Mõistlik

Viibisin eile Leisus rahvakoosolekul. Teemaks MTÜ Krossipalaviku soov korda teha ning võtta kasutusele Nurste Krossirada.

Lahkusin sealt positiivsete emotsioonidega. Rahvas leidis väga kiiresti üksmeele (tõenäoliselt oldi sellel lainel juba varemgi) ja punktid, mida valla ja MTÜ vahelises rendilepingus kajastada, said ruttu paberile.

Ise olin algusest peale seda meelt, et kui leidub ärksaid inimesi, kes kogukonnas tahavad midagi ära teha, siis ei ole mõistlik neid takistada. Loomulikult peavad asjad olema seaduste ning hea tavaga kooskõlas. Ent selle juhtumi juures ma selliseid takistusi ei näinud.

Positiivne on, et üks unustusse vajunud objekt saab taas peremehe ja ärkab nö ellu. Noored mehehakatised ning täiskasvanud tehnikahuvilised saavad väljundi oma vaba aja sisustamiseks. Tekib juurde üks argument, mille abil vaielda laiskade/teadmatuses olevate inimestega, kes väidavad, et "siin ei ole ju midagi teha".

Mis pani aga mõtlema, oli ühe asjaosalise nentimus, et "tore, et asjad selgeks saime; võttis ainult pool aastat". See peaks otsustajaid küll mõtlema panema. On ju üks argument väikeste omavalitsuste kasuks operatiivne tegutsemine ja "rahvale lähemal olemine". Mis omakorda peaks viitama samuti operatiivsusele, sest inimeste meelsust on võimalik kiiresti teada saada.