Teisipäevases trennis sain korraliku "puuka" kintsu pihta. Korraks annab tunda, aga lihas on soe ja jooksed edasi.
Järgmine päev koolis keksisin küll trepist üles-alla ühe jala peal :)
Tasapisi andis järele. Eilseks liigamänguks oligi pea kadunud, soojendusel veel mõikasin midagi.
Samas mäng ise oli küll selline, et... Kui olen ka muidu suht puujalg, siis esimene poolaeg oli millegipärast pea ka laiali otsas. Mitu lolli eksimust/valeotsust. Jõudsin ka mõelda, et ehk oleks targem end nimekirjast üldse maha võtta ja hoopis kohtunikuna tegutseda. Minu õnneks ei olnud pingilt kaitsesse sobivamat meest võtta. Samas teine poolaeg olin ka juba nö mängulainel ja liikumine-tegutsemine juba mängu moodi. Lisaks oli hea tunda, et jooksuvorm on täitsa olemas. Võinuks ühe mängu veel otsa mängida.
Täna emadepäevajooks. Ühest küljest jookseks ise ka kaasa meelsasti, teisalt oleks parem tunne, kui meeste-klassis oleks osalejaid nii palju, et selleks võimalust ei ole.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar