Hetkel viime valla eri otskondades läbi kogukonnakoosolekuid. Sellest kirjutasin ka Hiiu Lehes.
Ise olin kümne aasta eest selgelt haldusreformi toetaja. Paraku ei ole reformijad kümnendi jooksul väga usinad olnud. Ehk valitsuse tasandil ei suudetud detailides lõplikult kokku leppida enne, kui vanker teele lükati ja need, kes utsitavad suurt pilti vaatama, ei näe seda ise hoopiski. Mismoodi siis tõlgendada, et haldusreform ja riigireform ei ole ühte jalga astunud?
Koosolekutel on keskmiselt nii 15 osalejat olnud. Ja meelsus on, et pigem tegi volikogu õigesti, kui keeldus vabatahtlikult üheks Hiiumaa vallaks ühinemast. Ja et praegu tuleb korralikult tööd teha, et asjalik põhjendus vabariigi valitsusele esitatud saaks, et miks ikkagi Emmaste peaks iseseisva vallana jätkama. Aega selleks on 15.maini.
Samas käis volikogu esimees välja mõtte, mida koosolekutel toetatud on ja mida ma ka ise õigeks pean. Ehk et kevadel tuleks läbi viia rahvahääletus, selgitamaks vallaelanike meelsuse tuleviku osas. Arvan, et mõistlik on seda teha siduvana. Ehk kui volikogu seda teed läheb ja elanike arvamust küsib, siis peab vastus olema volikogu jaoks määrav. Mitte nagu haldusreformi seaduse raames toimunu. Näiteks Käinas ütles 27 inimest ühinemisele Hiiu vallaga "jah" ning 36 inimest "ei". Volikogu aga häältega 8-5 "jah". Siinkohal ei taha üldse peatuda sellel, miks vaid poolsada inimest üldse oma arvamust avaldas.
Minu enda jaoks on aga peamine küsimus hoopis see, et kuidas edasi? Et mismoodi ühe või teise variandi puhul toimetada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar