Eile koeraga jalutades meenus taaskord, miks ma nii väga naudin siin saarel elamist.
Seisime metsateel ja järsku märkasin, et nii 35-40 meetri peal vaatab vastu hirvepull. Otsustasin mitte liigutada ja lasta olukorral omasoodu kulgeda. Hirvepoiss liikus minu suunas. Tuli tasa ja targu vaat et poole maa peale. Siis taipas, et need küll sõbrad ei ole ja pistis plehku. Koer oli ka tubli ja enne, kui hirv jooksma hakkas, ei piuksatanud. Istus ja jälgis olukorda täpselt samamoodi.
Et endal polnud isegi mobiili kaasas, lisan siia T.Lepiku foto. Ka Hiiumaa loom.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar