Hiiu maakonna viis omavalitsust on jõudnud põhimõttelisele kokkuleppele ühinemiseks.
Kärdla linna poolt valdadele tehtud liitumisettepanek leidis lõpuks positiivse tagasiside. Kuigi teema on päevakorral olnud juba aastaid, pole varem üksmeelele jõutud. Nüüd on lõpuks põhimõtteline otsus vastu võetud.
Vallavolikogud on ettepanekut omakeskis möödunud kuu jooksul pingsalt arutanud. Selle nädala teisipäeval Kärdla linnavalitsuses toimunud omavalitsusjuhtide kohtumisel kirjutati alla otsusele Hiiumaa omavalitsused liita.
Kärdla linnapea Georg Linkov ütles Hiiu Lehele, et ühinemine on juba ammu paratamatu olnud, nüüd jõudis see teadmine lõpuks otsustajateni. „Kui varem on ühinemist torpedeerinud Emmaste ja Pühalepa, siis praegune raske majanduslik olukord pani inimesi meelt muutma. Eks oli ka viimane aeg konkreetne otsus vastu võtta,“ selgitas Linkov.
Kui IRL on haldusreformi alati toetanud, siis nüüd tulid ka teised kaasa. Väga positiivselt suhtub otsusesse ka Reformierakond. Siseinfo kohaselt loodetakse omavalitsusjuhi ametikoht endale saada.
Käina vallavolikogu esimees Üllar Padari rääkis, et lisaks vallavolikogule on küsimust arutatud ka erakonnasiseselt. „Oleme (Reformierakonnas- H.T) saanud aru, et omavalitsuste liitmine on ainuõige tee. See tuleb Hiiumaa üldisele arengule kasuks ja see on kõige tähtsam,“ ütles Padari.
Loogiliselt võttes peaks uus omavalitsusjuht tulema kas IRLi või Reformierakonna ridadest. IRL on hetkel esindatud Kärdla ja Pühalepa volikogus ning Emmaste vallavanem kuulub nende ridadesse. Reformierakonna nimekirjast valiti liikmed Kärdla, Käina ja Kõrgessaare volikogusse.
Küsimusele, kes hakkab uut omavalitsust juhtima, ei andnud ei Padari ega ka Linkov konkreetset vastust. „Eks see selgub läbirääkimiste käigus,“ jäi Padari kidakeelseks. „See ei ole praegu kõige olulisem,“ teatas Linkov.
Omavalitsuste ühinemise taga on eelkõige efektiivsuse tõstmine. Hiiumaa ettevõtjate liidu esimees Tanel Malk usub, et ühtses omavalitsuses on võimalik palgata asjatundlikumaid ametnikke, hoida kokku halduskulusid ning investeerimisvõime suureneb.
Lisaks on vabatahtliku ühinemise korral omavalitsustel lootust kümne miljoni krooni suurusele toetusele.
Eesti Päevaleht kirjutas märtsis, et Võrtsjärve äärsed vallad plaanivad liituda. Eesmärgiks on vältida ääremaastumist. Seitsme valla ühinemisel tekiks pindalalt suurim omavalitsus Eestis. Kuna aga tegemist on järve ümber asuvate valdadega, jääb õhku küsimus keskuse asukohast.
Ka Hiiumaal oli liitomavalitsuse keskuse küsimus pikalt tüliõunaks. Maavanem Hannes Maaseli sõnul peaks keskuseks jääma tingimata Kärdla. „Meil ei ole mõtet vägisi tõmbekeskust tekitada sinna, kus seda loomulikul teel tekkinud ei ole. Kärdla on ja jääb Hiiumaa keskuseks. On loomulik, et tähtsaimad asutused asuvad Kärdlas,“ oli Maasel kindel.
Endine Kärdla linnapea Anton Kaljula oli sama meelt. „Kuigi alguses oli Käina poolt nurinat, siis nüüd on selge, et keskus saab asuma Kärldlas. Eks meil oli uut linnavalitsuse hoonet planeerides juba ühinenud Hiiumaa silme ees. Nüüd hakkavad hiidlased nn „klaaspaleed“ kindlasti teises valguses nägema. Nii suure omavalitsuse juhil peab olema väärikas maja, kust valitseda,“ selgitas Kaljula oma nägemust.
Vallad otsuse vastu ei protesteeri. Emmaste vallavanem Tiit Peedu ütles, et päris kinni vallamaju ei panda. „Vallamajadest kujunevad niiöelda teeninduspunktid. Tõsi, inimeste hulk seal väheneb. Aga see-eest tõstame töö efektiivsust. Niikuinii käib suurem osa suhtlusest vallaga juba praegu interneti teel,“ lausus Peedu.
30. märtsil lepiti kokku vaid üldistes küsimustes. Uue omavalitsuse administratiivpiirid ühtivad Hiiu maakonna omadega. Kuigi Kassari elanikud soovisid sellest välja jääda, neid kuulda ei võetud.
Täpsemalt avaldatakse ühinemise tagamaad ja sellega kaasnevad muudatused järgmise nädala teisipäeval. Kuuendal aprillil kell 18 toimub sel teemal Kärdla linnavalitsuses avalik koosolek.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar