tallinna lennujaam tundub sellega võrreldes suur, aga pigem on üsna mõistliku suurusega. Kahvatub Frankfurti või Washington Dulles lennujaama kõrval. Kõrvalepõikena - aitäh, John Mclain, et jõulupühade ajal viimase päästsid ja et sinna nüüd maanduda saame :) ;)
Washingtoni lend kestab 9 tundi. Samas, kui vaatan kellale, on see edasi liikunud vaid 3 tundi. Arvestades kohalikku aega.

Tulles korraks veel lennujaamade suuruse juurde, siis Frankfurt on Euroopas kuues. Seda läbib aastas 60 miljonit inimest.
Washingtonist lendame mõne päeva pärast edasi Fort Worthi. Sealne Dallas/Fort Worth lennujaam on maailmas pindalalt (70 km2) kolmas ja 80 miljoni reisijaga kasutajate arvult teine.

Kontrastid. Frankfurti lennujaamas Saksamaad ja sakslast palju ei silma. Aga eks see riik ongi multikultuurne ning tegemist liiklussõlmega. Ehk lennujaam, kus toimub ohtralt ümberistumisi, sh ettevedusid väiksematest piirkondadest. Nii nagu meie isegi sellesse panuse andsime.

Elanike arv

  

Esimene poolaeg läbi ehk vahearuanne

Sotsiaaldemokraatliku erakonna, valimisliidu Ühine Hiiumaa ja Reformierakonna koalitsioonileping Hiiumaa valla juhtimiseks aastatel 2021–2025 sõlmiti 11. novembril 2021. Nädal hiljem ehk 18. novembril valiti volikogu esimeheks Anu Pielberg ning veel nädal hiljem ehk 25. novembril kinnitati vallavanemaks allakirjutanu.

Järgmised kohaliku omavalitsuse valimised toimuvad 19. oktoobril 2025. Seega oleme jõudnud täpselt poole peale – kaks aastat selja taga, kaks veel minna.

Koalitsioonilepingus seisab: „Tegutseme põhimõttel, et Hiiumaa ei ole ääremaa ning Hiiumaal ei ole ääremaad. Jätkame osavaldadega. Samas võtame eesmärgiks tõhustada valla juhtimist, kasvatada valdkondlikku kompetentsi ja muuta otsustusprotsesse tõhusamaks.“

See võtab hästi kokku viimase kahe aasta tegemised. Oleme lähtunud sellest, et piirkondlikud eripärad on meie tugevus, samas kasvanud veel enam üheks ja ühtseks omavalitsuseks.

Koalitsioonilepingus kokkulepitud punktide järele plusse ja miinuseid kirjutades on selge, et tublisti üle poole eesmärkidest oleme tänaseks suutnud ellu viia. Mõned näited.

Üle Hiiumaa on rajatud ja korrastatud mänguväljakuid. Elanike arvu järgi on vist kõige parem seis Emmastes, mille keskuses on mänguväljakud ja seikluspark. Noortekeskuse juures skatepark. Lasteaias täielikult uuendatud õueala ning sama tehakse kooli juures.

Kõrgessaare programm on volikogus kinnitatud ning selle toel on hoogu saanud Puski kiriku renoveerimine, aga ka Kultuuritehase rajamine ja Hiiumaa Vabakool.

Paluküla terviserajad arenevad hoogsalt – lisandunud on rattarajad, uueneb rajavalgustus ja rajatakse teenindushoone. Mis kõige tähtsam – kasutajaid jagub!

Oleme võrreldes eelmise perioodiga märkimisväärselt suurendanud hajaasustuse programmi vahendeid. See on meede, mis silmanähtavalt parandab tänaste elanike elukvaliteeti või loob tingimused uute püsielanike tekkeks.

Märtsikuus võttis vallavolikogu vastu teehoiukava, kus muu hulgas viie aasta investeeringuprogramm. Nii on vallaelanikel terviklik ülesaareline ülevaade, millistel alustel teid hooldatakse ning millal ja kus teekatet uuendatakse.

Oleme loonud alustava perearsti toetussüsteemi. Valla rahalise toetuse on saanud kaks saarele tulnud perearsti. Mitte vähem oluline pole olnud valla toetus esmatasandi tervisekeskuse rajamisel, et arstidel-õdedel oleks kaasaegsed töötingimused.

Igal aastal korrastame koostöös Päästeametiga „Kodud tuleohutuks“ programmiga mõne kodu. Samuti jätkub puuetega inimeste kodukohanduse meede, mille abil iga aasta mõne inimese elutingimused paranevad.

Valla toel korraldatakse vanemaharidusprogrammi, mis on osutunud väga menukaks. Samuti toetame vaimse tervise teenuse pakkujaid. See on eriti oluline, arvestades, et vaimse tervise mured on ajas kasvav probleem.

Samas on ka eesmärke, mille osas tahaks öelda „Tehtud!“, ent ei saa. Kiire internet, näiteks. Selle osas on eriti kurb, et vald on teinud enam kui meilt oodati ning see on hiidlaste jaoks ülioluline. Aga riigi tasandil toimetakse „Aigu om“ mõtteviisiga.

Vabatahtlike päästjate tööruumid Kõpus võiks samuti valmis olla, arvestades, et poolsaarel on kõige suurem elanike arvu kasv Hiiumaal, ning turvalisus ja kriisideks valmisolek on viimaste aastate läbivad märksõnad.

Suuremate investeeringutena sai koalitsioonilepingusse tosin objekti. Neist viis on ellu viidud. Kärdlas valmis uus koolihoone, Sõru jahisadam on laiendatud, Kalanasse uus sadam ehitatud. Kõrgessaare programm koostatud ning selle ellu viimiseks pool miljonit eurot eelarvestrateegias. Palade spordihoone on renoveeritud.

Kaks on ette valmistatud, et uuel aastal alustada – Käina kultuurikeskuse renoveerimine ja Kõrgessaare üürimaja ehitus. Kärdla lasteaia rajamisel oleme planeeringu koostamise faasis.

Sotsiaalarendused – Pargi 3 järgmine etapp, Hellamaa sotsiaalküla ja Tohvri dementsete hoone – ootavad avanevaid meetmeid ning selgust omavalitsuselt nõutava omafinantseeringu suurusest.

Kõige keerulisem on Hiiumaa kultuurikeskusega, mille jaoks sobivat toetusmeedet hetkel ei ole ning arvestades riigi rahalist olukorda on keeruline kokku leppida Hiiumaa Spordikeskusega sarnast süsteemi, kus riik ja omavalitsus panustaks võrdses mahus.

Koalitsioonilepingusse sai kirja, et koalitsioon moodustatakse võrdsetel alustel ning sellest lähtuvalt oleme ka tegutsenud – võrdsete partneritena. Minu hinnangul on koostöö olnud konstruktiivne ja vaatamata eriarvamustele üksikküsimustes oleme olulistes asjades alati kokku leppida ja kesktee leida suutnud.

Tunnustada tuleb ka opositsiooni, kes ei ole puhtalt jonni pärast kaikaid kodarasse loopinud, vaid selgitab oma vaateid argumenteeritult. Sellest lähtuvalt on ettepanekud ja muudatusettepanekud tihti töösse võetud.

Väliskeskkonnast tingituna omavalitsustel väljakutseid jagub. Hiiumaal oleme seni suutnud kriisidest läbi tulla ning selle kõrval ka kokkulepitu ellu viia. See annab kindlust, et koalitsioon püsib ühtsena järgmiste valimisteni.

Ilmus 21.11.2023 Hiiu Lehes

Tugev kogukond tuleb tormis toime

Mul oli väärt võimalus esineda kolmapäeval Sisekaitseakadeemia kutsel rahvusvahelisel elanikkonnakaitse teemalisel konverentsil „Teel turvalisse homsesse“. Ettekande pealkirjaks seati „Riik ja kogukond: kumb kumba abistab?“

Selleks valmistudes mõtlesin koos mõne kolleegiga nii viimasele viiele aastale kui meid äsja tabanud tormile Patrick.

Järeldus on lihtne. Riik on täpselt nii tugev, kui tugevad on tema külad ja linnad. Riik on täpselt nii tugev, kui teadlikud on tema elanikud.

Torm Patrick oli karm. Jah, (inim)elude kallale ei kippunud. Ent kustutas enam kui tuhandes Hiiumaa majapidamises tuled. Murdis ohtralt puid ning koos sellega kahjustas üksjagu vara.

Kui puudest pihta hakata, siis silma jäi ka positiivset. Tean, et nädala lõpus said tugeva töökoormuse päästjad ning vabatahtlikud päästjad. Aga lisaks neile toimetasid mitmed vabatahtlikud ja omaalgatuslikud tööbrigaadid, kes sõitsid saarel ringi ja vabastasid teid langenud puudest. Samamoodi on tegusad hiidlased omavalitsusele abiks tormi järel tormikahjude, eelkõige murdunud puude likvideerimisel.

Minu hinnangul tulid ka ametkonnad ja asutused keerulistes oludes hästi toime. Kärdla Veevärk reageeris kiiresti, et pumplad ja puhastid saaks generaatori toitel tööd jätkata. Lisaks oldi pühapäeva varahommikul abiks Hiiumaa Sotsiaalkeskuse Pargi Kodul, mis kütte ja veeta elektrikatkestuse tõttu jäi. Päästepealik Hannes Aasma ettepanekul viis Veevärk sinna ühe oma generaatoritest.

Elektrilevi ning eriti selle rikkebrigaadid said kõvasti vatti. Saan tunnustada, et infovahetus toimis kogu selle keerulise olukorra ajal operatiivselt, kellaajale vaatamata. Kuigi vooluühenduseta jäänud kodudes oodati rikke kõrvaldamist kindlasti pikisilmi ning tunde lugedes, siis arvestades, et tugev tuul vaibus alles pühapäeva õhtul, õnnestus elektriühendus üpris kiiresti taastada.

Paslik on siin üle korrata, et viimaste tormide järel on Elektrilevi suursaarte investeeringute mahtu märkimisväärselt suurendanud ning sel ja paaril järgmisel aastal saab märkimisväärselt palju kilomeetreid elektriliine ilmastikukindlaks ja laiendatakse liinikoridore. Sel ja järgmisel aastal laiendatakse Hiiumaal liinikoridore 75 km ulatuses.

Maakaabel oleks loomulikult kõige töökindlam variant, samas ka märksa kallim. Ning kaetud juhtmega õhuliin on statistika järgi siiski viis korda väiksema rikete arvuga, kui paljasjuhtmeline.

Lisaks neile on ehituses Lauka-Reigi ja Käina-Männamaa keskpingeliinid ja pea 40 madalpingevõrgu objekti.

Ent kõige enam jääb Patrickust meelde, et kogukond hoidis selle tormi ja kriisi ajal kokku. Üks asi, et avalikus ruumis oli väga vähe kaeblemist ja kurtmist. Järelikult inimesed olid saabuvaks olukorraks valmistunud.

Veel olulisem oli aga käitumine reaalse probleemi ajal. Kerksuskeskused, mille loomise vajadusest on viimasel paaril aastal juttu olnud, said nüüd kodanikualgatuse korras teoks. Ehk punktid, kus elektrita jäänud inimestele pakuti võimalust seadmeid laadimas käia, vajadusel süüa teha, pesta jms. Olen kindel, et sugulasi ja naabreid oleme alati aidanud. Aga kõigile, ka täitsa võõrastele, tuge pakkuda, see on samm edasi.

Vahetult enne tormi, 4.oktoobril osalesin Kõpu rahvamajas sealse seltsi ning Kõrgessaare vabatahtlike päästjate koolitusel, mille eesmärk oli analüüsida, kuidas kogukond kriisis toime tuleb. Kuidas end ette valmistada ning mida reaalses olukorras ette võtta.

Kõik need näited tõestavad, et me liigume õiges suunas. Samas küsitakse ka selliseid küsimusi: „Mina pean valda oma maksudega üleval, vald peab minu eest hoolitsema. Miks pean mina muretsema ja kriisiplaane tegema?“ Hea, et küsitakse. See annab adekvaatse pildi, et meil on veel arenguruumi, kuna esimene eeldus on siiski see, et inimene tuleb kriisis vähemalt mõnda aega ise toime.

Vastus ettekande küsimusele „Riik ja kogukond: kumb kumba abistab?“ on minu meelest „mõlemad“. Üks teiseta või teise toeta edukalt hakkama ei saa. Seega riik peab suutma inimesed ja kogukonnad nii hästi ette valmistada, et nad saaks ise kriisis hakkama, aga suudaks ka teisi toetada.

