Väikevend läks ära. 11ks kuuks. Vahipataljoni. Kuidagi imelik tunne. Ei saa öelda, et me nüüd ülihästi läbi saaks, aga brotherlove is brotherlove :DÜleeile oli ühe sõbra viimase õhtu istung. Arvasin, et ta on naisega kahekesi kodus. Aga und ei tulnud, saatsin talle 00 ja 01 vahel sõnumi seoses täna algava ajateenistusega Kuperjanovi pataljonis. Helistas, et: "Yo mees, ei maga? Tule astu läbi." Läksin.
Istusid suht viisakalt seal. Olin grillmeister ning ajasin seal mingi 03ni juttu ja kui suutsin juba peoperemeest nö solvata pitsi võtmisest keeldumisega, lahkusin. Kainena.
Hommikul kuulsin, et tüüp läks äipapaga totaalselt tülli, telefoni viskas puruks ja naisega on ka lahus... Hea viis pikaks ajaks ära minna :P
Eile lõuna ajal istusime perega. Õhtul tuli naaber, tegid vennaga 2 õlut. Vend tahtis, et Kärdla sõidaksin. Sain umbes 500 meetrit sõita, kui auto siduritross üles ütles. Suurepärane! :D
Sõbranna vedas slepis auto ära, sõidutas neid ja pärast istusime meil. Rahvast käis veel läbi, aga vennale omaselt vaikne istung. Kuid mulle isegi meeldis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar