Tänasega täitub nädal kodus.
Tuleb veelkord kinnitada, et reis Vahemere äärde (bussiaknast nägime sellegi Kreekas ära) oli tõepoolest väärt puhkus. Vaim puhkas ja akud sai täis laetud.
Pühapäeval olin Kärdla-Lelle mängul kohtunikuks. Kuigi palju jooksma ei pidanud, andsid jalad märku, et pikk bussis istumine on oma jälje jätnud. Rahulikule liikumisele aitas külalismeeskond kaasa, saabudes kohtumisele kaheksa mängijaga, kellest kaks vigastada said. Seega piirdusime ühe poolajaga.
Jalgu olen püüdnud töörežiimile ärgitada, sõites pikemaid rahulikke rattaotsi. Neljapäeval osalesime orienteerumise MN teatejooksus. Tiina ütles enne starti, et ärgu ma liiga hästi enda vahetust tehku ja talle pingeid peale pangu. Naljatasin, et tulen teisena. Üllatusena liiga palju sellest puudu ei jäänudki. Et oli mass-start, siis sai veidi ka teistele toetuda, kuigi rajal olid hajutuspunktid. Päris viimaste punktide juures tundsin, et jalad tõmbab kangeks ehk jooksukiirust ja vastupidavust polnud ka nii palju kui soovinuks. Aga viiendana sain metsast välja. Ja kuigi Tiina tõusis korraks ka kolmandaks, siis kokkuvõttes igati korralik viies koht. Homme peaks ees ootama kaks jalgpallimängu- nii kui esimese lõpetame, hüppan autosse, et Emmastes teist vilistada. Üle seitsme aasta jõuab liigajalgpall Emmaste staadionile, naiste teise liiga mäng.
Ja esmaspäevast algab uus tööaasta. Ei saa aru neist, kes kurvastavad, kui puhkus lõppeb, veel enam, on masenduses, et tööga taas pihta tuleb hakata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar