Suvi

Kalendri järgi veel kevad, aga tunnetuslikult juba selgelt suvi.

Ehk temperatuur on mõnusalt-mõnusalt suvine, päevad täis päikest. Ilmselt kõik puuoksad ja metsasalud on lindudega täidetud, sest seda vidistamist-säutsumast ikka jagub. Ja loodus õitseb. Mida võib tõestada autole igapäevaselt koguneva õietolmu abil :) aga ka looduses ringi liikudes. Viimane on ilmselgelt mõistlikum, eks.

Siin on nüüd küll plusspunktid kehalise kasvatuse õpetaja ameti kasuks, mille käigus oleksin tänaseks juba vähemalt piimakohvi värvi :)  ehk hetkel tööpäevade ajal seda kaunist kevadsuve väga nautida ei saa. Viimasel nädalal kiskusid tööpäevad ka eriti pikaks, mistõttu kolmapäeval alles kell 21:45 jooksuringile suundusin.

Mõni päev jäi sammude arv kohe eriti nadiks... Eks siis tuleb nädalavahetusel rohkem pingutada lihtsalt.

Eelmisel nädalal osalesin emadepäevajooksul, mida ka korraldada aitasin. Et vahetult enne seda oli laat, kus oli mõistlik koht inimestega suhelda, jäi lõunasöök laadapirukate peale ja veidi valele ajale. Ehk natukene-natukene andis tunda. Teisalt, Alari kiirendust viiendal kilomeetril vaadates - võimalust mul tol päeval niikuinii ei olnud. Aga korraliku tempoga joostud 8 kilomeetrit. Päev hiljem väntasime Paikuse matkapäeva raames 30 kilomeetrise rattaringi, lisaks kümme kilti starti ja pärast koju.

Reede õhtul tegin jooksuringi. Eile ja täna varahommikul istusime taas nii kilomeetrit 30 sadulas. Pealelõunal osalesin selle hooaja esimesel jalgpalli liigamängul kohtunikuna. Vahva brigaad sai kokku - selge sihiga noored kutid kaaslasteks. Veel ägedamad üllatused tabasid mind aga enne ja peale mängu.

Raeküla staadionihoone teisel korrusel olev ruum (kohvik või koosolekuruum vms?) on vist aktiivsest kasutusest väljas. Kohtunikud kasutavad selle kõrvaltuba riietumiseks, suuremas ruumis tundus, et aeg on justkui seisma jäänud. Pildid seintel ja muu selline mind ei kõnetanud. Küll aga oli tagumisel laual väike valik meeskonnasilte. Kõige peal kirjaga Emmaste :)

Peale mängu astus ligi kaotajanaiskonna treener. Esimene tutvus temaga pärineb mõne aasta tagusest treenerikursusest, kus ta oli Boanase kõrval assisteerimas. Järgmine kohtumine eelmisel suvel, kui peale mängu samuti mängust rääkis ja kiitis enda tiimi mängijale antud kaardi õigeks (ebasportlik käitumine ehk liigne suupruukimine). Täna esimesel poolajal korraks ärritus ühes mänguolukorras, tahtis vaheajal rääkida, mida peakohtunik ei soovinud teha. Peale mängu siis rääkisime. Vabandas enda avapoolaja käitumise pärast, selgitas ja kuulas väljakukohtuniku arvamuse ära. Ehk on tegudes täpselt selline, nagu meile treenerikursusel teoreetilises osas südamele pani. Mis oli mängu ajal, jääb mängu. Käitud ebakohaselt, siis vabandad. Ja kohtunikul on (pea alati) õigus :)