Spordifännina olen ehk nii paar aastat juba Kelly Sildaru tegemistega kursis. Loomulikult rõõmustasin- nii nagu kõik eestlased?- tema edu üle X-mängudel. Samas kui ma praegu meediat jälgin, siis mul on temast inimlikult kahju. Lisaks ei saa ma aru ajakirjanikest (või siis neile suuniseid andvatest toimetajatest, firmaomanikest). Kõik tahaks justkui tükikest temast saada. Kohati tundub, et reporteritel ei ole midagi (asjalikku) enam küsida, aga vahet pole, midagi tuleb ju küsida, sest intervjuu tuleb kasvõi nui neljaks lõpuni viia. Oleks hea kui ma eksin ja tegelikult on Sildaru perekond hetkeolukorraga rahul, aga ei tundu eriti tõenäoline et 24/7 meediatähelepanu kellelegi mokka mööda on.
Hoiatus: tekst sisaldab tubli annuse irooniat, ka varjatud kujul. Lisaks on tegemist erablogiga, mis ei peegelda kellegi ametlikke seisukohti.
neljapäev, 4. veebruar 2016
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Viievõistlus
Laupäev möödus Emmaste staadionil. Peasekretärina Anne Golubi nimelisel viievõistlusel panustades. Aga ka osalejana kaasa lüües. Viimasest ...
Viimasel nädalal enim loetud.
-
Allpool on toodud arvamuslugu Hiiu Lehest. Mõte tekkis seoses abiturientide lõpukirjandiga, kui enda kooliaega meenutasin. „Mida te õige mõt...
-
Hispaania fännina saab seda postitust suure rahuoluga kirjutada. Võitis parim tiim. Isegi kui roosad prillid eest võtta :) Tõepoolest. Mängi...
-
Lääne-Soome Russarö saarel asub enneolematult vahva ilmajaam. Selle tahvel selgitab kogu tööpõhimõtte: Kui kivi on märg - sajab. Kivi kui...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar