250

See on nüüd juba 250nes postitus. Päris palju teksti. Vaat et õhukese raamatu jagu juba.

Igal juhul eile käisin siis võistlemas. Isamaalise Fitnessi viimane etapp. Laskejooks. Oleks pidanud vähe rahulikumalt nädalavahetusel võtma, siis oleks võinud esikoha eest konkureerida.

Kokku oli neli jooksu. Kuna ma pole esimestest etappidest osa võtnud, olin kohe esimeses jooksus. Seniste etappide edukaimad olid viimases. Oma jooksu võitsin suure ülekaaluga. Teine koht kaotas 1:47. Distants oli veidi alla 3 kilomeetri. Kolm ringi ja ringide vahel tuli märki lasta. Samas oma ajaga- 13:23- rahule väga jääda ei saa. Aasta eest armees jooksin 3200m ehk pikema distantsi üle minuti kiiremini.

Õnneks saan end välja vabandada, et ei saanud korralikult puhata nädalavahetusel. Algselt pidi võitlus olema reedel- minu tippvorm oli seks ajaks sätitud :P Teiseks oli mul nõrk jooks. Üksi joostes polnud motivatsiooni rohkem pingutada. Tühjaks end kindlasti ei jooksnud. Aga eks loll on see, kes vabandust ei leia. Jäin viiendaks. Kolmas koht oli umbes 15 sekundi kaugusel- selle pidanuks küll välja võitlema.

Aga olgu, üritan nüüd midagi lehelugejatele ka toota.

Nädalavahetus

Päris imelik tunne, et juba on esmaspäev. Alles oli reede. Nädalavahetus sõna otseses mõttes lendas käest.

Reedel käisin üle ma-ei-tea kui pika aja jõusaalis Paladel. See istuv töö, mida praegu teen, nõudis, et end liigutaks. Kolmapäeval käisin jooksmas ka tegelikult.

Igal juhul peale väikest trenni istusin kodus, lugesin. Plaane polnud. Pidi rahulik reede tulema. Siis helistas sõber: "Mis teed? Kuule kas sa sõita viitsid?" Mis seal ikka, kui vaja, võin ju küll. Eriti kuna helistaja on ise päris palju "rool" olnud. Ka mulle. Võeti mind korteri juurest peale ja läksime Kärdla. Saun juba küdes Keskkonnaametis. Üsna lahe saun oli. Avastasin jällegi, kui väike on Eestimaa. Kutid, kes sauna tegid- mandri mehed- olid mulle võõrad, ent meil oli päris palju ühiseid tuttavaid.

Seega pesime end puhtaks, istusime veidi ja teekond Carribasse algas. Kas ma sain tasuta sisse? VIP värk :) Õnneks (jah, õnneks) oli pidu kehvapoolne. Rahvast oli suht vähe. Nägin küll inimesi, kellega ammu polnud suhelnud, aga siiski.

Võtsime oma asjad ning minema. Vetsi talli. Kahju, et ma praegu moblast pilti siia laadida ei saa. Oskar (üks keskkonnameti praktikant mandrilt) igastahes talli ei jõudnudki. Ju siis oli autos magada mõnusam :P

Aga läks paarkümmend minutit mööda ja Oskar sai seltsilise. Tauri jaoks oli kätte jõudnud tuduaeg. Tüüp ronis alguses viimasesse pinki (jah, see oli suur auto :D), ent talle ei meeldinud vist üksi magada. Või oli külm. Mingi hetk käisin õues ja vaatan- autol tuli põleb sees, vist on uks lahti. Masinani jõudes nägin kihvti vaatepilti. Tauri oli Oskari otsa magama roninud. Üsna armas vaatepilt :)

Põhjus, miks aga õhtu mulle meeldis, oli minu tantsupartner. Jah, Hergo üritas tantsu lüüa. Rõhk sõnal "üritas". Ausalt öeldes poleks ma algul uskunudki, et reede õhtu kaine roolina võib tore olla. Aga oli.

Napilt enne sulgemist panime asjad kokku ja minema. Hea, et peaaegu kõik autos magama ei jäänud :) Üritasin küll pingsalt mingit vestlust arendada. Viskasin rahva Kärdla ära ning nii umbes 0500 sain ise ka teki alla.

Hommikul olin juba enne üheksat üleval. Käisin Tubalal ja siis Kärdlas niiöelda shoppamas. Päeval sain sõpradega kokku. väga kaunis päev oli. Otsustasime saunas käia. Ahjaa, enne sauna jõudsin kolmveerand tundi joosta ka.

Esimene saunaõhtu Lõpel. Ei olnud väga vaikne õhtu... Kui keegi tahab meesstripparit (või liputajat), siis ma võin ühte pakkuda. Ja talle ei pea maksma ka, ta teeb hoopis ise välja.

Õhtu jooksul kerkis idee Vetsi talli minna. Tegime kiire peatuse ka Rannapaargus. seal oli tagurpidi pidu, s.t et külastajatele maksti sisenemisel, mitte vastupidi. Täiesti pöörane seltskond oli meil ka. Ja kõik olid parajad poisid ka.

Aga mul on hea meel, et Vetsis käisime. Väga tore vestlus oli.

Peolt ära minnes arvas autojuht, et Palade ringi teha ei viitsi. Olgu siis, ööbisin sõbra juures Kärdlas. Muidu polnud sest lugu, aga hommikul kerkis kellelgi kohe plaan kalale minna. Selge- mis seal ikka vaielda. Kui vaja minna, siis tuleb minna.

Kaevasin metsa alt vihmausse, kui tekkis üks idee. Silmasin kevadlilli. Ja juba teadsin, mis nendega teha. Ma ei tea, kas need olid maailma kõige ilusamad (tõenäoliselt mitte...), aga need oli hoolega välja valitud ja ma pühendunult korjasin neid.

Oleme ausad, ega kaaskalastajad just rõõmust ei hõisanud, kui oma ideega lagedale tulin. Tahtsin nimelt need lilled ära kinkida. Aga nende uus omanik elas nö Lõuna-Hiiumaal. Kalastuskoht jäi aga Lääne-Hiiumaale. Tundub, et saar on hirmus suur? :P Ega ta tegelikult väga väike ei olegi, kui hoolikalt vaatad ja ringi käid.

Igal juhul jäi minu soov peale ja tegime "väikese" ringi sisse. Huvitav oli, et ma päris täpselt ei teadnudki, kuhu lilled viia. Teadsin ainult teeotsa. Aga leidsin õige koha üles siiski. Minu jaoks tasus see käik end ära.

Päeval jõudsime siis lõpuks kalale. Parkisime end ära ning mitu tundi oli sisustatud. Kahjuks ei ole vist õige kalamees, sest ma ei hakka siin oma saaki suuremaks valetama. Põhimõtteliselt sain ainult "kassitoitu". Mitme peale saime siiski ühtteist kotti ka. Kõige suurem saak oli siiski minu nahktagi ja telefon, mille öösel maha olin unustanud. Toodi ära.

Õhtul ei läinud ka otse koju. Ikka oli vaja Kärdlas veel grillida. Väga huvitav liha oli. Mingi hetk öösel jõudsin siiski koju. Panin telefoni laadima ja ei usu, et pääris palju sõnumeid oli vahepeal tulnud.

Vend tuli eile ka saarele. Tal on nädal aega puhkus. Ta pidi tulema Paladele, et siis mina ta Tubalale viiks. Aga tüüp unustas mobla väeossa. Ei saanud mina teda kätte ja kuna mul endal mobla polnud, siis tema mind ka. Niisiis marssis vapper sõdur Paladelt jala koju :)

Hommikul ärkasin suht varakult jälle. Kiire eine ja Kärdla. Tööle. Ka seesama postitus on tööajast. Aga leht on õnneks tekstiga täidetud juba. Jõudsin siia nii vara, et majas kedagi vist ei olnudki. Linn oli ka vaikne.

Täna õhtul on Hiiumaa Fitness viimane etapp. Lubasin ja osaleda. Isegi võita :) Praegu küll ausalt öeldes nii hirmus kindel tunne ses osas ei ole. Aga eks näis, mis saab.

Päris pikk postitus tuli. Päikest!

Mõeldes kirjandist

Allpool on toodud arvamuslugu Hiiu Lehest. Mõte tekkis seoses abiturientide lõpukirjandiga, kui enda kooliaega meenutasin.

„Mida te õige mõtlete endast? Püüate kala või? Pagan, mehed, teil on homme küpsuseksam. Teie küll küpsed ei ole. Peast võib-olla küll. Aga vaimselt küll mitte,“ kisendas Pets gümnaasiumi lõpukirjandile eelneval õhtul minu ja Igori peale. Meie peitsime pea teki alla, surusime naeru patja ning teesklesime magamist.

Võib-olla oli tal kärkimiseks põhjust. Ehk ei oleks pidanud päev otsa kala püüdma. Ja siis õhtul (olgu, pigem ikka öösel) takkajärele. Lisaks mitte enam jõe ääres, vaid ühiselamu teise korruse rõdul. Küllap (olgu, pigem üsna kindlalt) katsusime ka, kas ehk mõne akna tagant kala ei näkka.

Aga nüüd tagantjärele vaagides oli see ehk mingi sisemine kaitserefleks. Üks tähtis ning väga armsaks saanud eluetapp hakkas läbi saama. Niiöelda lapsepõlv. Ja armsaks sai ta millegipärast vahetult enne seda kui otsa lõppes.

Ees aga ootas ju täiesti tundmatu meri. Kuidagi ei saanud olla kindel, et pääseme ülikooli soovitud erialale. Või kas me üldse teadsime, mida me soovime? Samas ei tahtnud kohe tööle ka minna. Olime ju nii noored veel - 19 terendas alles silme ees. Ja mis sinna piiri taha minna. Siin Eestiski läbi käimata kohti küll ja veel.

Eks kindlasti oli hirm lõpueksamite eeski. Kuigi, karmid kutid nagu me olime, ei tahtnud me seda endale, veel vähem teistele, tunnistada. Ju siis see kalapüük ja lapsikute naljade tegemine maandas pingeid.

Mõnele tundub see kindlasti imelik. Samas oli meie jaoks veider hoopis klassiõdede käitumine. Kui meie särge püüdsime, siis nemad jalutasid mere äärde ning tagasi ühikate juurde. Ise samal ajal tsitaate või grammatika reegleid õppides.

Seesama Pets, kes meie peale häält tõstis, lesis aga pea terve päeva südamerahus oma voodis. Vaba päev ju. Imestasin kooli ajal korduvalt, et kuidas üks inimene kõike nii stoilise rahuga võtta saab. Aga sai. Ja ka lõpukirjand, mis paljude- eriti eesti keele õpetajate- sõnul sinu tuleviku määrab, ei kõigutanud tema vankumatut külmaverelist rahulikkust.

Mulle meenus see päev, kui ma mõtlesin homsele. Usutavasti on abiturientidele eelpool kirjeldatu tuttav. Ükskõik, kas siis minu ja Igor, Petsi või hoopis klassiõdede vaatevinklist vaadatuna. Tegelikult on kindlasti ka veel neljas või viies vaatenurk, aga see polegi oluline. Tähtis on, et igaüks leiaks oma üles. Ja ärge laske end kõrvalistest tegelastest segada. Meenub, et meil oli koolis traditsiooniks, et üheteistkümnendikud olid lõpukirjandile eelneval õhtul alati väga lahked.

Ikka pakuti kallitele lõpetajatele võimalust nende kulul õlut või odavat veini juua. Millegipärast pea alati keelduti ahvatlusest. Ja millegipärast ei tehtud seda pakkumist kunagi peale eksamit. Aga viksid ja viisakad oldi kirjandihommikul küll. Abiturientidele toodi kohv vaat et voodisse kätte. Tähtis päev ikkagi.

„Kuule, äkki peaks ka ikka neid tsitaate vaatama?“ pakkus Igor küpsuseksami hommikul. „Tea, kas jõuab,“ kõhklesin. „Valime ühe ja õpime selle pähe!“ oli toakaaslasel hüva nõu varnast võtta. „Selge. Teeme nii - ma valin sulle ja sina mulle. Ja lepime kokku, et kasutame neid kirjandis,“ pakkusin omakorda idee välja.

Ega see kõige targem idee vast ei olnud. Aga meile tundus see õige. Mina soovitan enne kirjandit teha just täpselt seda, mis endale meeldib. Ära kuula teiste nõuandeid - ole sina ise ja käitu, kuidas paremaks arvad. Kirjutama pead ju niikuinii sina ise.

Bla-bla-bla

Nüüd täna hommikul selgus, et ma ikka ei lenda järgmine nädal Saksamaale... Kuradi Islandi vulkaan. Alles juunis.

Eile oli väga produktiivne tööpäev. Päris oligi :) Kirjutasin arvamusloo, mille ehk siia blogisse ka lisan. Siis pildistasin ja tegin loo Kivi-Jüri pesemisest Kärdla ÜG abiturientide poolt. Peale lõunat osalesin Kärdla linna arengukava haridus- ja noorsootöö teemagrupis. Kui algul olid kohal allasutuste juhid, siis tundus, et ehk tehaksegi midagi asjalikku (mitte ei kirjutata sellist "mulli" nagu nt meie vallal). Aga saabus volikogu esimees. Algas teema bla-bla-bla, et teeme üldise, arengukava juhtgrupp ei tahagi midagi väga konkreetset. Selge, ikkagi "mull". Mis siis ikka.

Õhtul osalesin oma valla nö mõttetalgutel (tegelikult ühisarutelu, aga ma nimetasin neid teisiti). Kohal oli vähem inimesi, kui ootasin ja kõik mehed. Aga teisalt tervitatav, et sellised kokkusaamised toimuvad ka väljaspool valimiste eelset aega.

Õhtu oli meeldiv. Korvpalli poolfinaalis tõmbas Kalev jälle Rockile vee peale. Meistrite Liigas võitis Inter üsna veenvalt Barcat.

Aga olgu, üritan midagi reedesesse lehte ka kirjutada :)

Saade

Ära jumala eest vaata: https://arhiiv.err.ee/vaata/toootsija-40

Tööl

Istun Hiiu Lehe toimetuses. Asendan jälle nädalakese toimetajat, kes õppepuhkusel. Homne leht sai kokku pandud, aga reedeks eriti mõtteid pole :)

Kevad viib mõtted uitama, mis teha.

Laupäeval toimetasin vanemate juures ja kodus. Õhtul sõbranna helistas, et mis kavas. Polnudki suurt midagi. Võttis mind peale ja sõitsime Kärdla. Õhtu Aliasega. Päris kihvt oli tegelikult, kuigi mul oli millegipärast suur vajadus võita. Olgu, võitsimegi. Kihvt oli, et sõbrannal oli sünnipäev ja siis sõitis kainet. tegelikult poleks väga vaja olnudki, ma võinuks neist neljast õllest ka loobuda. Aga nagu aru sain, sõitis sõbranna pool Hiiumaad läbi oma sünnal :)

Pühapäeval oli no kohe päris huvitav F1 etapp. Tulemus oleks võinud teine olla, ent sõit oli vaatamist väärt. Ka Eesti kossu poolfinaalid on ägedad. Seniseid mänge vaagides oleks kihvt kui Tarvas meistriks tuleks. Suudavad ikka sellisest seisust ka võita, kus võit on sama kättesaamatu kui pingviin jääkarule.

Eelmine nädal oli ka üks kohtumine. Tähtis kohtumine. Sellest võib nii mõndagi selguda minu tuleviku osas. Ehk kulgeb nii nagu seal arutasime. Elame, näeme.

Aga tõepoolest, kevad mis kevad. Segased tunded ja mõtted valitsevad.

On nii või

Vahel on tunne, et ei tea ise ka mida teha või tahta. Mulle on öeldud, et tahan liiga palju ja liiga kiiresti. Et mul on liiga suured ambitsioonid. Hmmmm...

Korter

Suht kiire on olnud vahepeal. Laup2ev kulus kolimisele. Isiklikku korterisse. 6htul oli vaja loomulikult uus pesa sisse ''6nnistada". Pyhap2eval taastusin. Esmasp2eval pakkisin asju lahti ja t6in vanast kodust paar asja veel 2ra. Kusjuures v2ga p6nev oli vanu asju taasavastada. Kuid kui aus olla, siis pole k6ik ikka veel oma 6igel kohal. N2iteks boiler on vannis, mitte seinal :)
Kas on suvi minuni j6udnud v6i unegraafik paigast nihkunud. Igatahes teist hommikut j2rjest on uni juba enne kuute l2inud. Eile t6in siia arvuti (t2pit2hed on ka sellest tingituna numbritega asendatud, et sel need puuduvad), et oleks midagi teha varahommikul.
T2na k2in vanas koolis. Vaatan, ehk leian seal rakendust sygisest. Tóótukassast kysisin ka esmasp2val raha. Starditoetust. 70000.-
Esmasp2evast taas ajakirjanik n2dal aega. Ja siis kuu l6pus Saksamaale.

Kevad

Üleeile põhimõtteliselt terve päeva koristasin ja kraamisin. Aga tegelikult oli mõnus ja vajalik. Nüüd sain korra majja :)

Eile õhtul peeti Meistrite Liiga veerandfinaalide teised kohtumised. Teisipäeval oli Messi vaat et üksi Arsenali ära lammutanud. Võrratu esitus, aga mitte minule meelepärane resultaat. Teises, vähem huvitavas kohtumises tegi Inter täpselt seda, mis võiduks vaja. Lõi kiire värava ja siis mängiti rahulikult lõpuni, kuna CSKA oli kaotuses juba kindel.

Eile jagus rohkem pinget. ManU lõi kaks kiiret väravat. Tundus, et Bayern on juba põlvili surutud. Ütlen veel, et mulle ei imponeeri kumbki sats, ent seekord hoidsin pöialt sakslastele. Kolm põhjust oli selleks. Esiteks on ManU viimastel aastatel edukam olnud. Teiseks Robben. Kolmandaks Ribery. Igal juhul kaks kolmandata ei jäänud ja enne poolajavilet oli seis juba 3:0. Tahtsin juba loobuda vaatamisest. Ent siis lõi väsimatu Olic ühe tagasi. Ja et mäng veel jumet saaks, lõi Robben veerand tundi enne lõppu veel ühe. Sellest piisas edasipääsuks. Õhtu teises kohtumises oli aga, kellele pöialt hoida. Lyon. Kuigi Bordeaux teenis minimaalse võidu, piisas sellestki Lyonile poolfinaali jõudmiseks. Palju on vast seda tahta, aga loodan, et prantslased meistriks tuleksid. Finaali pääsemine ei tohiks küll utoopia olla.

Ivangorod

Õhtuleht kirjutab, et "Narva naaberlinnas Ivangorodis on hakatud koguma allkirju petitsioonile, kus kutsutakse üles liituma Eestiga."

Seda lugedes tunduvad üha naljakamad Venemaa tipp-poliitikute Eestit halvustavad väited. Kui siin venelaste inimõigusi rikutaks, kui siin majandus põhjas oleks, kui riiki valitseks fašistid, siis ei kibeleks ju Venemaa enda kodanikud Eesti Vabariigiga ühinema. Või mis?

Lüpsmine

Venemaa on ikka üks kihvt riik. Kõigi sealsete veidruste seas on neil näiteks kaks presidenti (tõsi, mitteametlikult), sõna "demokraatia" tõlgendatakse seal Lääne-Euroopast kardinaalselt erinevalt jne.

Nüüd otsustati oma "liitlast" lüpsta. Jah, ega Venezuelal eriti muid variante peale vene karu soojade käppade vahele pugemise polegi. Ise mängiti end sellisesse seisu. Nüüd ütles Putin, et Venemaa müüb Venezuelale viie miljardi eest relvi. Kusjuures üle kahe sellest laenab ei keegi muu kui seesama Venemaa!

Niisiis antakse laenu, et selle eest enda kaupa müüa. Vot on äri :)

Sport

Sel nädalal peeti Meistrite Liiga veerandfinaale. Kaheksa parema hulgas on kolm klubi, keda ma kõige vähem sallin. Kui oled kellegi poolt, siis pead ju kellegi vastu ka olema. Kolmest üks kukub kindlasti välja, sest nad on omavahel vastakuti- ManU ja Bayern. Barca loodetavasti libastub samuti.

Allesjäänud satsidest loodan eelkõige Lyonile pöialt. Pildil Lyoni kasuks kaks kolli löönud Lisandro, kel väga omapärane tähistamisviis skoori tegemise järgselt. Loodetavasti suudab ka Arsenal edasi pääseda, kuigi neil läheb koduse 2:2 viigi pealt võõrsil raskeks. Inter on tõenäoliselt nelja hulgas. Bayern küll võitis 2:1, ent võõrsil mängides ei saa nad kindlad olla. Vähemalt on tuleva nädala teisi- ja kolmapäeva õhtul põnevaid vutilahinguid võimalik vaadata.

Täna sõideti F1 selle hooaja kolmas etapp- Malaisia GP. Võrreldes hooaja esimese võidukihutamisega oli pilt hoopis teine. Põnevust jagus piisavalt. Loomulikult aitas sellele kaasa ka Ferrari ja McLareni ebaõnnestunud kvalifikatsioon. Ja kui eelmise aastaga kõrvutada, siis on punktitabeli seis hoopis põnevam- seitse meest mahub üheksa punkti sisse! Ehk see aasta saab Massa oma teenitud tiitlivõidu. Igatahes on, mida pühapäevadelt oodata :)

Praamipileti hind tõuseb

Vähem kui kuu aja eest Heltermaa-Rohuküla liinil ülevedudega alustanud parvlaev Muhumaa ehitusel tehti praami mõõtmetega viga. Vea hind on rahasse ümber arvestatuna vähemalt poolteist miljonit krooni.

See summa kavatsetakse tagasi teenida piletihinna tõusu abil. Saaremaa Laevakompanii omanik Vjatšeslav Leedo selgitas, et hind tõuseb vaid suvekuudel.

„Kuna just hiidlased olid uute laevade liinile toomise kõige suuremad tagantlükkajad, siis on normaalne, et nemad selle vea ka kinni maksavad,“ ütles Leedo.

Ta kinnitas, et hinnatõus on vaid ajutine ja niipea kui poolteist miljonit tagasi teenitud, piletihind taas langeb. „Uued hinnad avalikustame mais. Tõus jääb 100 ja 150 protsendi vahele ja kehtib vaid suveperioodil,“ paljastas Leedo.

Milles aga ehitusel tehtud viga seisneb?

Nimelt ehitati praami alumine osa valmis Eestis ja veeti seejärel pargasega Norrasse. Seal valminud ülemine osa aga ei sobinud alumisega kokku, kuna oli mõlemast küljest 20cm laiem.

SLK tegevjuht Tõnis Rihvk ütles, et tegemist oli inimliku eksitusega. „Nii võib kõigil juhtuda. Ega see 20cm nüüd nii suur viga ka ei ole. Mõõtmisel tekkis väikene arusaamatus. Ent probleem on likvideeritud,“ selgitas Rihvk. Ta rõhutas ka, et ei ole mõtet süüdlasi otsima hakata.

Vea kõrvaldamiseks keevitati alumine pool keskelt lahti ja lisati vahedetail. Tõsi, nüüd ei asu laevakiil enam päris keskel. Lisaks tuli tellida uued täävid ehk vannased, mis on kiili pikendused. Mitteametlikel andmetel on just see põhjuseks praami üle ootuste heale sõidukiirusele prooviperioodil.

Hiiumaa omavalitsused ühinevad

Hiiu maakonna viis omavalitsust on jõudnud põhimõttelisele kokkuleppele ühinemiseks.

Kärdla linna poolt valdadele tehtud liitumisettepanek leidis lõpuks positiivse tagasiside. Kuigi teema on päevakorral olnud juba aastaid, pole varem üksmeelele jõutud. Nüüd on lõpuks põhimõtteline otsus vastu võetud.

Vallavolikogud on ettepanekut omakeskis möödunud kuu jooksul pingsalt arutanud. Selle nädala teisipäeval Kärdla linnavalitsuses toimunud omavalitsusjuhtide kohtumisel kirjutati alla otsusele Hiiumaa omavalitsused liita.

Kärdla linnapea Georg Linkov ütles Hiiu Lehele, et ühinemine on juba ammu paratamatu olnud, nüüd jõudis see teadmine lõpuks otsustajateni. „Kui varem on ühinemist torpedeerinud Emmaste ja Pühalepa, siis praegune raske majanduslik olukord pani inimesi meelt muutma. Eks oli ka viimane aeg konkreetne otsus vastu võtta,“ selgitas Linkov.

Kui IRL on haldusreformi alati toetanud, siis nüüd tulid ka teised kaasa. Väga positiivselt suhtub otsusesse ka Reformierakond. Siseinfo kohaselt loodetakse omavalitsusjuhi ametikoht endale saada.

Käina vallavolikogu esimees Üllar Padari rääkis, et lisaks vallavolikogule on küsimust arutatud ka erakonnasiseselt. „Oleme (Reformierakonnas- H.T) saanud aru, et omavalitsuste liitmine on ainuõige tee. See tuleb Hiiumaa üldisele arengule kasuks ja see on kõige tähtsam,“ ütles Padari.

Loogiliselt võttes peaks uus omavalitsusjuht tulema kas IRLi või Reformierakonna ridadest. IRL on hetkel esindatud Kärdla ja Pühalepa volikogus ning Emmaste vallavanem kuulub nende ridadesse. Reformierakonna nimekirjast valiti liikmed Kärdla, Käina ja Kõrgessaare volikogusse.

Küsimusele, kes hakkab uut omavalitsust juhtima, ei andnud ei Padari ega ka Linkov konkreetset vastust. „Eks see selgub läbirääkimiste käigus,“ jäi Padari kidakeelseks. „See ei ole praegu kõige olulisem,“ teatas Linkov.

Omavalitsuste ühinemise taga on eelkõige efektiivsuse tõstmine. Hiiumaa ettevõtjate liidu esimees Tanel Malk usub, et ühtses omavalitsuses on võimalik palgata asjatundlikumaid ametnikke, hoida kokku halduskulusid ning investeerimisvõime suureneb.

Lisaks on vabatahtliku ühinemise korral omavalitsustel lootust kümne miljoni krooni suurusele toetusele.

Eesti Päevaleht kirjutas märtsis, et Võrtsjärve äärsed vallad plaanivad liituda. Eesmärgiks on vältida ääremaastumist. Seitsme valla ühinemisel tekiks pindalalt suurim omavalitsus Eestis. Kuna aga tegemist on järve ümber asuvate valdadega, jääb õhku küsimus keskuse asukohast.

Ka Hiiumaal oli liitomavalitsuse keskuse küsimus pikalt tüliõunaks. Maavanem Hannes Maaseli sõnul peaks keskuseks jääma tingimata Kärdla. „Meil ei ole mõtet vägisi tõmbekeskust tekitada sinna, kus seda loomulikul teel tekkinud ei ole. Kärdla on ja jääb Hiiumaa keskuseks. On loomulik, et tähtsaimad asutused asuvad Kärdlas,“ oli Maasel kindel.

Endine Kärdla linnapea Anton Kaljula oli sama meelt. „Kuigi alguses oli Käina poolt nurinat, siis nüüd on selge, et keskus saab asuma Kärldlas. Eks meil oli uut linnavalitsuse hoonet planeerides juba ühinenud Hiiumaa silme ees. Nüüd hakkavad hiidlased nn „klaaspaleed“ kindlasti teises valguses nägema. Nii suure omavalitsuse juhil peab olema väärikas maja, kust valitseda,“ selgitas Kaljula oma nägemust.

Vallad otsuse vastu ei protesteeri. Emmaste vallavanem Tiit Peedu ütles, et päris kinni vallamaju ei panda. „Vallamajadest kujunevad niiöelda teeninduspunktid. Tõsi, inimeste hulk seal väheneb. Aga see-eest tõstame töö efektiivsust. Niikuinii käib suurem osa suhtlusest vallaga juba praegu interneti teel,“ lausus Peedu.

30. märtsil lepiti kokku vaid üldistes küsimustes. Uue omavalitsuse administratiivpiirid ühtivad Hiiu maakonna omadega. Kuigi Kassari elanikud soovisid sellest välja jääda, neid kuulda ei võetud.

Täpsemalt avaldatakse ühinemise tagamaad ja sellega kaasnevad muudatused järgmise nädala teisipäeval. Kuuendal aprillil kell 18 toimub sel teemal Kärdla linnavalitsuses avalik koosolek.