Laevaühendus

Laevaühendus on maanteepikendus.

Et sellised vastused (SIIN ja SIIN) piletimääruse muutmise ning laevagraafiku tihendamise soovidele tulid, pole tegelikult suur üllatus.

Jah, raha, selle vähesuse või puuduse taha saab ikka pugeda. Aga tegelikult on asi muus. Valdav osa vabariigi valitsuse ministreid on pärit Tallinnast või Tartust. Või (pigem suurematest) linnadest. Vist ainult Taro on tõsiseltvõetava kaugemas piirkonnas töötamise-elamise kogemusega. Ehk regionaalpoliitikast, selle sisust, tähtsusest ja vajadusest lihtsalt ei saada aru.

Ei saa ka öelda, et mitte midagi ei muutu. Järjepideva selgitustöö tulemusena on ikka arenguid olnud ning kvaliteet paranenud.

Näiteks.

- 2019 lepiti Hiiumaa valla, ettevõtjate, laevakompanii ja ministeeriumi poolt aastaringne põhilaevade graafik. Ilmselt paljud täna enam ei mäletagi, et seni muutusid graafikud iga talv. Ja mis oli varaseim väljumisaeg?

- 2023 sügisest (ja ilmselt ainult seetõttu, et ministriks oli puhastverd saarlane Madis Kallas) on Sõru-Triigi liinil minimaalselt kaks väljumist mõlemast suunast päevas. Muudatus tõi kohe järgmisel aastal kaasa märkimisväärse reisijate arvu kasvu.

- 2024 sügisel leppisime minister Piret Hartmaniga kokku, et piletihinda ei tõsta, kuna majanduslikult keerulisel perioodil on inimesed väga hinnatundlikud ja hinnatõus kajastuks ilmselt kohe ka reisijate arvus.

- 2025 kevadel kehtestas minister Hartman määruse, et suursaarte elanikud saavad ka naabersaarele sõites saareelaniku sooduspileti osta. Eriti vajalik olukorras, kus Sõru-Triigil asenduslaevaks Reet, mis ei ole ilmastikukindel. Kahjuks minister Terras pööras selle muudatuse tagasi.

Samas tuleb Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ka tunnustada, kuna ettepanek, et Hiiumaa-mandri parvlaevaühendust tuleks käsitleda elutähtsa teenusena, tehakse teoks.

Lõppu veidi statistikat Hiiumaa valla (alates 2018) perioodist.

- Reiside arv Heltermaa-Rohuküla liinil on kasvanud 12 protsenti. Reisijate arv 14 ning sõidukite arv 24 protsenti.

- Riigieelarveline toetus laevaühendusele on tõusnud viiendiku võrra. Samas riigieelarve kulud tervikuna 67 protsenti.

- Piletitulu on kasvanud pea 40 protsenti.

- Samas näiteks Coop Hiiumaa riigile makstud maksud on sama ajaga kasvanud 2,1 korda!

- Püsielanike osakaal on järjepidevalt 15-40 protsenti ning püsielanikele kuuluvate sõidukite osakaal 25-50 protsenti. See tähendab - suvel väiksem, talvel suurem.

Ja lühike kokkuvõte on, et laevaühendust ei saa käsitleda kui tavapärast ühistransporti. Viimase osas on üldjuhul valikuvõimalus. Meil mandrile saamiseks tegelikult sisulist alternatiivi ei ole. Seega loogika, et vaatame, palju meil raha ning mitu reisi tellime, on äraspidine. Veomahu otsustamisel tuleks vaadata saareelanike ja ettevõtjate vajadused ning sellest lähtuvalt reiside arv sättida.