Osa 3
Uni läks ära kella 4 ajal. Oligi hea rahulik hetk, et tööasjad ja maailmas toimuv üle vaadata.
Kuuest läksime jooksuringile. Selgub, et Washingtonis on tervisesport au sees. Kohtasime ohtralt jooksjaid. Lisaks on siin korralikud rattarajad teede ääres, et soovi korral autoga liikumist vältida.
Hommikusöök oli elamus. Toidu koha pealt. Kuigi selle eest oli hoiatatud. Aga veel enam keskkonnateadlikkuse aspektist. Kasutati ühekordseid nõusid. Jah. Ühekordsed plastmassist nõud. Sama oli Kongressi raamatukogus lõunasöögi ajal. Ehk ilmselt mitte ainult ühe hotelli teema.
Toit. Omlett oli korralik. Kotlett veidi omapärane, aga söödav. Praekartul meenutas hapukapsast või midagi, mis on hakklihamasinast läbi tulnud ning teisel hommikul otsustasin seda enam mitte võtta. Lisaks mitut sorti saia ja sõõrikuid. Peale määrimiseks erinevad variandid (moos, või-sulajuust, pähklivõi) väikestes topsikutes. Juustu-vorsti siin ei tunta. Samuti juurvilju. Kohvi see-eest tip-top.
Algas ametlik programm, mille raames olid meil esimesed kohtumised Kongressi raamatukogus. Open World programmi esindajad. Seejärel ülikoolide õppejõud, kes avasid riigi kultuurilist ja poliitilist tausta. Saime osa ka paneeldiskusioonist, kus senaatorite nõunikud keskendusid peamiselt Ukraina toetamise teemale.
Pealelõunal linnaekskursioon. Eriti meeldejääv oli president Roosevelti mälestusmärk. Massiivne ja mõjus. Läbi tsitaatide ja väikeskulptuuride võttis tema pärandi hästi kokku.
Päevale panime punkti Eesti saatkonnas. Stiilne hoone. Seest ja väljast. Torkas teiste seas silma küll. Antud linnaosa ongi tihedalt saatkondi täis. Vestlus avas riiki eestlaste silme ja kogemuse läbi, pakkudes nüansse mõistmaks tausta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar