Õhtusel rattasõidul kohtasin täna suurimat metslooma, keda siin näha võib. Põtra. Silmasin teda paarisaja meetri pealt kraavipervel vett joomas. Võtsin hoo maha ja lõpetasin pedaalimise. Kulgesin lihtsalt tema poole. Nii poolesaja meetri peal ta avastas, et keegi liigub tema suunas. Ent see teda veel ei kohutanud. Kui veeresin nii kümne-paariteist sammu peale, otsustas põder metsa pageda. Kui jõudsin lõpuks kohani, kus ta seisnud oli, sain intensiivse lõhna järgi aru, et pesemas see põder küll ammu käinud ei ole.
Hoiatus: tekst sisaldab tubli annuse irooniat, ka varjatud kujul. Lisaks on tegemist erablogiga, mis ei peegelda kellegi ametlikke seisukohti.
kolmapäev, 18. aprill 2012
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Laevaliiklus
Rekordiline augustikuu. Selle aasta augustis liikus Heltermaa-Rohuküla liinil 1031 sõidukit ja 469 reisijat rohkem kui aasta tagasi. Üle mer...
Viimasel nädalal enim loetud.
-
Kihvt, kui leidub inimesi, kes nihutavad tavapäraseid arvamusi inimvõimete piiridest. Pekingi olümpial võistles (ja üsna edukalt- parimaks 4...
-
Head hariduspõllu kündjad! Olen mitmel aastal püüdnud teid selsamal sündmusel liikuma panna – vahel sõna otseses mõttes, vahel küsimustega. ...
-
Augustikuu viimane nädalavahetus sai sündmustetihe. Laupäeva õhtu veetsime Viscosas. Kõigepealt kino ehk Velikije Lukist pajatav "Õnn o...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar