Kooli jõulupidu möödus kuidagi väga kiiresti. Ehk mängis rolli ka see, et mitmed asjad jäid üsna viimase hetke peale. Aga ei ütleks, et midagi ebaõnnestus. Sujus päris hästi. Eriti meeldiv, et õpilastel oli sel aastal märgatavalt suurem roll peo korraldamisel. Minu meelest on see õige.
Asi sai vist alguse sellest, kui ÕE juhtidega pooleldi naljaga sai kokku lepitud, et nemad on õhtujuhid ja koostavad kava. Käisin selle klassijuhatajate koosolekul välja ja nii jäigi.
Õhtul sain ka ise ootamatult palju tööd. Arvestasin väikese rolliga oma klassi etenduses, aga kukkus välja nii, et olin ka Mart Juur õpetajate Ärapanija esituses. Lisaks pidin Santa Clausi isiklikult majja ja pärast välja juhatama (oli teine üsna häbelik seekord :P).
Peale kooli jõulupidu ootas Kärdlas pokkeriturniir. Kusjuures möödunud nädal oli mul seal eriti õnnelik käsi- aina võitsin. Aga iga kord andsin võidetud raha ära. Neljapäeval otsisime kuuske ja valmistusime sõbra lapse sünniks. Tähtaeg oli 22, aga beebi arsti määratud tähtajast ei hooli. Seega on varbaliigud ka tänase seisuga toimumata.
24.12 ehk jõululaupäev konkreetselt puhkasin. Lugesin nädala jooksul ilmunud ajakirjandust ning magasin palju, tõsiselt palju (eriti enda kohta), ka keset päeva. Sellised rahulikud peaksidki jõulud olema.
Päev hiljem olin vanemate pool koera sünnipäeval. Sai 11. Ühtlasi sai ka jõulutoite süüa. Õhtul oli kavas varakult magama minna. Aga et und lihtsalt ei tulnud, avanes fantastiline võimalus poole ööni diivanil lesides telekat vaadata. Nii palju uusi ja põnevaid (olgu, mõnda olin näinud. Okei, suurem enamus oli juba korduvalt telekas jooksnud) filme. Nii kahju, et ma kogu aeg telekat ei vaata.
Täna mängisin veebispetsialisti ehk andsin oma nägemuse, kuidas Hiiumaa.ee lehekülg asjalikumaks-asjakohasemaks muuta. Ja lõunast oli töö jõulupidu. Algas nn üllatusega, milleks tuli nukuteatri juurde koguneda. Ekskursioon ja etendus. Tõepoolest üllatus. Ja tore, meeldiv üllatus. Seejärel Rannapaargusse sööma. Õdus, ent natukene liiga ametliku, tagasihoidliku (või ongi õpetajad nii igavad? :D) algusega. Kristi üllatas kõiki kingitusega. Väga armas liigutus, mis tõepoolest siiralt üllatas. Eriti kuna kingid olid läbimõeldult tehtud. Samas mulle üldse ei meeldi kingitusi saada. Jah, on tore, et sinu peale mõeldakse. Aga ikkagi. Ma ei taha, et minu pärast peab vaeva nägema, minu jaoks kulutusi tegema. Ma ei tunne, et vääriksin kingitusi. Lisaks pean olema tänulik, et ei pea suurt millestki puudust tundma. Mul on vajalikud asjad olemas. Kingitused tuleks suunata sinna, kus neid tõepoolest vajatakse. Ei taha nüüd selle jutuga kellegi tuju rikkuda või tänamata näida, sest oli meeldiv kingikene saada ja ma olen tänulik. Ah...
Igal juhul ülehomme on veel üks jõulupidu ja siis saab selle teema selja taha jätta.
Asi sai vist alguse sellest, kui ÕE juhtidega pooleldi naljaga sai kokku lepitud, et nemad on õhtujuhid ja koostavad kava. Käisin selle klassijuhatajate koosolekul välja ja nii jäigi.
Õhtul sain ka ise ootamatult palju tööd. Arvestasin väikese rolliga oma klassi etenduses, aga kukkus välja nii, et olin ka Mart Juur õpetajate Ärapanija esituses. Lisaks pidin Santa Clausi isiklikult majja ja pärast välja juhatama (oli teine üsna häbelik seekord :P).
Peale kooli jõulupidu ootas Kärdlas pokkeriturniir. Kusjuures möödunud nädal oli mul seal eriti õnnelik käsi- aina võitsin. Aga iga kord andsin võidetud raha ära. Neljapäeval otsisime kuuske ja valmistusime sõbra lapse sünniks. Tähtaeg oli 22, aga beebi arsti määratud tähtajast ei hooli. Seega on varbaliigud ka tänase seisuga toimumata.
24.12 ehk jõululaupäev konkreetselt puhkasin. Lugesin nädala jooksul ilmunud ajakirjandust ning magasin palju, tõsiselt palju (eriti enda kohta), ka keset päeva. Sellised rahulikud peaksidki jõulud olema.
Päev hiljem olin vanemate pool koera sünnipäeval. Sai 11. Ühtlasi sai ka jõulutoite süüa. Õhtul oli kavas varakult magama minna. Aga et und lihtsalt ei tulnud, avanes fantastiline võimalus poole ööni diivanil lesides telekat vaadata. Nii palju uusi ja põnevaid (olgu, mõnda olin näinud. Okei, suurem enamus oli juba korduvalt telekas jooksnud) filme. Nii kahju, et ma kogu aeg telekat ei vaata.
Täna mängisin veebispetsialisti ehk andsin oma nägemuse, kuidas Hiiumaa.ee lehekülg asjalikumaks-asjakohasemaks muuta. Ja lõunast oli töö jõulupidu. Algas nn üllatusega, milleks tuli nukuteatri juurde koguneda. Ekskursioon ja etendus. Tõepoolest üllatus. Ja tore, meeldiv üllatus. Seejärel Rannapaargusse sööma. Õdus, ent natukene liiga ametliku, tagasihoidliku (või ongi õpetajad nii igavad? :D) algusega. Kristi üllatas kõiki kingitusega. Väga armas liigutus, mis tõepoolest siiralt üllatas. Eriti kuna kingid olid läbimõeldult tehtud. Samas mulle üldse ei meeldi kingitusi saada. Jah, on tore, et sinu peale mõeldakse. Aga ikkagi. Ma ei taha, et minu pärast peab vaeva nägema, minu jaoks kulutusi tegema. Ma ei tunne, et vääriksin kingitusi. Lisaks pean olema tänulik, et ei pea suurt millestki puudust tundma. Mul on vajalikud asjad olemas. Kingitused tuleks suunata sinna, kus neid tõepoolest vajatakse. Ei taha nüüd selle jutuga kellegi tuju rikkuda või tänamata näida, sest oli meeldiv kingikene saada ja ma olen tänulik. Ah...
Igal juhul ülehomme on veel üks jõulupidu ja siis saab selle teema selja taha jätta.
2 kommentaari:
Ka minul oli huvitaval kombel Olympic Entertaiment-is jõulude ajal õnne - võitsin "tilulilu" mänguga 20eurot. Enne seda sõi see mäng 15eurot muidugi ära. Niiet, väike investeering tulevikku siiski :)
Ilusat aasta lõppu :)
Sa toetad jätkuvalt seda asutust? :)
Seiklusrikast uut aastat sulle!
Postita kommentaar