Tartu

Kui võtta ette vaid numbrid- 5:54:43.2 aastal 2007 ja 5:56:45.8 käesoleval aastal-, siis pole mingit arengut toimunud. Koht siis 2525. ja nüüd 5023.

Olgugi, et puhtalt numbritest lähtuvalt jäid eesmärgid- kindlasti 5000 sisse sõita ja aega kasvõi minutiga parandada- täitmata, olen rahul. Sest suur eesmärk- rada ilma kordagi väsimata, sõitu nautides läbi sõita- sai täidetud.

Ei teagi, kas sellest siin üldse kirjutada... aga ehk on kellelgi midagi kõrva taha panna või siit näide võtta.

Põhimõtteliselt sain enne starti punase kaardi. Sisuliselt viskas stardi ootuses pildi tasku. Kaaslased soovitasid küll kõrvale astuda, aga paar minutit asja kaaludes otsustasin siiski teisiti. Seetõttu võtsin esimesed 10 km veel rahulikumalt kui muidu saanuks/võinuks. Selle ajaga jõudsin kõikvõimalikud põhjused läbi mõelda- vererõhuga mingi jama? - raske kontrollida; ärevus? - ei usu; hommikusöök jäi liiga varaseks? - juba enne kuute, sest Tartust tulin korraldajate bussiga; vale toitumine eelneval nädalal? - liialt süsivesinikke äkki, seda siis teiste gruppide arvelt; ebaõnnestunud treeningperiood? - jah, kõiksugu muud tegevused röövisid kõvasti aega ja energiat; kohvi liigtarbimine eelneval perioodil? - vt eelmist selgitust.

Igal juhul esimeses teeninduspunktis jõin-sõin tublisti ja sealt alates enesetunne paranes. Samas tempot väga ei julgenud teha veel. Peale teist TP oli olek juba tip-top ja 20-40 km vahel sõitmist sain täiel rinnal nautida. Siis kadus libisemine suht ära. Loll valik ise suuski määrida. Samas jõudu oli ja see ületamatuks takistuseks ei kujunenud.

Nüüd on siis nö vabandused letti käidud :)  Tegelikult pole siin kurta midagi. Tahad paremat tulemust, tee rohkem trenni. Lisaks peaks uueks talveks ka uued suusad muretsema.

Ja nagu alguses mainisin, jäin sõiduga rahule. Enesetunne finišijoont ületades oli väga mõnus. Kuigi sain samuti mõne marrastuse, pean õnnelik olema, et ei läinud nii. Kukkumisi enda ümber siiski nägin.

Positiivse poole peale saab kanda ka mustikasupi, mida pea igas TP-s nautisin. Lisaks kaks uut tuttavat, Alfons Hispaaniast ja Slava Venemaalt. Lõpuajad mahtusin meil 15 minuti sisse, seega kohtusime rajal korduvalt. Et keegi veri ninast väljas sõitu ette ei võtnud, oli mahti ka juttu ajada.