RES

Vabariigi valitsus hüppas lati alt läbi

Möödunud nädalal kinnitas vabariigi valitsus riigieelarve strateegia (RES) aastateks 2022-2025.

„Järgmise nelja aasta jooksul ulatuvad valitsussektori investeeringud üle kaheksa miljardi euro ning nii palju pole varem Eesti majandusse investeeritud,“ ütles peaminister Kaja Kallas.

Kahjuks puudub RES-il suur plaan, rääkimata lahendusest, kuidas tervisekriisist väljuda. Lisaks unustatakse ära kõige tähtsam – inimene ja tema heaolu.

Investeeringuid on tõesti ohtrasti kirja saanud. Teisalt nentis ka peaminister, et lähiaastatel on oht majanduse ülekuumenemiseks ning peab veel analüüsima, kas ehitustöid võiks ajatada.

Rõõmustades, et RES sisaldab investeeringuid, tehakse sealsamas kava teises otsas kärpeid. Vastuolulisi lõikeid.

Ehk viidatakse vajadusele kokku hoida ning 60 miljoni jagu seda ka tehakse. Sellele vaatamata on RES-i järgi järgmise aasta eelarve 1,5 miljardi(!) euroga miinuses, tulud on 12,3 miljardit ja kulud 13,8 miljardit eurot.

On selge, et kokku hoitaval 60 miljonil suurt mõju riigieelarvet tervikuna vaadates ei ole. Samas teeb see valusaid lõikeid meie inimeste igapäevaelus.

Halvad valikud

Täna on olukord, kus räägime sisejulgeoleku palgatõusust, aga tegemist on hookuspookusega. Ehk siseministeerium peab kärpima 12 miljonit, saab tagasi kuus miljonit ja peab sisejulgeoleku töötajatele kolmeprotsendise palgatõusu tagama.

„Küüniline on nimetada palgatõusuks olukorda, kus riik võtab esmalt ära viis protsenti asutuse kogueelarvest ja annab tagasi vaid kolm protsenti palgafondist, mis on ära võetust oluliselt väiksem suurusjärk,“ hinnatakse olukorda päästjate avalikus pöördumises.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor kirjutas: “Tegevuskulude kokkuhoid tähendab, et see tuleb saavutada kas personali- või majanduskuludest.“

Kuna PPA eelarves on suurem osa majanduskuludest püsikulud, nagu näiteks sõidukid, relvastus, väljaõpe, piirihooldus, ekspertiisid, mida ei ole võimalik suures ulatuses vähendada, siis tuleb kokkuhoiu saavutamiseks vaadata üle ka personalieelarve, selgitas Elmar Vaher.

Kärped noorte arvelt

Eriti narr on olukord, et lapsed peavad eelarvekärpesse ebaproportsionaalselt palju panustama.

RES-is seisab mustvalgelt kirjas: „Huvihariduse ja huvitegevuse täiendava riikliku toetuse läbi on paranenud huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavus ja kvaliteet kõikides huvialavaldkondades.“ Eduloole vaatamata kärbitakse riigipoolset toetust järgmisest aastast poole võrra, 14 miljonilt seitsmele.

„Seda olukorras, kus ülemaailmsest pandeemiast tingituna on noorte igapäevaelu stressirohke ning kus tulevik võib tunduda nii mõnegi noore jaoks perspektiivitu. Viimasel ajal näeme ja võime sageli lugeda noorte vaimse tervise probleemidest, sh suitsiididest, mida on põhjustanud või võimendanud Covid-19 tingitud olukord. Praegu on kriitilise tähtsusega, et noorte jaoks oluline tugivõrgustik ning tegevused säiliksid vähemalt senisel moel,“ kirjutasid noortevaldkonna organisatsioonid avalikus pöördumises.

Nii on. Kui me täna nende teemadega ei tegele, peame aastate pärast tegelema tagajärgedega. See on aga märksa keerulisem ja kallim.

Tegelikult peaksime sellesse valdkonda täna hoopis rohkem panustama. Mitte kärpima.

Rääkimata sellest, et sellise kärpimise näol on tegemist väga halva regionaalpoliitikaga. Riiklik huvihariduse ja huvitegevuse toetus võimestab eelkõige kaugemate piirkondade tegevusi. Nii on toetussumma Tallinnas 23 ja Tartus 41 eurot lapse kohta, samas kui Hiiumaa vallas 190, Lääneranna vallas 217 ning Setomaa vallas 304 eurot noore kohta.

Inimene ei ole prioriteet

RES-i lugedes on näha, et inimene ei ole tänase koalitsiooni plaanide keskmes. Eriti täna, mil enam kui aasta oleme koroonakriisis vaevelnud, peaksime mõtleme justnimelt ja eelkõige inimeste peale.

Paraku ei suudeta numbrite taga inimesi näha.

Jutt, et kõik peavad kärpima ning lapsed ja nooredki oma panuse sellesse andma, on demagoogia. Näiteks huvihariduse ja huvitegevuse jaoks vajalikud seitse miljonit võinuks ükskõik millise investeeringu pealt kokku hoida.

See on valikute küsimus.

 

Ilmus 04.05 Hiiu Lehes

Lisainfoks.

Mida Hiiumaal huvihariduse ja huvitegevuse riikliku toetuse abil tehtud?

2018. aasta ENTK kokkuvõttes tuuakse muu seas välja:

Hiiumaal on olulisel kohal loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonna tegevused. Kärdlas ja Kõrgessaares viiakse läbi projekti IKT, mis on lühend nimest "Iidlane kimab teadusesse". Kärdla põhikoolis on mobiilne labor, kuhu soetati robootikavahendid ning koolitatakse juhendajaid.

Palade Loodushariduskeskuses alustas toetusega loodus- ja täppisteaduste valdkonna huviring "Laste Teadusklubi". Eesmärgiks oli kutsuda ringi juhendama ja praktilisi nõuandeid jagama tegijaid väljastpoolt Hiiumaad. "Laste Teadusklubi" on väga aktiivne ja on korraldanud lisaks igapäevasele tegevusel 4 suurt üritust kõikidele saare huvilistele.

Tehnikavaldkonnas on häid tulemusi saavutanud lennumudelismi ring.

Noorte osalus huvitegevuses on kava elluviimise perioodil kasvanud, nagu ka nende noorte arv, kes on leidnud endale enam kui ühe huviringi. Loodi toetusfond 7–19 aastaste noortele, kel on sotsiaalmajanduslikke raskusi või kes on pärit paljulapselistest peredest, ning mõned huviringid erivajadustega noortele, nt hipoteraapia ja saviteraapia.

2019. aasta ENTK kokkuvõttes on muuhulgas kirjas:

Kuivõrd Hiiumaa on saar, on seal panustatud huviringide raames ka õppekäikudesse, et noorte huvi oleks jätkuv. Näiteks said ühe piirkonna noored tehnika- ja droonisõbrad osa inspireerivast õppepäevast Ämari lennubaasis ja teise piirkonna noored muusikud külastasid ABBA kontserti, valmistamaks end ette ABBA muusikaliks, mille nad hiljem ise ellu viisid.

Hiiumaal avati huvikooli muusikaosakonna filiaal väiksemas piirkonnas. Sellega lähtutakse põhimõttest, et liigub õpetaja, mitte õpilane.

Korraldati koolitus huvikooli õpetajatele teemal, kuidas märgata ja toetada autistlikku noort huvitegevuses ja -hariduses.

Lisaks mõned konkreetsed näited aastate jooksul tehtust:

Käivitatud on Hiiumaa haridusregister, viidi läbi noorte inspiratsioonipäev #HAIP, kehtestati erahuvikoolide toetamise kord ehk toetame treenerite ja juhendajate palgakulu katmist nn pearaha süsteemi alusel.

Just keskusest kaugemad teenusepakkujad on viimasel paaril aastal aktiivsemalt võimalusi kasutanud - varem oli see probleemiks.

Laskespordiklubi soetas punktiarvestuse seadeldise, ilma milleta nende tulemuste arvestamine üleriiklikus arvestuses on võimatu. Seadme laenutamine mandrilt on keeruline ja kulukas.

Keraamikaklassi vahendid soetati Kõrgessaare piirkonda.

Avati Leisu noortetuba.

Kõrgushüppematt kergejõustikuklubi noortele Kärdlasse, mida kasutavad võistluste ja treeningute raames ka teised Hiiumaa noorsportlased.

Mudeliklubil on nüüd võimalus treenida kohapealsel mudelauto rajal.

Suuremõisas toimetav käsikellade ansambel soetas endale professionaalsete kellade komplekti, mis annab lootust aastaid tegutsenud käsikellade ansambli arenguhüppele. Samuti hangiti rütmipille Palade trummide ansamblile.

Täiesti uue tegevusena alustas Ideeklaas klaasikunsti ringidega.

Loodi Käina huvikooli Emmaste filiaal.