Ilmus Hiiu Lehes 13.10.2023

Reitingud

Vaadates erakondade reitinguid käsitlevaid uuringuid (nt siin), saab teha järeldusi:

• naiste eelistus on Reformierakond
• muu rahvusrühma ehk kõik, kes pole eestlased, esimene valik on Keskerakond
• kõige nooremate valijate eelistus on SDE ning erakonna toetus ongi suurem nooremates vanusegruppides
• Reformi toetus kasvab valijagrupi vanusega võrdelises seoses
• EKRE toetus on kõige suurem nooremapoolsete ja keskealiste seas
• Keski toetus on üsna ühtlane, tugevaim vahetult pensionile suundujate seas
• Isamaa toetajad on keskealised või pigem eakad
• E200 toetajad on noored/nooremapoolsed
• mida jõukamad, seda suurem toetus Ref-ile; mida väiksem sissetulek, seda suurem toetus EKRE-le
• Ida-Virus domineerib Kesk, lõuna-Eestis EKRE
• pikemat trendi vaadates võiks järgmisel aastal olla kaks 20-25-protsendilise toetusega ning kolm ca 15-protsendilise toetusega erakonda
• et järgmisel aastal on EP valimised, kus palju sõltub inimestest, kes kandideerivad ja erakonna toetus avaldub enam alles 2025 sügisel KOV-valimistel, siis olulisem iganädalastest jõnksudest ongi pikaajaline trend

Jooksmine

Kui õigesti rehkendan, siis seitsmes poolmaratoni läbimine möödunud nädalavahetusel.

Tulemuseks 1:44:53 ehk maksimumeesmärk sai täidetud. Polnud viimase hetkeni kindel, kas minna rahulikult/kindla peale alla kahe tunni jooksma või püüda paremat tulemust. Stardikoridoris tegin otsuse.

Tallinna maraton on Eesti kontekstis ikka ainulaadne võistlus - nii suur rahvamass. Osalejad. Aga ka publik. Esimesed kilomeetrid lihtsalt liigud massiga kaasa. Püüad leida kambajõmmid, kelle tempo sobilik on. Aga üsna lihtne.

Nii seitsmendal kilomeetril tekkis korraks mõttekramp - kas pole mitte tark hoogu maha võtta, et lõpuni kesta. Ent leppisin endaga kokku, et jätkan kasvõi hambad ristis nii kaua kuni jaksan valitud tempo ja graafikuga. Leidsin hea "jänese" ning viis kilomeetrit kulgesime ühtlaselt 4:49 minutit kilomeetri kohta tempoga.

Kui 14 kilomeetrit ehk kaks kolmandikku jäi selja taga, tegin peas arvutused ja sain aru, et soovitud 1:45 läbimiseks on mul isegi paar minutit varu. Kilomeetriajad paljastavad, et sealt alates võtsingi veidi hoogu maha ning kahe erandiga (sh viimane kilomeeter) kerkisid kilomeetriajad üle viie minuti. Aga väga raskeks ei läinudki. Kui finišikoridori mitte arvestada. Sest viimased paarsada meetrit oli konkreetselt mäkketõus Filtri teel. Sarnane kunagisele Hiiumaa maratonile, kus stardi- ja finišipaik oli Kõpu tuletorni juures. Start seega väga mõnus - lase kerra ja veere alla. Aga lõpp on justkui seinast üles ronimine :)

Maksud on selleks, et riiki arendada

Maksude kogumise mõte on vajalike teenuste pakkumine ja/või investeeringute tegemine. Automaksu teemaga hakati selles mõttes valest otsast pihta – räägiti vajadusest riigieelarve auku lappida, mitte maksu sisulisest eesmärgist või sellest, mis konkreetse meetme läbi paremaks muutub.

Samas saan rahandusministri möödalasust aru. Endise Rae vallavanemana oli ta ilmselt kogenud vaid sellist olukorda, kus eelarvetulud kasvavad. Ja mühinal. Mis nii viga lubadusi ja soove täita.

Eesti riik on aga jõudnud arenguetappi , kus rahvastiku vananemine ja töökäte vähenemine tähendavad, et tänane maksubaas ei võimalda tänasel tasemel avalikke teenuseid pakkuda. Rääkimata täiendavatest teenustest või toetustest.

Seega on lihtsustatult kaks varianti – tuleb kas pakutavate teenuste hulka kokku tõmmata või suurendada tulubaasi.

Vabariigi valitsus on alustanud viimasest ehk täiendavate maksude kehtestamisega.

Maailmavaateliselt eelistaksin maksubaasi suurendamise meetmena astmelist tulumaksu. Ehk põhimõtet, et need, kel paremini läinud, panustavad ühiskonda enam. Valitsuskoalitsioonis domineerivad aga teistsugused ideed – sellest sõltuvalt ongi tehtud valikud näiteks käibemaksu kasvuks või automaksu kehtestamiseks.

Automaksu vormimine

Viimase sisustamise ja selgitamise asemel hakkas rahandusminister pihta numbritest. Nii kõlas esmalt fakt, et sellega kogutakse riigieelarvesse 120 miljonit eurot. Kuidas ja millise valemi alusel, polnud teada.

Arusaadav, et sellise koduse töö eest häid hindeid ei panda ning tugevat kriitikat sai minister teiste seas erakonnakaaslastelt. Viimane jätkus ka siis, kui 120 miljoni kokku kogumiseks kaks alternatiivi välja pakutud oli. Näiteks kliimaminister ei pidanud kumbagi varianti mõistlikuks.

Üldises plaanis ongi nii, et kui rahandusminister nägi maksus võimalust suur summa raha kokku koguda, siis kliimaminister juhtis tähelepanu, et automaks peaks täitma keskkonnaeesmärki. Ehk oluliselt rohkem tuleks arvesse auto keskkonnamõjuga seotud näitajaid.

Regionaalminister on aga juhtinud tähelepanu asjaolule, et automaks peab arvestama regionaalset aspekti ega tohi kellegi elukvaliteeti halvendada.

Kuidas mina asja näen?

Olen nõus lähenemisega, et automaks peaks aitama keskkonda hoida. Samas tuleb kindlasti arvestada regionaalseid eripärasid – see peab eelkõige mõjutama linnade autostumist. Seal on ühistranspordi näol olemas alternatiiv ning auto omamine seeläbi paljuski valiku küsimus.

Lisaks on oluline, et automaks ei tohi olla löök neile, kellele auto eluliselt vajalik. Kaugemate piirkondade elanikud, kellel autole alternatiivi poodi-tööle või mujale liikumiseks ei ole. Suurpered, kes väikeautoga üheskoos liikuda ei saakski.

Sissejuhatuses kirjutasin, et maksudel peab olema eesmärk. Seega ei kõla mõistlikult selgitus, et automaksuga kogutav raha läheb igale poole.

Need riigieelarvesse lisanduvad vahendid peavad aitama inimestel alternatiivseid lahendusi valida. Seega tuleks mootorsõidukimaks siduda liikuvusreformi ja kogu ühistranspordi parendamisega. Et busse oleks mugav kasutada, et laevagraafik oleks piisavalt tihe ning erinevad transpordiliigid ühenduks sujuvalt.

Ilmus Hiiu Lehes 29.08.2023

Transport

7 kuu andmed.

Heltermaa- Rohuküla laevaliin.

Üle veetud 180 960 sõidukit ja 401 460 reisijat.
Võrdluseks, aasta tagasi olid numbrid vastavalt 177 539 ja 381 454 ehk kasv ca 3000 sõidukit ja 20 000 reisijat. Aastal 2021, mis oli COVID-i tõttu (välisriikidesse reisimine oli piiratud) Hiiumaa jaoks hea turismisuvi, olid näitajad 181 226 ning 380 809.

Maakonna bussiliinid.

Keskmiselt 12 000 reisijat kuus. See on pea poolteisttuhat enam kui aasta eest. Ja üle 3000 rohkem kui aastal 2021. Liinikilomeetreid on kõigil aastatel enam-vähem ühes mahus, see on umbes 55 000 km.

Lennuühendus.

Juulis selle sajandi rekord – 2336 reisijat kuus. 7 kuuga 9679 reisijat. 2022 aastal oli ca 3000 võrra vähem. 2021 aastal oli ca 4000 võrra vähem.