Juba korvpallikoondis pakkus ehedaid ja mönusaid emotsioone. Mida loomulikult võimendas Martini kaasa löömine. Samas tuleb aru anda, et tegemist oli siiski eelkvalifikatsiooniga ja tõeliselt olulised kohtumised ootavad novembrist alates. Mis jällegi ei vähenda kõige olulisemat - koondis pakkus väärt emotsioone. Sest, mis kõige olulisem ongi, mängiti isukalt. Võidad või kaotad, aga kui seda tujutult teed, siis pole pealtvaatajal ka midagi vaadata. Sestap teab tõeline spordisõber, et teinekord on kaotus hoopis rohkem väärt kui võit. Sõltub, kuidas tulemus saavutati.
Siit võrkpalli juurde edasi minnes täpselt nii oligi. EM-il kolm kaotust. Aga kokkuvõttes siiski väärikas turniir, väärt mängud. Mis sest, et kolm kaotust. See-eest väärikad ja võitluslikud kaotused. Muidugi tahaks võita. Aga pigem teeb rõõmu, et koondis on stabiilselt ja järjepidevalt arenenud. Jõuab muudkui EM finaalturniirile. On edukas maailmaliigas. Euroopa tipust on nii-nii vähe puudu. Geimilõppudes, n-ö mängumeeste punktide juures, tuleb alles väikene vahe sisse nendega, kes kõige kõrgemal tipus on. Ent see, mismoodi mängiti, kuivõrd hingestatult, see jätab hea mulje ja tunde.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar