Esmaspäev pakkus võimaluse tunnetada, kuivõrd suures sõltuvuses olen/oleme internetist. Nii kella 13 ajal lõigati teetööde käigus Telia kaabel läbi ja umbes kümneks tunniks oli side kadunud.
Ühtepidi jooksid lörri kõik mõtted arvutiga seotud töid teha, teistpidi pani see analüüsima aastatega tasahilju tekkinud sõltuvust. Jah, minul kellaajalisi kohustusi töö osas polnud enam pealelõunal. Seega pääsesin kergemalt kui mõnigi teine, kelle tööpäev katki jäi.
Küll on selge, et nii nagu elektrivarustuse puhul räägime ringtoite vajadusest, nii on see aktuaalne ka internetiühenduse puhul. Eriti kui tutvustame Hiiumaad kui kohta, kus on mõnus ja rahulik elada, aga ka soodsad võimalused kaugtööd teha.
Lisaks kordas see taas tõdemust, et kõiki mune ei maksa ühte korvi panna. Ehk tänu asjaolule, et telefoniside leping on mul Elisaga, oli mul n-ö kontakt välismaailmaga jätkuvalt olemas.
Ahjaa. Selg jäi ka see päev haigeks. Sest tekkinud vaba aega kasutasin lugemiseks ja enamjaolt voodis lesides.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar