Eile olid jalad mõnusalt jäigad, nii et pidin teist või kolmandat korda tööle minekuks koolibussi teenust kasutama :)
Pühapäeval neile ülearu puhkust anda ei saanud. Veerand tundi enne avavilet selgus, et mul tuleb II liiga mängul äärekohtunik olla. Hea, et olin plaaninud seda niikuinii vaatama minna.
Ise arvan, et sain hästi hakkama. Kindlasti paremini kui esimest korda II liigas platsil olles. Samas jätab kogu tegevusele pleki üks olukord. Kärdlale löödud (või siis mitte löödud) teine värav. Jäin hetkeks olukorda liialt jälgima ja ei liikunud õigel hetkel palliga lõpuni kaasa. Sel hetkel, kui pidanuksin otsajoonel olema ja fikseerima, kas pall ületas väravajoone või mitte, olin ca 5 m olukorrast maha jäänud. Ja sel positsioonil kattis post nägemise. Seega pidi väljakukohtunik otsuse enda nägemise järgi vastu võtma.
Ise arvan, et sain hästi hakkama. Kindlasti paremini kui esimest korda II liigas platsil olles. Samas jätab kogu tegevusele pleki üks olukord. Kärdlale löödud (või siis mitte löödud) teine värav. Jäin hetkeks olukorda liialt jälgima ja ei liikunud õigel hetkel palliga lõpuni kaasa. Sel hetkel, kui pidanuksin otsajoonel olema ja fikseerima, kas pall ületas väravajoone või mitte, olin ca 5 m olukorrast maha jäänud. Ja sel positsioonil kattis post nägemise. Seega pidi väljakukohtunik otsuse enda nägemise järgi vastu võtma.
Seejärel D1 liiga mängu vilistamine ja kohe otsa IV liiga mäng. Selleks ajaks olin juba soojusega ära harjunud, ka lihased olid nö konditsioonis. Teisel poolajal võtsin keskkaitsjana ette avantüristliku manöövri vastase karistusalasse. Seda siis kiirrünnaku korras. Pärast jätkus veel jaksu vastase vastrünnak maha võtta. Ühesõnaga jalad olid tublid.
Küll aga arvasin teisiti, kui olin juba autosse istunud. Puhkerežiimis muutusid need ühe kangemaks ja veel eile andsid tunda. Täna küll kõik okei ja võib õhtul poistega taas trenni teha.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar