Kool

Õppejõu sõnul on meie ülikooliprogramm ja ainekava sisult see, mida Tallinnas magistriõppes kasutatakse. Nii et põhimõtteliselt olen siiski juba magistriõpinguteni jõudnud :)

Koduleht

Eilse hilisõhtu ja tänase varahommiku tulem ehk ise valmis kirjutatud koduleht.

Sisulisele poolele palun mitte liialt palju tähelepanu pöörata. Peamine, et on selge, kuidas midagi teha. Pilte või videosid lisada, linke lisada või neid näiteks pildile kinnitada.

Midagi olen koolis ikka õppinud ka :)

Jaak

Valimistejärgselt on (vähemalt osa) meedia suurimaks/kuumimaks teemaks tõusnud noorima parlamendisaadiku kolme aasta tagune blogipostitus.

Jah, juttu on EKRE ridades pea kakstuhat häält kogunud ja Riigikogusse jõudnud Jaak Madisonist.

Ei leia, et tegemist oleks teemaga, mis oleks pidanud nii palju tähelepanu üleüldse saama. Kui sellest esimest korda kuulsin, siis arvasin, et Madison kirjutas postituse just äsja. Siis oleks sel tõepoolest suur uudisväärtus.

Praegu on aga tähelepanu, mis sellele langenud on, küll peavoolumeedia prohmakas ja kvaliteedi (ja mitte heas mõttes) näitaja. Teema oleks see olnud ka enne valimisi. Aga uuriv ajakirjandus ei jõudnud selleni siis.

Praegu tundub, et tegemist on kas ülepaisutamisega. A la vene meedia, kes miksis praeguse teema 2008.a. Tujurikkuja sketšiga "Eesti otsib neonatsi", viidates, et selline saade ka reaalselt Eestis eetris oli.

Või on tegemist sooviga kellegile- arvatavasti siis EKRE-le?- ära panna. Pigem tundub, et sellega lennatakse siis küll orki. Nii EKRE kui Madison ise hoopis võidavad sellest. Kellegi väikese avalik ja hoogne materdamine suure poolt, a la Koljat vs Taavet, viib ikka selleni, et see väike kogub pooldajaid juurde, kes teda kaitsma asuvad.

Mäletan enda keskkooliajast, et kirjutasin ajalootunniks essee "Külma sõja" plussidest. Leidsin selles, et "Külm sõda" ja sellega kaasnev tõi kaasa palju head. Ehk et võidurelvastumine ja tihe konkurents "kahe pooluse" vahel kiirendasid tehnoloogia arengut oluliselt. Samas on ju selge, et sõda kui selline, olgugi ta siis "Külm sõda" mis ei kujutanud endast otsest ja pidevat tulevahetust, ei saa kunagi hea ega kasulik olla. Essee on meeles praegugi, sain õpetajalt sisuka tagasiside, eeskujuliku hinde samuti.

Ehk mida ma silmas pean, on see, et üpris tõenäoliselt ei ole Madison nats. Küll võib (või võis, sest kõneainet pakkuv postitus on aastast 2012 ja uuemate sissekannetega ei ole ma tutvunud) tal olla vajakajäämisi enda väljendamisel. Sellise teema käsitlemisel tuleb selle ajaloolise tausta pärast olla ettevaatlik ja samas konkreetne toomaks välja, mida sa tegelikult silmas pead. Ja isegi kui Madisoni ajaloolised arusaamad/teadmised ei vasta kõrgematele standarditele, ei pruugi tegemist olla natsiga. Tegemist võib olla lihtsalt rumala inimesega.

Aga samas tuleb ära mainida, et antud teema käsitlemine sel nädalal meie suurtes ajalehtedes või veebisaitidel on kohati vähemalt sama rumal olnud.

Valimised

Natukene statistikat.

Naisi Riigikogus, esialgse valiku/kohtade jaotuse põhjal:

RE 9/30 ehk iga kolmas

KE 7/27 ehk iga neljas

SDE 3/15 ehk iga viies

IRL 1/14 ehk iga neljateistkümnes

EVA 3/8 ehk iga teine/kolmas

EKRE 0/7

Tarmo Kriis, 2013.a. RE Hiiu vallavanema kandidaat, Keskerakonna kandidaat Pirital-Kesklinnas-Lasnamäel kogus 215 häält. Samas sai ohtralt eetriaega enda reklaamimiseks. Abilinnapea Taavi Aas (KE) kogus samas ringkonnas 156 häält.

Kilekotimees Kalev Lillo kogus Harju- ja Raplamaal RE ridades tervelt 168 häält. Arnold Rüütel juunior ehk Karel Rüütli (SDE) samas ringkonnas 293 häält.

Ettevõtja Rein Kilk (IRL) sai Pärnumaal 260 häält. Tatjana Jaanson (SDE) sealsamas 230. Aga et tema mees Jüri (RE) kogus 1328, võib kodune olukord pingeline olla :)
Olev Ait (IP) kogus Hiiu-Lääne-Saaremaal 113 häält. Samas varivalimistel (13-17 aastastele noortele suunatud) oli ta ringkonnas populaarsuselt neljas.

Koolinoorte lemmik oli Taavi Rõivas, teine Jürgen Ligi, kolmas Liina Raud. Kui eri ringkondade hääli kõrvutada.

Tamm

Vähemalt ühtede valimiste tulemustega peaks iga eestlane rahul olema. Orissaare tamm valitigi Euroopa aasta puuks!

Valimised

Tehtud! Hääled antud ja juba ka kokku loetud. Nimed teada, kes sees, kes mitte.

Pean tunnistama, et ei adunud üle-Eestiliselt rahva meelsust päris hästi ja tulemus kujunes minu ennustatust veidi teistsuguseks. Nagu täna sõber ka ütles, inimesed valisid paljuski kindla peale. Ehk et mõtteviisi "võtame oravad, kes teab, äkki muidu saame veel hullemad" järgi. Ja Lasnamäel on ikka totaalne isikukultus. Olgu isake kui tahes seniilseks jäänud, kedagi teist ikka ei vali.

Aga mis seal ikka, rahvas on oma valiku teinud ja rahval on alati õigus.

Valimised

Riigikogu valimiste eelhääletamisel osales 296 109 inimest. Elektroonilisel hääletamisel osales 176 491 valijat, jaoskonnas käis valimas 119 618 inimest. Kokku osales seega eelhääletamisel 33% valijatest.

Täna kella 12 seisuga on hääletanuid 42,3%. Sealjuures Hiiumaal 51,8% ehk maakondadest selgelt kõige rohkem. Tehke järgi! :)

Seega e-hääletamine on tulnud, et jääda. Samas tuleks nüüd ehk üle vaadata valimispiirangud reklaami osas. Aktiivne kampaania lõppes eile. Aga mis tolku sellest on, kui kolmandik selleks hetkeks juba valinud on. Kolmandik valijaist, ent umbes pooled neist, kes üldse valima vaevuvad.

Vaatasin eile viimaseid debatte ETVst. Peaministrikandidaadid omakeskis. 

Edgar, ei ole midagi teha, sinu sära on tuhmunud. Selline jahumine ja küsimustest kõrvale astumine on juba hale, kui et kaval lüke. Ja kui peaministrikandidaat ei suuda meenutada Saksamaa kantsleri nime, no siis ei ole küll midagi enam öelda.

Vastupidiselt säras (tõsi nö warm-up saates, kus pisiparteid juttu ajasid) Vasakpartei esindaja, pr Salupere. 84-aastaselt otse-eetris peast arve ja fakte tsiteerida. Kiiduväärt! Olgu selle maailmavaatega kuidas on, ent tubli sooritus.

Andres hoidis end targu tagasi, püüdes mitte liiga konkreetne olla ja kellegiga otseselt vastanduda. On ju Vabaerakond suunatud neile, kes soovivad uusi tuuli ja nägusid poliitikasse. Samas tuleb erakonnal valimiste järel suur sisemine debatt maha pidada, sest mitmeski küsimuses ollakse pigem üldsõnalised kui selge seisukoha võtnud.

Mart tulistab otse ja tihti värvikalt. Eks sellepärast ongi teda ju vahva debattidele osalema kutsuda.

Samas säravaima pärli puistas seekord Sven. "Puusuuskadega enam medalile ei sõida!".

Taavi on peaministrina küll enesekindlust ja esinemisoskust kogunud, ent tundub, et kogu see kampaania juba veidi väsitab teda. Mitte debatid või väitlemine. Aga see, et kuidas inimesed ei taha aru saada, et oravad teavad, kuidas asjad peavad käima, miks on vaja üldse vahele torkida, las me ajame seda riigiasja ikka ise edasi.

Nii nagu erinevad eksperdid otseülekande järel analüüsisid, nii tundus ka mulle saadet jälgides, et kindlaim esineja oli Juhan. Argumenteeritud ja enesekindel.

Olen palju kuulnud ja kuulanud inimeste mõtteid seoses valimistega. Keskerakond on suht tasa ja targu oma vankrit seekord vedanud. Vähemalt siin. Eakate poolt kuulsin ka korduvalt, et nad oleks võinud ju Kadri etteotsa lasta, võtku Edgar mõistus pähe ja mingu puhkama. Aga kahjuks nõustub ta seda vist ainult jalad ees tegema. Ise arvan, et kui Kadri oleks peaministrikandidaat olnud, siis oleks ta ka järgmine valitsusjuht.

Sotsid teevad kindlasti hea tulemuse ehk võtavad viiendiku häältest. Aga mind isiklikult hirmutavad mõne sotsi seisukohad. Ja mitte isegi Jevgeni omad. Küll on nende kandidaat Ida-Virumaal väljendanud mõtet venekeelse koolihariduse taastamisest ja kodakondsuspoliitika lõdvendamisest. Üleüldiselt võiks nende seisukoht (sise)julgeolekuteemadel ja rahvuskultuuriküsimustes selgem olla.

Et IRL on seni valimistel alati parem tulemuse teinud, kui seda küsitlused näitavad, siis usun, et teenitakse samuti vähemalt viiendiku valijate toetus. See peaks tähendama, et Reformierakond ei saa ka protsentuaalselt palju rohkem, ehk mõne pügala vaid. See omakorda annaks võimaluse moodustada tegus valitsus ilma oravateta. Arvan, et see oleks Eestile kasulik.

Hiiumaa osas ei tunneta kuidagi toetust Reformierakonnale. Samas kardan, et valimiskasti juures unustatakse ära, et Tarmo oravate seltskonnas on. Meenutatakse ikka tubli rahvaliitlast, hiidlast. Aga et ta on Reformierakonna parteisõdur (üldnimekirjas alles 96!), see võib meelest minna.

Vabaerakond kogub ehk isegi kuni kümnendiku häältest, samas EKRE puhul olen jätkuvalt skeptiline. Küsitlused võivad neile ju 6-8% toetust näidata, ent kui ikka kandidaadid reaalselt ritta panna, siis nende nimekiri jääb võrreldes teistega nõrgemaks.

Eks õhtul peale kella 20 oleme targemad.

Volikogu

Kui ma olen välja toonud väikese omavalitsuse miinuseid, siis üks pluss on (vähemalt meie valla puhul) see, et teemad arutatakse volikogus sisukalt läbi. Ei koguneta vaid rohelist või punast pastakat tõstma. Tõsi, nii mõnegi asja võiks hoopis komisjon eelnevalt korralikult läbi närida.

Aga alustame positiivsest.

Eilse osas siis. Teelõik, mis viib ettevõttesse Pharma Systems, saab mustkatte alla. Ettevõtte poolt on asja juba mitu aastat nö torgitud, nüüd siis on ka riigi- ja vallaasutused otsustava käigu teinud ja raha leidnud. Uurisin ka silla ja sillakäsipuu kohta, mida sama ettevõtte töötajad kasutavad. Materjal on tellitud ja küll saab ükskord ka käegakatsutavad (käsipuu kohta imehästi sobiv sõna, kas pole?) tulemused.

Mõlemad asjad on nii praktilise, aga veelgi enam märgilise tähendusega. Ülimalt kiiduväärne, et on ettevõtjaid, kel on jagunud soovi ja tahet nö ääremaal tegutseda. Et see ind ei raugeks, peab omavalitsus pakkuma tuntavat tuge. Ja see peab toimuma järjepidevalt. Hea koostöö on ju tegelikult mõlema huvides, samas ehk isegi rohkem valla huvides.

Positiivne samm oli kindlasti ka vallavalitsusele loa andmine tankla kinnistu ostmiseks. Oleme vankri veerema saanud. Taaskord võib siin ju väita, et see ei ole valla põhitegevus või isegi üldse asi millega tegelema peaks. Aga nii me tõstaksime lihtsalt käed üles. Teine variant on püüda vastuvoolu ujuda. Tankla olemasolu on justkui sümbol. Märk, mis annab kindlust, et siin ei ole tühi tsoon. Et siin eksisteerib ka reaalselt elu. Lisaks veel laiemas plaanis vaadatuna tulev lisandväärtus. Ehk et kui ma sõidan teise asulasse kütust ostma, miks ma siis seal ka toidupoodi jms ei külasta? Ja mõelda võiks ka vastupidi. Turismi seisukohast samuti oluline asjaolu. Et külastaja ei peaks kalkuleerima kus ja millal tankida, et teele ei jääks. Nüüd kui tankla taasavatud saab, võib ta südamerahuga Lõuna-Hiiumaad külastada.

Rohkem arutelu ja eriarvamusi tekkis spordikompleksi kasutusse andmise eelnõuga. Mind ausalt öeldes hämmastab arvamus, et kui nii teha, siis isikud, kes sellega tegelema hakkavad, saavad ratsa rikkaks, või vähemalt asuvad hoogsalt raha teenima. Ei tahaks rumalate väidetega üldse väitlema asuda. Aga lühidalt. Kui see nii oleks, siis oleks seal ka praegu keegi kärbsena meepoti ümber tiirlemas. Ja see peaks tähendama ka seda, et spordibaasi haldamise delegeerimine kolmandale sektorile toob kaasa mitmeid huvilisi, kes sellekohase pakkumise esitavad vallavalitsusele. Mis oleks väga tore. Eesmärk oleks peaaegu täidetud. Jääb teine pool. Ehk et konkursil parimaks tunnistatu ka reaalselt sisulise muudatuse kaasa tooks.

Oodatult arenes diskussioon ka kultuurinõuniku (täpsemalt kultuuri- ja spordispetsialisti, sest nime ja ametikoha staatuse üle oli eraldi arutelu) teema ümber. Volikogu oma pädevuses otsused tegi ära. Mingi põhjusel delegeeriti 2013.a. alguses koormusnormide määramine vallavalitsusele. Seega tuleb asi veel seal kinnitada järgmisel nädalal. Aga mind isiklikult (ja olen kindel, et mitte ainult mind) küll üllataks ebameeldivalt, kui vallavalitsus ka nüüd otsustaks, et antud ametikoha ülesannete täitmiseks piisab poole koormusega tööle võetavast inimesest.

Volikogu

Kirjutasin enne tänast volikogu istungit kaasvolinikele kirja. Minu jaoks on väga oluline ja samas tähenduslik kultuurinõuniku küsimus. See ei ole kindlasti minu isiklik ristisõda. Aga esimestest haridus- ja kultuurikomisjoni koosolekutest saadik on selle liikmed seda teemat oluliseks pidanud. Arengukava koostamise protsessi käigus ideeõhtuid eest vedades sain veel kinnitust selle olulisusest. Otseselt ei ütle keegi ka nö juhtivtasandil välja, et sellega ei maksa tegeleda. Ent ääri-veeri on ikkagi märku antud, et tegelikult meil selle ametikoha jaoks vajadust ega ka koormust pakkuda ei ole.

Aasta puu

Sel nädalal jõuab lisaks Riigikogu valimistele lõpule ka Euroopa aasta puu valimine.

Kui parlamendivalimistel on pilt väga kirju ja eks inimestel erinevad eelistused ka, siis puu puhul võiks meil üksmeel olla. Arvan, et Euroopa aasta puu valimisel võib ka hiidlane ilma igasuguse kõhkluse ja kahtluseta saarlase poolt hääletada :)

Täpsemalt siis Orissaare tamme poolt, kes Eestit esindab.

Kohtusin selle puuga ise esimest korda gümnaasiumipäevil. Kui põhikooliõpilasena ei saanud ma kindel olla, et Saaremaa üldse olemas on, sest ma polnud seal käinud, siis NG ajal viis tee mind sinna mitu korda. Ka Orissaarde. 

Esimest korda olin seal sünnipäeva raames. Sinna mahtus ka laupäevane spordiprogramm staadionil. Esiti ei suutnud ma uskuda, et selline asi võimalik on. Ja kui oli selge, et on, siis arvasin, et tegemist on täiesti kõrvalise väljakuga. Aga ka see müüt sai purustatud. Eelmisel aastal mängisid endised koondisemehedki sõprusmängu raames seal muruplatsil.

Ahjaa, kes ei tea, siis see tamm asub ja elab keset jalgpalliväljakut. Jah, suur tammepuu, mis on keset jalgpalliplatsi! Ja seal väljakul mängitakse ka reaalselt ning regulaarselt jalgpalli.

Sel nädalal ehk viimasel hääletusnädalal ei ole hääled nähtavad, ent viimati oli meie tammel tihe rebimine ungarlaste esindajaga.

Hääleta!

Eesti 97

Proovisin tänase päeva puhkamisele pühendada.

Loomulikult jälgisin ka EV 97-ga seotud sündmuseid. Sealhulgas aastapäevakõnesid. Mulle jättis väga hea mulje kaitseväe juhataja kõne.

Kindralleitnant toonitas, et kui me ise ennast ei kaitse, ei kaitse meid keegi. "Meie ise peame oma riigi täitma julgeoleku ja kindlustundega. See kõik algab kodust ja perekonnast, koolist ja kogukonnast." Kirjutan alla. Nii nagu ETV vahendusel üks paraadi jälginu ütles, et mitte sõjamasinad ei ole olulised, vaid ikka sõdurid ehk inimesed seal sees, nii algab ka riigikaitse ikka inimestest ja kodust, mitte kaitseväest.

Terras tõi välja, et pole tähtis, kas oled rahvuselt venelane või eestlane, kui süda tuksub Eesti riigi poole. Sobivalt paraadi toimumiskohale oli tema kõnes mitmeid positiivseid viiteid Narvale ja narvakatele.

"Eesti on piisavalt suur, et olla rikas piirkondlike eripärade, tavade ja pärimuse poolest. Samas on Eesti liiga väike, et jaguneda kivistunud mõttemallide ja pidurdavate eelarvamuste vahel."

Presidendi kõne oli arusaadavalt pikem ja mitmetahulisem. Aga ka kujundirikkam.

THI pidas oluliseks viidata oma eelmise aasta kõnele ja seda laiendada. Mõttele, et mis on meid toonud siia, ei vii meid edasi, lisas ta: "Iseolemise mõte on ise olla, mitte saada kellekski teiseks." President tõi välja, et just siin, Eestimaal on meie õige koht end teostada, ideid realiseerida.

Tema kõne keskne koht oli ka tõe ja vale vastandamine ja tundmine. Paljuski viitas ta Ukrainas toimuvale: "Selle sõja üks peategelane ongi Vale. Ka Euroopa kordas pea aasta kõigi tõendite kiuste, et tegemist on «separatistidega». Ehk siis George Orwelli aegumatut läbinägelikkust meenutades on rahu taas sõda ja vaherahu tegelikult mõrvarlik suurtükituli."

On selge, et Ukrainas toimuv ei ole riigi sisekonflikt, vaid Venemaa toetatud tegevus ehk välisriigi aktsioon. Relvakonflikt ehk sõda. Mis sest, et mitte traditsioonilisel viisil peetav. President saatis lääneriikidele selge sõnumi, et tema meelest ei saa Venemaa suhtes järeleandmisi teha. Et sanktsioonidega tuleb jätkata, kuniks need tulemust annavad.

Toomas Hendrik Ilves tõi ka konkreetse võrdluse II maailmasõja eelsest ajast. Siis tegutses Putini ehk koopia asemel originaal ehk Hitler. Saksamaa oli agressor ja anastas jupp-jupi haaval Euroopat. Lääneriigid, eelkõige Suur-Britannia ja Prantsusmaa lootsid, et kui teha järeleandmisi, siis Hitler ühel hetkel rahuneb. Aga metslooma, kellel vere maitse suus, ei saa enam peatada.

Seda ütles ka President: "Kui minevik on Euroopale üldse midagi õpetanud, siis seda, et järeleandmine tekitab agressoris vaid isu uute nõudmiste järele. Chamberlainid toovad rahusõnumeid, aga mitte rahu."

Eestlastele püüdis ta aga kindlust sisendada. Et meil ei tasu hirmu tunda. "Balti riigid ei ole järgmine «Ukraina». Eesti on kaitstud. Eesti ja NATO julgeolek on üks tervik – NATO kaitseb Eestis iseennast."

Minu meelest oli õige, et President rõhutas hariduse tähtsust. Tõsi, ta on seda teemat ka varasemalt korduvalt oluliseks pidanud. "Eesti rahvas on hariduse-usku. Me tõesti täiesti siiralt usume, et parim, mida vanemad saavad oma lastele pärandada, on hea haridus."

Ta tõi välja ka paar olulist mõtet, millega uus valitsus peaks tegelema. "Tegelikult on haridus riigielu küsimus, mitte kohaliku oma." ja "Tegelik muutus algab siis, kui hakkame õpetama õpilasi, mitte õppekavu."

Kõne lõpetas THI tabava võrdlusega. "Karl Ristikivi [pani täpselt 50 aastat tagasi] oma päevaraamatusse kirja järgmised read: «Vabariigi aastapäev. Vaevalt olen saanud sellele mõelda. Mis mul sellest – kas see oli minu vabariik? See sai selleks alles siis, kui seda enam ei olnud.» Pool sajandit hiljem mõtlevad paljud kodudes, laua ümber või istudes üksi samamoodi: kas see on minu vabariik? Minu vastus on: see on sinu ja minu vabariik. Igaühe Eesti Vabariik!"