25.12 algas uus aasta.
Tänapäeval tähistatakse uue aasta saabumist 1. jaanuaril. Ent see on nii ebaõnnestunud kalendrireformide tagajärjel. Tegelikult algab aasta esimesest päevast, mis on pikem kui eelmine, seega 25. detsembril.
Jõulud algavad pööripäeval ehk 21.12 ja tipnevad aastavahetusega. Kui 17. sajandil tõsteti aasta ametlik algus 1. jaanuarile, hakati seda nimetama uueks jõuluks ja pööriaega vanaks jõuluks. Seega on jõulud maarahva jaoks olnud selgelt aastavahetuspühad.
Tähendus (maavald.ee põhjal). Jõulud on pühad päevad, mil üks ajastaeg, üks elu on lõppemas ja algamas on uus. Päike on pesas ja päevad püsivad ühepikkused. Kuigi valgust on siis kõige vähem, on õhus õnne tõotavat kergust ja elevust. Toimub midagi erakordset – maa, loond, pöörab ennast valguse, soojuse, toidu ja elu poole.
Mitme koha pealt on maarahva traditsioonilised jõulud tänapäeva omadele sarnased. Kasvõi see, et 24.12 on saunapäev. Tehti jõuluroogasid. Meile omapärane toit on tanguvorst, mis mujal eriti levinud pole. Verivorst tuli hiljem. Lisaks tuli toad puhtaks kraamida enne pühi. Ja pühade ajal oli pere üheskoos.
Eks ühtteist on ka muutunud. Kui kunagi toodi tuppa õled, siis 19. sajandil hakati mõisarahva eeskujul kuuske majja tooma. Lisaks on kadunud paljud jõulukombed- mida ja kuidas täpselt tegema pidi (nt tuba pidi 24/7 valge olema, aga aknad kinni kaetud, et valgus välja ei paistaks). Ja eelkõige tundub praegune jõuluaeg olema selleks, et kõht täis süüa (õgida oleks ehk paremgi sõna) ning kinke teha ja saada.
Ja kuigi pühapäeval käis meie regioonist üle torm, siis nüüdsest läheb päev-päevalt valgemaks ja algab helgem- elu, õitsemise ja kasvamise poolaasta.
Tänapäeval tähistatakse uue aasta saabumist 1. jaanuaril. Ent see on nii ebaõnnestunud kalendrireformide tagajärjel. Tegelikult algab aasta esimesest päevast, mis on pikem kui eelmine, seega 25. detsembril.
Jõulud algavad pööripäeval ehk 21.12 ja tipnevad aastavahetusega. Kui 17. sajandil tõsteti aasta ametlik algus 1. jaanuarile, hakati seda nimetama uueks jõuluks ja pööriaega vanaks jõuluks. Seega on jõulud maarahva jaoks olnud selgelt aastavahetuspühad.
Tähendus (maavald.ee põhjal). Jõulud on pühad päevad, mil üks ajastaeg, üks elu on lõppemas ja algamas on uus. Päike on pesas ja päevad püsivad ühepikkused. Kuigi valgust on siis kõige vähem, on õhus õnne tõotavat kergust ja elevust. Toimub midagi erakordset – maa, loond, pöörab ennast valguse, soojuse, toidu ja elu poole.
Mitme koha pealt on maarahva traditsioonilised jõulud tänapäeva omadele sarnased. Kasvõi see, et 24.12 on saunapäev. Tehti jõuluroogasid. Meile omapärane toit on tanguvorst, mis mujal eriti levinud pole. Verivorst tuli hiljem. Lisaks tuli toad puhtaks kraamida enne pühi. Ja pühade ajal oli pere üheskoos.
Eks ühtteist on ka muutunud. Kui kunagi toodi tuppa õled, siis 19. sajandil hakati mõisarahva eeskujul kuuske majja tooma. Lisaks on kadunud paljud jõulukombed- mida ja kuidas täpselt tegema pidi (nt tuba pidi 24/7 valge olema, aga aknad kinni kaetud, et valgus välja ei paistaks). Ja eelkõige tundub praegune jõuluaeg olema selleks, et kõht täis süüa (õgida oleks ehk paremgi sõna) ning kinke teha ja saada.
Ja kuigi pühapäeval käis meie regioonist üle torm, siis nüüdsest läheb päev-päevalt valgemaks ja algab helgem- elu, õitsemise ja kasvamise poolaasta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar