Lõpe teeots

Täna peale trenni koju sõites võis taaskord rõõmustada. Lõpe küla majade vahele keerates nägin/tundsin, et teeotsa on veidi mukitud. Aus olles oli ikka tuntav vahe varasemaga. Samas arvan, et see rõõm on üürike. Sest tegemist ei olnud teeparandustööga, vaid niiöelda paikamisega. Samamoodi kui selle tee kallal varem käidud on. Mõned suuremad augud kallati kruusakive täis. Hetkeks on probleem tõesti kadunud, ent vaid seni kuni autod kivid välja sõidavad. Ja see protsess juba käib...

Teeks ühekorraga ja korralikult töö ära. Oleks kõigil lihtsam ja muretum.

Talgud

Laupäeval sai talgutatud. Olude sunnil olin Talguhunt ehk ametlikult talgujuht. Miks olude sunnil, ma hetkel pikemalt lahti ei kirjutaks. Tundub vähemalt, et probleem on lahenemas. Loodan seda siiralt. Eks inimsuhted on keerulised. Samas on selge, et vaid koostöö viib edasi. Omavaheline kemplemine mitte kuhugi. Ja kurb kui väikses kogukonnas omavahel "sarvi kokku lüüakse". Oleks siis põhjustki.

Tubalal sai aga kemmerg püsti. Enam ei pea kuuse all hädal käima. Või tegelikult peab, sest kemmerg asub sõna otseses mõttes kuusepuude all. Ent hoone on aus. Kaheosaline ja ruumikas.

Lisaks sai Käina maantee teeääred küla piires puhtaks. 60 kilo rämpsu kogunes. Kurjam, ostke endale suuremad ja võimsamad autod, kui praegused ei suuda taarat/pakendeid koju või lähima prügikastini sõidutada.

Isamaaline Fitness

Reedel selgus, et kui vaja oleks, võiksin pättust teha küll, sest politsei eest suudan ära joosta. Kui nüüd aga asjast rääkida, siis osalesin sarja Isamaaline Fitness finaaletapil. Ja võitsin.

Reedel Palade staadionil toimunud laskejooksu stardis oli 10 meest, kes jooksid kilomeetrise ringi, lasid märki (õllepurke), jooksid ringi, lasid veelkord ning lõpetuseks läbisid veel ühe ringi. Ehk siis 3 km rada.

Soojendusel ei saanud ma viiest lasust kordagi täpselt pihta. Pidasin juba plaani, et rajal olles on mõtekam huupi lasta. Saab kiirem ühele poole sellega. Õnneks nii ei teinud.

Stardipaugu järel haarasin liidriohjad. Kuigi võtsin rahuliku tempo, et energiat lõpuni jaguks ja lastes pulss liiga üleval ei oleks. Õhupüssi valik läks täppi. Esimene tiir kulus üks lisakuul, teisel korral tabasin kohe kümnesse. Ja siis lihtsam osa- maastikujooks. Ja iga uus ring olin eelmisest kiirem.

Kokkuvõttes aeg täpselt 13 minutit ja esikoht. Teiseks jäi Marko Kallas politseist, kaotust kogunes 43 sekundit. Kolmas oli Jürgen Ulla Käina gümnaasiumist. Aeg 13:53.

Kallas teenis kolme etapi punktide liitmisel ka esikoha 362 punktiga. Tõsi, Revo-Kaur Kreegi seekord ei osalenud. Tema võitis esimese osavõistluse (pumbad,kõhulihased,lõuatõmbed ja sangpomm minuti jooksul) ja juhtis kahe etapi järel. Kokkuvõttes tuli ta kolmandaks, sest temast möödus ka Kaupo Känd politseist. Punktid vastavalt 283 ja 285,5.

Võistkondlikult võitis Hiiumaa Ametikool politsei ees. Kolmas oli Emmaste põhikool, edestades päästeametit vaid ühe silmaga (mõlema tulemus kahe etapiga). Viies Palade põhikool.

Öö

Täitsa kevad on juba.

Laupäeval kontrollisin seda öist välistemperatuuri jälgides. Välivaatluse meetodil. Lageda taeva all ööbides. Et samas kohas viidi läbi NK/KT metsalaager, siis igav ei olnud. Öövalve, luure ja vastuluure. Püssitärin, öövalve omavaheline vestlusring.

Ent katse tõestas, et õues on juba täiesti sobiv ööbida. Ka ilma telgita. Kanderaamil, magamiskotis. Isegi siis kui veidi vihma tibutab.

Pronks

Möödunud nädalal sai viis aastat Pronksiööst. Sain ka ise suht vahetult osa sellest, kuna viibisin pealinnas siis üliõpilasena.

Mäletan, et samal õhtul istusime meie ühikas. Ja hilisõhtul oli vanalinnas päris ärev. Aga kuna me uudiseid ei jälginud, siis puudus teadmine täpsest olukorrast. Seda suurem üllatus/šokk oli hommikul (nii ehk 07-08 ajal?) ärgates telekat tööle pannes. Mis linnas toimus?

Järgnev päev ise oli ilma poolest ilus ja suundusime linnahalli katusele istuma. Seal kohtusime pudelikorjamisest elatuva tüübiga. Ja temalt saime üksikasjaliku ülevaate toimunust, lisaks infot, mida televisiooni uudised ei kajastanud.

Kell 14 (oli vist?) alates keelati ka alkomüük ja oi kui üllatunud ning nördinud olid üle lahe reisinud soomlased.

12

Ei mäletagi, millal viimati 12 tundi jutti magasin. Peale südame- ja võõrkeelenädala kokkuvõtete tegemist keeras esmaspäeva ööl vastu teisipäeva nii kehvaks, et kohe kuidagi ei saanud magada. Tööl oli ka päris kindlasti palavik üleval. Seega, nii kui koju jõudsin, keerasin kohe magama. Panin küll äratuse jalka ajaks, aga teki all higistada tundus parem idee. Ja nii hommikuni välja.
Enesetunde järgi otsustades (praegu on ikka märksa parem olla) oligi targem magada-higistada. Mis sest, et mäng oli fantastiline. Õnneks sai netist põhjalikku kokkuvõtet vaadates ka mõnusa elamuse. *Chelsea vs Barcelona.

Umbes sarnane olukord oli peale Noortenädalat. Üsna pingeline nädal... Ja kui see läbi sai, siis laupäeval kiskus palaviku üles. Pingelangus vms. Tookord võtsin poest Jägermeistri, tõmbasin õhtul nahavahele ja hommikul oli peale õndsat und kõik jälle okei.

Loendaja

Neljapäeval ja reedel loendasin tööl kahe vaba tunni jooksul korke. Plastmassist pudelikorke.

Kokku sain 3406 tükki.

Nagu ka inimeste seas läbi viidud rahvaloendusel, olid korgid erineva väljanägemisega (kuju, värv, kahjustused). Ja sekka sattus ka distantsilt tuvastatavaid eksemplare ehk neid, mis intensiivselt läppunud õlle järele lõhnasid. Käte pesemine võttis tavapärasest rohkem aega.

Ahjaa, päris niisama ma neid ei lugenud. Meie kool osaleb heategevuslikus korgikogumise kampaanias. Korgid viiakse Belgiasse, kus üks firma nende eest maksab ja raha suunatakse heategevusse. Pimedatele juhtkoerte ostmiseks ning koolitamiseks.

Ja et kogumist ergutada, mõtlesin, et seda võiks teha võistluse korras- klass, kes kõige rohkem korke kogub, saab premeeritud. Loomulikult võinuks korgid ka lihtsalt ära kaaluda, ent kui ma juba pähe võtsin, et oleme täpsed, siis tuli need ikka ükshaaval üle lugeda. Järgmine vahefiniš Euroopa päeval.

Põder

Õhtusel rattasõidul kohtasin täna suurimat metslooma, keda siin näha võib. Põtra. Silmasin teda paarisaja meetri pealt kraavipervel vett joomas. Võtsin hoo maha ja lõpetasin pedaalimise. Kulgesin lihtsalt tema poole. Nii poolesaja meetri peal ta avastas, et keegi liigub tema suunas. Ent see teda veel ei kohutanud. Kui veeresin nii kümne-paariteist sammu peale, otsustas põder metsa pageda. Kui jõudsin lõpuks kohani, kus ta seisnud oli, sain intensiivse lõhna järgi aru, et pesemas see põder küll ammu käinud ei ole.

Trenn

Trenni osas hetkel kurta ei saa. Rattasõit. Korvpall. Hankisin ka uued jooksutossud ja olen need saanud sisse tallata. Neljapäeval oli esimene jalgpallimäng sel aastal. Eelmisel nädalavahetusel olin Pärnus spaas ja et laupäeval sai kõik ruumid (mitte et neid ülearu palju olnukski) läbi käidud, siis pühapäeva hommikul enne lahkumist panustasin peamiselt ujumisele. Võtab ikka palju rohkem läbi kui nt jooksmine. Eelkõige mängiks siiski vutti, nii palju kui võimalik.

Noortenädal

Viimane kooliveerand algas siin saarel Noortenädalaga.
Idee iseenesest oli väga hea- terve nädal noortele suunatud erinevaid üritusi, mis mitmekesistaks tavapäraseid koolipäevi. Ja loomulikult - kõik on prii osalejatele. Ent teostus õnnestus hindele "rahuldav".
Eks pean selle eest endale tuhka pähe raputama ehk vastutuse võtma. Mis sest, et juba detsembris üldkoosolekul, kui teemat arutasime, ütlesin selge sõnaga, et ajanappuse tõttu jään vaid taustajõuks ja suurt rolli/vastutust ei taha. Kuidagimoodi kulges aga nii, et mullegi jagunes ülesandeid. Ja rohkem, kui ma algul arvestanud olin (ei oska kuidagi "ei" öelda...)
Esmaspäev- luuleõhtu. Oma koolis sain aru, et see popp üritus ei ole. Ent idee tuligi Kärdla noorte poolt. Samas õhtul haigutas Ave Vita!-s kõle tühjus, polnud kümmet inimestki.... Kohal polnud neidki, kes idee välja käisid... Ja see oli avapauk nädalale! :)
Päeva ja kogu nädalat ilmestas esineja vahetus. Nimelt teatas Jürgen Rooste vaid 2 päeva enne üritust, et ta siiski ei saa tulla. Õnneks Ave leidis lahenduse Veiko Märka näol.
Teisipäev oli samuti segadust täis. Lisaks jäi tegemata video Rainer Nõlvakuga, kuna ta oli sõna otseses mõttes lennus kogu aeg (tiirutas Euroopas Teeme Ära kampaania raames).
Kolmapäev kulges hästi. Samas oli selle nimel HUPSi tiim pikalt tööd teinud ja saanud ka Leader rahastuse. Igal juhul üle 370 külastaja, pole paha.
Neljapäev õnnestus hästi, sest töötoad olid osalejaid täis. Ja neid jagus üle terve saare. Ent täiusliku õnnestumise rikkus ära teatrietendus. Tasuta koju kätte toodud etendus tunnustatud näitlejatega ja õhtusel seansil oli 13 inimest, kellest noori 8....
Reedene foorum kulges üldjoontes hästi. Tõsi, lihvimata nurki oli siingi. Samas üldmulje rikkus asjaolu, et noored, kes koolist vabaks said foorumile tulekuks, olid kohal vaid lõunani. Ja võistluse ajaks jäi 92st registreerunust alles paarkümmend (koos korraldajatega).
Ja nädala lõppakord oli samuti täis üllatusi. Hundist sai jänes ehk August Hunt asendus viimasel hetkel Tenfold Rabbitiga. Kontserdist jäi siiski positiivne mulje ning ka Noortesõber sai välja kuulutatud. Seega nädal lõppes rõõmsalt.

Eks vigadest tuleb õppida. Ja usun, et tuleval aastal sujub Noortenädal palju paremini. Positiivse poole peale saab kanda, et Noortenädalast sai päevade andmeid kokku liites osa ca 700 noort (s.h korduskontaktid).

Lõpe naised

Teisipäevasest Hiiu Lehest lugesin siinkandis tehtud aprillinaljast.
Nimelt lõi Lõpe külas üks pea 50nene naine kümmekond aastat nooremale sõbrannale teeklaasiga vastu pead. Nii et verd ikka lendas. Tegevus leidis aset kella viie paiku 1. aprilli varahommikul. Tore nali küll.