Viimased kuu aega olen leidnud aega enda jaoks. Ja kui ka mitte leidnud, siis võtnud. Selleks, et sporti teha.
Alustasin rattaringidega. Et ühel õhtul oli uus sisekumm järele andnud, aga soov end liigutada sarnaseid märke ei näidanud, valisin jooksmise. Ei salga, et see õhtu ja paar järgmist kordagi kulges liikumine tagasihoidlikus tempos. Näiteks ca 10-11 km ajaga 1:02.
Ent järjepidev- nii viis korda nädalas- liikumine suutis mootori vaikselt õigele lainele kruttida. Nii nädala eest ulgus õhtul päris vali tuul. Tükk aega kahtlesin, et kas minna jooksma või püsida toas. Kaalukeeleks sai argument, et kui poisid pidid päeval kehalise tunnid (ja juba siis ei olnud päikesepaiste ja tuulevaikus) õues tegema, siis kuidas mina kehvem olla saan. Selgus, et 20 minutit taganttuules võrdub 22 minutiga vastutuules liikumisega. Ja minu omapära sellisel distantsil on see, et esimene pool on reeglina aeglasem. Ei saa mootoril pöördeid üles nii ruttu.
Laupäeval algab jalgpalli liigahooaeg. Seega see nädal olen võtnud ja võtan vaiksemalt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar