Uni

Midagi on peas toimunud. Üle ma-ei-tea kui pika aja, räägime ikka aastatest, näen taas und. Ehk viimase paari kuu öid on tihtilugu sisustanud unenäod. Ja veel imelikum on, et enamjaolt ma mäletan neid ka hommikul. Või vähemalt esimese ärkamise ajal.

Volikogu

Emmaste vallavolikogu (ilmselt viimase koosseisu) viimane istung. Järjekorranumbriga 49.

Oli ajaloo tarbeks fotode tegemine, tordi söömine, üksteise tänamine, kokkuvõtete tegemine. Aga ka päevakord eelnõudega.

Tulumaksu laekumine kaheksa kuuga ületab 2016. aasta näitajat vaid 0,66 protsendiga. Väidetavalt on tegemist ebakõlaga riiklikul tasandil.

Lisaeelarve sai siiski kokku ja läbis suurte probleemideta nii eelarvekomisjoni kui ka volikogu. Tulumaksu laekumise prognoosi sai vähendatud. Investeeringuid ümber tõstetud.

Kõige rohkem oli arutelu Sõru Merekeskusega lepingu pikendamise teemal. Leping lepinguks. Selle sisulise poolega tegelemist on välditud. Väidetavalt puudub info, kui palju MTÜ sadamatasudelt teenib. Ning majanduskomisjoni poolt sügisel toetuse leidnud ideed, et vald võtab tööle inimese, kes sadama kaptenina tegeleks ka sadama arendusega (praeguse n-ö koha täiteks oleva kapteni asemel), ei hakatud üldse edasi arendamagi. Ent nüüd tekkis eikusagilt idee anda Merekeskusele veel 5000 eurot aastas, et sadam hoogsamalt tööle hakkaks. Ütlen otse, kehva, väga kehva mekk jäi asjast. Nagu päevakorrapunkti juures arutelul koorus, siis selle eest, et nelja aastaga pole sadamas arenguid olnud ja et oleme ühte MTÜ-d teistele vallas tegutsevatele ühendustele eelistanud, siis anname neile veel viis tuhat aastas, kuna see läheb omadele.

Eks minu avaldus oli ka paljuski selle päevakorrapunktiga seotud. Ent mitte pelgalt.

Jalgpall

Eile vist oli esimest korda nii, et treener tuli peale mängu tänama oma tiimi mängijale antud kollase kaardi eest. Esiti võttis päris kohmetuks. Ei osanud midagi vastu öelda. Ilmselt taipas ta ka seda ja selgitas veidi pikemalt, et ma ka end koguda jõuaks :)

Et neil on võistkonnasiseselt räägitud ebasobivast sõnakasutusest ning emotsioonide kontrollimisest platsil. Ja et vähe on kohtunikke, kes sellised rikkumised ära fikseerivad.

Mäng ise oli ilmselt enam-vähem. Kuigi pinget lisas, et kindel tabeliliider ei suutnud terve poolaja oma mängu peale suruda ja tundus pigem viik tulevat. Eks siis tuli hakata väliseid tegureid süüdistama. Samas, eneseanalüüs, nii nagu ma alati mängujärgselt seda teen, näitas, et eksisin minagi. Ei ole lihtne üksi 22 mängijaga. Ja mida madalam liiga, seda rabedam mäng. Aga tahaks uskuda et suuri vigu sisse ei lipsanud. Tuleval nädalavahetusel on ehk veel üks vilepartii ja siis ongi kõik. Selleks hooajaks.

Debatt 2

Teine valimisdebatt Käinas. Laval ehk erakondasid/valimisliite oli esindamas rohkem inimesi, samas kui neid, kes mõnega neist seotud pole, saalis vähem. Kas on küsimus selles, et Käinas ongi kõik nii hästi, et pole millegi üle debateerida? Etteruttavalt öeldes - kohaliku piirkonna küsimusteni ei jõutudki, räägiti ülesaarelises kontekstis. Ja isegi rahvusvahelises mõõtmes.

Mis silma jäi. Meeldis Heleni värskus ja tarmukus. Omar on jätkuvalt kahe jalaga maas ja vaatab asjadele väga kaine ning läbimõeldud pilguga. Kui peaks aga parima väitleja välja tooma, siis Georg võitnuks. Seal, kus mõistlik polnud (tuulepargid ja kas IRL nende rajamist toetab, seda me teada ei saanudki), seal sõna ei võtnud. Samas nõelas teravalt ja tegi nalja.

Tarmo rõhutas vähemalt kahel korral, et tal on kahju, et on kaks valimisliitu, mitte üks ehk tegelikult tulnuks kokku leppida ja jõud koondada. Kui mõtleme sõnavõttudele ja programmidele, siis ühisosa on tõesti palju. Ehk kaugem siht - et saarel elu püsiks ja inimestel hästi läheks - on justkui sama, ent tihti takerdume pisiasjadesse ja lühikese perspektiivi otsustesse, mis koostööd pärsivad. Kui vaid suudaks sellest üle olla.

Debatt

Neljapäeva õhtul viidi VAKis läbi esimene valimisdebatt.

Olin osalejate arvu osas varasemat praktikat arvestades pigem skeptiline. Ehk hiidlased ei ole just ülearu suurt huvi sääraste asjade vastu üles näidanud. Nüüd kui tegemist on ülesaarelise volikogu valimisega, võiks huvi ehk veidi suurem olla?

Kohal oli siiski rohkem inimesi, kui halvemas prognoosis pelgasin. Ehk tükki 30, kellest pea pooled või vähemalt kolmandik ise kandideerimas.

Valjemalt jäid kõlama kaks teemat. Sissejuhatuseks maade jagamine teemal, et kes on ikkagi süüdi, et valdade liitumine saarel just nii kujunes nagu ta kujunes. Ehk kas Käina mehed vedasid teisi alt. Või tehti antud tingimustes parimad valikud.

Ja siis, kui mina arvasin, et moderaator hakkab otsi kokku vedama ja laseb ehk lõpulaused öelda, pääses džinn pudelist välja. Ehk tõstatus tuuleparkide teema. Asi, mis minu meelest ei peaks valimiste peateema olema ja mis on saareelanikud juba piisavalt tülli ajanud. Meie nimekirjas jäi antud teema nimme programmis kajastamata, kuna on erinevad seisukohad. Näiteks mina ja Lembit arvame sellest hoopis erinevalt kui näiteks Reet. Ma usun, et EKRE/Ei Tuugenitele seas on selles küsimuses täielik üksmeel, sest see oli nende programmi aluseks. Küll ei taha uskuda, et pikemates nimekirjades saab kõik maailma asjad ühisele seisukohale taandada.

Nii ongi minu meelest Hiiumaa tulevikule vaadates kõige olulisem see, kas ja kui tõhusalt uus volikogu koos tegutsema suudab asuda. Kas unustatakse vanad võlad ja arusaamatused. Kas suudetakse erimeelsustest üle olla ja aktsepteerida seda, et teisel inimesel võivad olla sinust erinevad seisukohad. Kas suudame ja tahame läheneda sisuliselt ning mitte võtta asju isiklikult (sealhulgas ei solvu) ja ka ise isiklikuks mitte minna.

Sest nii nagu ka eile kõlama jäi, on suures osas küsimustes tegelikult üksmeel olemas. Ja olen veendunud, et enamus kui mitte kõik volikogusse pürgijad soovivad Hiiumaa elu edendamisele kaasa aidata. Ehk eesmärk on paljuski sama, lihtsalt teed, kuidas punktist A punkti B liikuda võivad erineda. Nii nagu Emmastestki saab Kärdlasse sõita kas Käina või Luidja kaudu, matkasell valib aga hoopis kõrvalisemad kesk-Hiiumaa teed.

Sport

Jalgpalli MV. Tuleb nentida, et selle pallimängu tase on saarel koolinoorte seas teiste mängudega võrreldes selgelt parim. Ehk jalgpalli mängitakse üle saare - kõigis koolides, lisaks toimuvad vähemalt kolme klubi kaudu treeningud - ja igal pool on neid, kes palli päris osavalt veeretada oskavad. Teiste alade puhul on tihtilugu kindlad piirkonnad, kus midagi edukamalt harrastatakse.

Esimene MV turniir. 4-6 klass. Iseenesest oli äge päev. Täis lusti ja mängurõõmu. Ei morjendanud ka paduvihm, mis veerandtunniks staadioni enda alla mattis. Ent võistluspäeva lõpuks säras taevas taaskord päike, nii nagu varahommikul tõotas.

Korraldusliku poole pealt ei ole ilmselt asi nii lihtsalt sujunudki varem. Kogemused? Pigem rohkem väline abi. Trenninoored ise väravate paika sättimisel. Kaks väljakut, mis kõrvuti, oli kasutusel. Muru niideti väljaku ulatuses vahetult enne turniiri. Kohtunikud, kes kõik mängud katsid ja ajakavas püsisid. Ehk sain ise veidi vabamalt hingata ja ka mängudele keskenduda. Asjad sujusid. Homme toimuvale teisele turniiripäevale saab peaaegu samamoodi vastu vaadata. Enamus eespool mainitud tegureid on samamoodi abistanud. Osalejate regamine on veidi põnevust pakkunud ja seeläbi olen saanud ajakava, turniirisüsteemi ümber sättida paar korda.

Mänguliselt ei ole minu jaoks võit kõige olulisem - nii noorte puhul selle tähtsus alles hakkab tekkima. Ehk nad on faasis, kus mänguarmastusest ja lustist vaikselt saavutusteni kasvatakse. Hoopis olulisem - ja seda sõltumata vanusest - on mängupilt. Kas mängitakse südamega, võistkondlikult ja põlevate silmadega, samas viisakalt ja spordimehelikult.

Sain päeva tõepoolest nautida, kuna kõike seda platsil nägin. Ja kuigi ma ei ole ise kõige objektiivsem ilmselt, siis tundub, et üha enam mängivad noored ka trennis peaga. Krooniks teenisid kutid medali ka.

Päev hiljem olin ise võistlemas. Trepijooks Tahkuna tuletorni. Maratonist andsid jalad veidi tunda ja mingit eriettevalmistust polnud ma ka teinud. Seega lootsin, et kui suudan eelmise aasta aja lähedale joosta, siis on hästi ja äkki pääseb isegi esikolmikusse. Soojenduse ajal sain n-ö sammu paika ja võisin rahulikult esimesena rajale minna. Rahulikult ehk pingevabalt. Üles jõudes tundus, et enam-vähem, kuigi varu jäi ka. Aja osas ei osanud midagi arvata. Seda enam üllatusin, kui all SI-pulga sisestasin ja selgus, et eelmise aasta aeg 30,9 sai nelja sekundiga üle löödud.

Pärastpoole käisin ka kolmandat korda torni tipus - üles viidud veepudelit alla toomas. Jooksusammul. Ja siis tundsin, et nüüd läks küll raskeks. Ehk hakkasin mõtlema, kui vahva oleks kusagil kõrghoones end proovile panna. Alla tulles lugesin 192 trepiastet kokku.

Eesti

Neljapäeva õhtul kohtusin Jaagu ja Kaupoga Eesti sada nägu projekti raames, mille tulemusena järgmisel aastal vabariigile sünnipäevakingiks etendus valmib. Sisuks eestlased, kelle prototüübiks sada eri vanuses ja eri piirkondadest pärit inimest.

Oli vahva vestlus. Eriti seetõttu, et küsimused polnud päris raamatust ette loetud. Pigem loomingulised ja panid endasse vaatama, aga ka laiemalt süüvima. Ühtepidi täitsid justkui ülesannet, samas oli sundimatu õhkkond, kus võimalus enda tegemisi ja mõttemaailma avatult vaagida. Taustaks päikeseline sügisõhtu, mis just selleks ajaks, kui lõpetasime, tumeda vaiba üle taevalaotuse tõmbas. Siis ajas keegi vaiba sassi ja sealt vahelt hakkas vett pritsima. Ikka hooga, justkui tuletõrjevoolikust pritsiks. Ja nii äkki, kui see algas, see ka lõppes.

Elamus

4:24:08 --- 4:28:25 --- 4:35:09

Puhtalt numbreid vaadates tagasiminek :)  Reas siis maratoniajad. Kolm korda olen jooksumaratonil osalenud, korra (kepi)kõnnimaratonil. Viimase aeg tuli 7 tunni peale ja tuleb nentida, et see oli ka kõige raskem läbida.

Samas ega ma pühapäeval sinna tulemust tegema läinudki. Ikka endale tõestama, et suudan. Ja veel rohkem emotsiooni saama. Viimase ma kahtlemata ka sain. Elamus missugune.

Alustades kaugemalt, siis augusti lõpp - septembri algus oli piisavalt tempokas ja eri tegevusi täis, mistõttu pikemateks trennideks aega ei jagunud. Pühapäeval vestlesin finišis ka sõbraga, et väga hea aja jooksmine nõuabki olulise tüki loovutamist oma elust ja päevaplaanist. Mistõttu tema enam ei jookse, vaid tuli lihtsalt hiidlastele kaasa elama. Teine variant on lihtsalt nautida seda, mida sa teed ja kella mitte jälgida.

Nädala lõpp oli samuti huvitav. Neljapäeval viimasest tunnist otse laevale ja pealinna. Õhtul kuuest loeng, misjärel edasi heade mõtete linna, vennale külla. Auto jäi sinna, ent ise sõitsin reedel keskpäevaks Tallinna tagasi. Ees ootas kuus tundi loenguid. Kahe suurema linna vaheline bussiliiklus on iseenesest tip-top. Edasi-tagasi sõidad odavamalt kui Hiiumaalt pealinna üks ots maksab. Õhtul seega tagasi lõunasse. Laupäeva puhkasin ehk palju ei teinud. Tiir linna peal. Ja tagurpidi maja vaatasime üle. Äge elamus. Kuidagi suudavad aju segadusse ajada, nii et sees olles on tunne, et oled tasakaalu kaotanud. Lisaks sellele, et mööbel ripub laest alla. Rohkem tegevusi kavasse ei võtnud.

Pühapäeval äratus kell 5. Kolmveerandtundi hiljem on puder söödud ja asjad valmis pea kakssada kilomeetrit põhja poole sõitmiseks.

Jõudsin varuga, et sooja teha, end võistlusinfoga kurssi viia ja sisse elada. Juba torkas silma-kõrva, et välismaalasi on ohtralt. Ja mis eri riikidest veel. Kirju seltskond. Registreerimisaja järgi olin suht väikese - 734 - stardinumbri saanud ja sain seega ka rivi üsna eesotsas liikvele. Endal vasardas peas, et alusta aeglaselt. Võta rahulikult. Nii püüdsin teha ehk kellegi teise sammurütmi mitte sattuda.

Et kaks eelmist korda jooksin maratoni Hiiumaal, siis oli kontrast suur. Linnas ei saa distantsi läbimisest nii hästi aru (ja psühholoogiliselt on see parem variant, kui näiteks pikki sirgeid maanteel läbida). Rada kulges ka mööda mulle tundmatuid piirkondi ja tänavaid, seega kohati ei saanud väga täpselt aru, kus ma olen. Aga see oli samas huvitav ja lisaks sain linnaga tutvuda. Ka varem käidud tänavad on paljuski uue ilma saanud. Just Põhja-Tallinnas.

Mis hea emotsiooni andis, oli kaasa elamine. Päris palju oli inimesi raja äärde tulnud, kes sind heatahtlikult ergutasid. Et numbril oli ka nimi ja mõni hüüdiski nimepidi, siis alguses ajas segadusse, kuidas nad minu nime teavad :)  Lisaks korraldajad ehk rajaturvajad või teised abilised. Millise entusiasmiga nemad need tunnid oma tööpostil veetsid. Vahva.

Ehk rajal oli kogu aeg juba eelnevat arvestades nägu naerul. Täiesti üles tõmbas suunurgad muidugi peale 40ndat kilomeetrit, kui lõpp sisuliselt paistis. Nii kümnendal kilomeetril oli seis liigagi hea. Kell näitas, et olingi vaikselt tulnud. Aga mingi hirm oli peas, et äkki pidanuks veel rahulikumalt. Et hiljem kisub ehk raskeks. Kilomeetrid 18-21 olid Vabaõhumuuseumis ja pehmel pinnasel. Sealt lahkudes oli jalgadel taas kergem ja võinuks sammu lisada, aga ei julgenud. Kartsin 30ndat kilomeetrit. Seal ka raske ei olnud tegelikult, kuigi hoogu ka juurde panna ei jaksanud. Samas mäletan, et juunis Hiiumaal võttis juba sealtmaalt jalad suht raskeks. Nüüd siis saabus väga raske hetk umbes 36-37 kilomeetril. Kuniks siis 40ndani, mil teadsid, et lõpetad igal juhul ja minut siia-sinna ei loe enam midagi.

Muidugi Hiiumaal joostes on ka omad plussid. Et tunned isiklikult neid, kes raja ääres toetavaid sõnu ütlevad ja see annab topeltlaengu energiat. Või et linnas sees on üsna keeruline metsapeatust teha. Eks siis inimesed olid loomingulised :)  Teisaldatavaid kemmerguid pidanuks korraldajad ilmselt rohkem tänavate äärde paigutama. Aga ka see, et mingitel lõikudel on jalakäijad ja tavaliiklejad, kellest möödumiseks pead tähelepanelik olema.

Õhtul käisin saunas ja sõin tublisti, varakult magama. Jalad ülearu endast märku pole andnud. Et esmaspäev oli tööl peamiselt kehalise kasvatuse ja ka jalgpalli trenni päev, siis sain 16000+ sammu kokk päeva lõpuks. Ehk taastusprotseduurid tööaja sees :)

Ei saa lubada, et oskan edaspidi enda jaoks rohkem aega võtta ja vabatahtlikult võetud kohustuste osakaalu vähendada, aga kindlasti osalen ka edaspidi maratonidel.

Valimised

Eile sai teatavaks, et kandideerin ka sel korral vallavolikogusse. Mitte küll enam Emmaste, aga seoses haldusreformiga Hiiumaa valla volikogusse.

Miks ja kuidas, sellest täpsemalt-pikemalt hiljem. Hetkel teeb lihtsalt rõõmu, et nimekirjas on hariduse ja kultuuri valdkond väga tugevalt esindatud. Lisaks on tegemist haritud seltskonnaga.

Ja kõige enam meeldib mulle, et naisi on oluliselt rohkem kui mehi. Olen viimased aastad mõelnud ja ka öelnud, et (kohalikku) poliitikasse on rohkem naisi vaja. Mitte soolise tasakaalu pärast. Või mitte pelgalt selle pärast. Arvan, et sellest võidab ühiskond tervikuna, kuna naised ja mehed lihtsalt mõtlevad veidi erinevalt ja tunnetavad maailma ka natukene teistmoodi.

Loomulikult on iga inimene erinev ja äärmuslikke näiteid on mõlema soo seast võimalik välja tuua. Seega stereotüüpidesse ei tasu laskuda. Aga et nimekirja koostades ei ole soolist aspekti otseselt silmas peetud, ikka inimest ja tema isikuomadusi, siis võib naiste ülekaalu üle siiski heameelt tunda.

Lotovõit

Esimest korda vormistasin endale lotopileti interneti teel. Eesti Loto keskkonna kaudu. Ja ostsin Viking Loto pileti.

Täna sain e-kirja "Teavitus võidust".

Õnnitleme!

Teie poolt ostetud lotopilet võitis 3.40 EUR.

Ehk investeering tasus end enam kui kolmekordselt ära :)

Esimene

Eile oli uue õppeaasta esimene esmaspäev.

Täitsa mõnus on tagasi tavapärases kooli(tundide)rütmis olla. Klassiruumi ootan veel väikest täiendust mööbli osas. Lauad on sätitud nii, et peamiselt koostööle keskenduda saaks ja lihtne asukohta vahetada oleks. Et oli kehalise kasvatuse päev ehk kõigil klassidel kehalise kasvatuse tunnid, siis kümme tuhat sammu saab nagu nalja täis. Tuleb rohkemgi :)

Valimisprogramm

Jätkuks seni avaldatud põhjalikele ja veidi vähem põhjalikele valimisprogrammidele avaldan oma mõtted.
Nende meelevaldne seostamine mõne asutuse või organisatsiooniga (s.h erakonnad ja valimisliidud) ei ole lubatud! Tegemist on puhtalt isiklike seisukohtadega.
Samas olen eesmärkide täitmiseks kindlasti valmis erinevate osapooltega koostööd tegema.

1. Hiiumaal on kõik inimesed õnnelikud, ilusad ja head.
2. Hiiumaal ei varastata ega valetata.
3. Hiiumaalt sirgub jätkuvalt nii Eesti kui maailmatasemel sportlaseid ning kultuuritegelasi, ettevõtjaid ja riigimehi, kellel on selleks saarel soodsad arengutingimused ja kasvulava.
4. Hiiumaa lapsed on jätkuvalt maailma nutikamate seas, aga vallutavad tippe ka koolirõõmu edetabelites. Seda toetavad noortesõbralik ja kaasaegne õpikeskkond ning haritud, rõõmsad ja rahulolevad lasteaia- ja kooliõpetajad.
5. Hiiumaal ei ole põhjust rääkida praamijärjekordadest või ära jäänud laeva- ja lennureisidest. Metssead ja hundid pakuvad kõneainet vaid loodusõpetuse tunnis.
6. Hiiumaa hõbemajanduses algab n-ö kuldaeg. Igas saare otsas on eakatel võimalus viimane eluperiood väärikalt mööda saata.
7. Meie ainulaadne, kaunis ja puhas elukeskkond pakub igapäevast rõõmu ja rahuolu püsielanikele, aga pälvib tähelepanu ja toob siia uudistajaid ka kaugemalt.

P.s.
a) programm võib täieneda
b) sarnaselt päris poliitikutele ei lisa ma (esialgu) teadlikult konkreetseid samme ja tegevuskava
c) vabandan, kui keegi tundis iroonilist torget enda suunas :)