1. juuni

Lastekaitsepäev. Seega teoreetiliselt sain kohustustevaba päeva, kuna kombe kohaselt annab vallavanem sel päeval võimu lastele. Täpsemalt võtab selle nö üle või vastu merihiir Ruffi.

Jõudsin ka Emmaste lasteaia (tagantjärele peetud) sünnipäevale. Äge lasteaed, kus kogu kollektiiv laulab, tantsib või astub muul moel üles. Kõik on pesueht Naksitrallid. Eeskujuks ja kaasteelisteks lastele.

Õhtul osalesin rahvusvahelise tuletornide võrgustiku kohtumisel Orjaku sadamas. Esindajad enam kui kümnest riigist. Täielikud fanaatikud. Õhtusöögilauas vestlesin sakslasega, kes külastanud 468 (või oli 486) tuletorni. Tänapäeval on hea lihtne kusagil rakenduses endale interaktiivne kaart teha, mis järge peab kui ka visuaalselt kuvab, kus piirkonnas oled käinud. Tema muuseas saabus Eestisse juba mõni päev varem. Selleks, et kas Saaremaa tuletornidele ring peale teha. Ja nädalavahetusel nautis Orjaku sadamas toimunud melu.

Mai

Mai oli pöörane kuu.
Lisaks sellele, et nädala sees päevad pikaks venisid, olid ka kõik vabad päevad ehk nädalavahetused hommikust õhtuni sisustatud. Ei kurda, et see kuu otsa sai :)

Üürimaja aitab Hiiumaal kasvada

Üürimaja Kõrgessaares on valmis. Kõik korterid on välja üüritud ja huvi on isegi suurem kui pakkumine. Vähemalt 23 inimesel või perel on kaasaegsed eluruumid. Suur üürihuvi julgustab erasektorit samuti elamuarendusi ette võtma. See on oluline, et veel rohkematel inimestel oleks võimalik saarele (tagasi) tulla.

Covid-periood tõestas, et suurlinnas elamine pole sugugi ainus ega ammugi parim variant. Ja töödki on võimalik paljudes ametites vähemalt osaliselt kaugtööna teha.

Hiiumaa elanike arv kasvas Covidi-järgselt 2 protsenti ehk suurusjärgus 200 inimese võrra. See ei väljendunud ainult rahvastikuregistri numbrites. Ehitisregister näitas, et hooneid, eriti Kõpu poolsaarel, asuti aastaringseks elamiseks ümber ehitama. Ka lasteaialaste arv kasvas 10 protsenti.

Viimastel aastatel on soov saarele tagasi või juurde tulla olnud suurem, kui olemasolev elamufond võimaldab. Seetõttu peab vald looma tingimusi uute elamispindade tekkeks — kiirendama planeeringuid, olema arendajatele heaks partneriks ning otsima täiendavaid lahendusi.

Üürimaja projekt

Hiiumaa vallavolikogu tegi aastal 2022 julge ja õige otsuse - osaleda riiklikult toetatud üürielamute programmis. Vallavalitsus kirjutas projekti, mis jõudis viie parema sekka, kes miljoni euro suuruse toetuse said.

Aasta 2023 läks ettevalmistusteks. Selle käigus asutati OÜ Sadama Üürimaja ning konkursi tulemusel leiti erasektorist partner Hiiu Invest OÜ. Lihtsustatult oli ja on mudel järgmine: vald panustab kinnistu ning 175 000 euroga, partner vastutab äriühingu igapäevase juhtimise ja ehitusprotsessi eest. Hiiumaa saab selle tulemusena kaasaegse 23 korteriga üürimaja. 15 aasta möödudes on partneril võimalus vald välja osta ning saada äriühingu ainuomanikuks.

Kontroll peab olema - ja ka on!

Revisjonikomisjoni esimehe arvamusest jääb mulje, justkui oleks projektiga seotud olulisi otsuseid tehtud varjatult või kontrollita. See ei vasta tõele.

Jah, protsess ei ole olnud lihtne. Investori jaoks osutus Hiiumaal pangalt laenu saamine keerulisemaks, kui algselt prognoositi. Ehituse käigus tekkis viivitusi ning esialgsed üürilepingud tuli ümber teha. Seda ei ole varjatud. Vastupidi — nii vallavalitsuse liikmed kui meie partner on käinud korduvalt volikogu eelarve- ja majanduskomisjonis ning revisjonikomisjonis aru andmas.

Väide, justkui oleks ehituse finantseerimiseks võetud laen olnud volikogu eest varjatud, ei vasta tõele. Volikogu eelmise koosseisu revisjonikomisjon, mille liikmetest 3 kuulub ka tänasesse koosseisu, käsitles Sadama Üürimajaga seotud küsimusi põhjalikult. Sealhulgas toimusid 30.07 ja 01.08.2025 koosolekud, kus osalesid üürimaja nõukogu ja juhatuse esindajad ning ehitaja. Sisekontrolör esitas kogu projektiga seotud dokumentatsiooni, sealhulgas nõukogu kooskõlastuse ehitusaegse laenu võtmiseks.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohalike omavalitsuste osakond on kinnitanud, et äriühingu laenuotsused kuuluvad nõukogu pädevusse vastavalt osanike lepingule ja põhikirjale, mille volikogu on varasemalt heaks kiitnud.

Kronoloogia ja faktid

Sadama Üürimaja OÜ põhikiri ja osanike leping sõlmiti detsembris 2023.

Hiiumaa Vallavalitsuse 22.02.2024 korralduse alusel teostab Sadama Üürimajas osaniku õigusi vallavanem.

Kuna Hiiumaa on pankade vaatest turutõrke piirkond, ei olnud võimalik esialgset äriplaani täies mahus realiseerida. Seetõttu arutati teemat volikogu eelarve- ja majanduskomisjoni 09.06.2025 koosolekul ning komisjon toetas üksmeelselt osanike lepingu muudatusi.

Muudatuste sisu oli järgmine:

• investori poolt antud laenu arvelt moodustatakse vabatahtlik omakapitali reserv;

• osanike lepingus suurendatakse pangalaenu kasutamise piirmäära kuni 850 000 euroni;

• vald tasub kokkulepitud 175 000 euro suuruse toetuse tingimusel, et EIS kiidab muudatused heaks ning projektile on olemas siduv finantseerimispakkumine.

Nende suuniste järgi toimusid tegevused. See kõlas ka volikogu juunikuu istungil, kajastus hilisemates materjalides ning vastustes arupärimistele.

Hetkel on lõpusirgel valla 2025. aasta tegevuse auditeerimine. Audiitor kinnitas, et seisuga 31.12.2025 oli käibemaksu kajastus korrektne. Loomulikult peab ka edasine aruandlus vastama kõigile raamatupidamis- ja auditinõuetele ning selles puudub eriarvamus.

Maailmavaateline erinevus

Sisuline erimeelsus puudutab eelkõige seda, milline peaks olema kohaliku omavalitsuse roll sellistes projektides. Ühe lähenemise järgi peaks vald selliseid arendusi ise täielikult vedama. Teise lähenemise järgi peab vald looma tingimusi ning kaasama võimalusel erasektori kompetentsi ja kapitali. Volikogu enamus on toetanud teist lähenemist.

Kokkuvõte

Avalikus sektoris tuleb tegutseda läbipaistvalt. Seega tervitan, et lisaks vallavalitsuse igapäevasele juhtimisele ning sisekontrollile soovib ka volikogu järelevalvet teostada.

Samas on oluline meeles pidada, et pidev avalik vastandumine ja spekulatiivsete kahtluste õhutamine mõjutavad paratamatult finantseerimiskeskkonda. Mida suuremaks hindavad pangad riski, seda kallimaks kujuneb laenuraha ning see kajastub lõpuks üürihindades - äriühing peab kulud tuludega katma.

Kõige olulisem on siiski tulemus. Hiiumaa sai juurde 23 kaasaegset üürikorterit olukorras, kus elamispindade nappus on aastaid olnud arengupidur. Kõik korterid on välja üüritud ning huvi on olnud suurem kui pakkumine.

See näitab, et vajadus on reaalne. Samuti näitab see, et ka keerulistes oludes on võimalik riigi, omavalitsuse ja erasektoriga koostöös lahendusi luua.

Loomulikult ei ole teekond sellega lõppenud. Keskendume sellele, et projekt toimiks jätkusuutlikult, läbipaistvalt ja vastutustundlikult ka edaspidi.

Üürimaja on üks samm teel eesmärgini, et veel rohkematel inimestel oleks võimalik saarele tulla või siia tagasi pöörduda.

Sport

Vahelduseks sattus üks tore nädalalõpp, kus keha sai korraliku koormuse.

Aprillikuu viimasel päeval orienteerumise MV sprindirajal ning sealt edasi korvpallitrenni. Orienteerumises panin kohe esimese punktiga puusse. Liiga enesekindlalt vaatasin kaarti ning suundusin Leigri väljakul ühe hoone valesse otsa. Õnneks selgus, et olen noortest/noorematest rajal ka niipalju aeglasem, et see eksimus head kohta ei maksnud :)  ja tegelikult oli ka hea meel alla jääda. Et kui 16+ kuid teevad iganädalaselt spets trenni, siis nad peavadki endast kaks korda vanemat meest võitma.

Maikuu algas tavapärase Kärdla linna jooksuga. Esimesed kaks kilomeetrit liikusin nendesamade noorte tempos, siis oli selge, et nii ikka lõpuni ei saa. Aga sellise rahuldava taseme tempoga kannatas ikka ära joosta. Ja sel jooksul on Iti ka juba viiendat korda osalemas. Mäletab ise ehk vaid kahte viimast. Ja seekord siis juba täitsa iseseisvalt: "Issi, Sa ei pea minuga kaasa liikuma!"

Õhtul tuletornide jooksu raames Tahkuna torni tippu. Oma 2016 ja 2017 tulemustele jäin alla. Aga vähem, kui kartsin :)  Ja kokkuvõttes teine koht. Sealjuures ise tegin ka apsu, et eelviimasel paltvormil ei taibanud, et veidi tuleb veel ronida. Seal on pikem ühel tasapinnal liikumine ning tekkis tunne, et nüüd ongi finiš. Samas jooksu mõttes on täpselt sellise paraja pikkusega, et paned täiega lõpuni välja. Nii et ei jõua midagi mõtlema hakata ega lihased jõua veel nö täis minna nagu 400 meetri jooksus.

Päev hiljem Hiiumaa MV korvpallis. Esimene mäng oli tegelikult käes ja kontrolli all. Aga rabe, nii et vastasele sai ikka ka võimalust pakutud. Õnneks ei võtnud vastu :)  Teine mäng oli ikka thriller. Algusest peale punkt-punktis ning lõpus ühepunktiline võit. Tiimi üle, kes nägi kõvasti vaeva komplekteerimisega ning nimekirja järgi oligi ilmselt turniiri favoriit. Õnneks elus see (alati) ei loe. Võidu tegi ekstra magusaks, et võidukorv tuli minutilise vaheaja järel. Umbes 3 sekundit oli aega. Õnnestus lahendada liikumine, mis isegi trennis väga harva on õnnestunud :)

Viimased mängud tulid juba tahtejõuga ja suurema vahega. Aga sellest Käina väiksese saalis palli taga ajamisest on siiski kasu ka.

Ja uue nädala alguses oli vahelduse mõttes täitsa tore surin jalgades. Ehk et pingutus andis ikka tunda.

Sotsiaaltöötajate tunnustusüritus

Head sotsiaalvaldkonna ehk sidusa ja turvalise Hiiumaa heaks panustajad!

On sündmuseid, mille tarvis tervitussõnad jooksevad pliiatsilt paberile lihtsalt. Ja on hetki, kus mõtteid sõnadeks keerulisem vormida.
Täna on pigem see teine variant.
Sest kuidas mõõta tööd, mille suurim väärtus on sageli nähtamatu?

Sotsiaaltöö – isegi kui see on palgatöö – ei ole kindlasti ainult amet.
Võib-olla sõna elukutse tabab tähendust paremini.
Aga see on kindlasti midagi enamat.
See on otsus märgata.
See on julgus sekkuda.
See on oskus kuulata.
See on oskus vaikida – vajadusel ka üheskoos vaikida.

Mul on väga hea meel, et sotsiaaltöö tunnustamise sündmus on taaselustatud. Sellega tuuakse välja neid, kelle panus on eriti silma paistnud. Aga samavõrd pöörame tähelepanu kogu valdkonnale ja kõigile, kes selles panustavad.

Tänavuse rahvusvahelise sotsiaaltöö päeva mõte oli “Koos loome lootuse ja harmoonia”. See on inspireeritud Aafrikast pärinevast harambee-filosoofiast – üleskutse ühtsusele, vastastikusele toetusele ja jagatud vastutusele. Tegelikult ei olegi meil seda siinolijatele vaja ümber tõlkida. Te elate selle mõtteviisi järgi iga päev.

Hiiumaa tugevus on inimestes ja usalduses nende vahel.
See on naaber, kes märkab ja toetab.
See on bussijuht, kes hoolib ja reageerib.
See on õpetaja, kes ei jäta küsimata.
Ja see on sotsiaaltöötaja, kes astub järgmise vajaliku sammu.
Teie, sotsiaalvaldkonnas tegutsejad olete justkui insenerid või sillaehitajad. Teie töö on rajada sild inimese ja abi või vajaliku teenuse vahel. Teinekord sild inimese ja lootuse vahel.
Hea meel on tõdeda, et Hiiumaal ei tehta seda tööd üksi.
Meil on tugev võrgustik – sotsiaalkeskus, laste ja perede tugiteenused, tervishoid, toidupank, pääste, politsei, haridus, vabaühendused ja paljud teised.

Ja peamine – see ei ole ilus värviliste ringikestega skeem paberil. See on üheskoos ja koosmõjus toimiv kogukond.

Mäletan lapsepõlvest ühte tekstikatkendit: kui Sul on probleem ja keegi teine ei saa aidata ning Sa suudad nad leida, võid palgata A-Rühma.
Meil ei ole A-Rühma vaja. Meil olete teie.

Teie töö ei ole alati nähtav.
Aga selle mõju on väga selgelt tuntav.
Lõppkokkuvõttes on see turvaline Hiiumaa.
Kogukond, kus on hea elada.

Aitäh teile!

* tervitussõnad sotsiaalvaldkonna tunnustusüritusel 24.04.2026

Pühad

Pikk nädalavahetus, kus suur osa Euroopast pühaderežiimil (tuntav osa jätkas veel esmaspäevalgi), andis endalegi hea võimaluse akusid laadida. Keskmiselt enam magada. Aiatöid teha. Ilmast tulenevalt ühe päeva pigem tubasid tegevusi teha ja ka molutada.

Kindlasti vahelduseks vajalik.

Soome 2

Kodus ma hommikujooksja ei ole. Kusagil käies, eriti just välislähetuses võtan jooksusussid kaasa. Annab päevale hea energia, leevendab tavapärasest rohkemat istumist ning näeb linna. Seega ajasin end ikka mõlemal hommikul välja.

Turu linn on selgelt suurem kui Hiiumaa - elanikke näiteks üle 200 000. Aga mastaapidega saab arvestada, et kui endale püüad midagi nö ümber tõlkida, kohandada.

Nii vaatasime teenuskeskuseid / mitmeotstarbelisi hooneid / kombimaju (no ei leia väga head vastet), mis mahult umbes sama suured, kui me Hiiumaa Kultuurikeskusena kavandame. Et kuidas seal erinevad teenused ja asutused koos toimivad. Ja ka seda, mis ning miks ei toimi.

Huvitav oli, et soomlased, täpsemalt siis raamatukogutöötajad või kunagised teenuste kasutajad, iseteenindusega raamatukogudest ei vaimustu. Veel enam, ei kiida neid heaks ja astuks võimalusel sammu tagasi.

Küll oli näha, et raamatukogu toimib väga hästi koos teiste asutustega samas hoones. Võimestavad üksteist ning loovad eeldused sidusaks koostööks.

Samuti torkas silma, et raamatukogudes oli lisaks laenutusele, kohapeal lugemisele, lugemissaalis arvutiga töö tegemisele rohkelt täiendavaid tegevusi ja võimalusi. Näiteks ruumid, mida kasutada või rentida töö tegemiseks, üks või tiimiga. Muusika harjutamiseks ja instrumentide laenutamise võimalused. Kuni helikindla klaveriruumini. Ja kuhu ei olnud kohvikut planeeritud, toodi see miinusena välja, et sai vale valik tehtud.

Lisaks. Varjend ja varjumiskoht. Et see Eestis ja Hiiumaal aktuaalne, küsisime ka nende kohta ning saime neid uudistada. Oodi keskuses mitte ehk selle kohta ei tea. Aga igal pool mujal, sealhulgas Riimi ca 3500 m2 suuruses kogukonnahoones, kus ka 160 lapsele lasteaed, puudus varjend. Viimases oli varjumiskoht ka hoonest väljas eraldi ruumina. Peamise turvariskina nähti ning selle vastu oli samme asututud, et võõrad/ohtlikud inimesed ei pääseks sinna, kuhu nad ei tohiks.

Oodi, mis oli viimane külastuskoht, oli muidugi omaette ooper. Et see asub Helsingis, suurlinnas, siis võimalused ja kasutajate arv loomulikult märkimisväärsed. Mängi malet, 3D-prindi, harjuta trummimängu, rendi lühiajaliselt ruume, korralda sündmuseid. Muidugi võimalus einestada, lugeda, teoseid laenutada, tööd teha, õppida, isegi uinakut teha.

Droonid

25. märts on paastumaarjapäev.

Samuti küüditamise mälestuspäev.

Selle aasta 25. märtsi hommikul ärgati Eestis aga märksõnaga "droon".

Aga ega see droon pole hani, kes igal kevadel lõuna poolt siia tagasi lendab. Põhjuseid tuleks vaadata kaugemalt.

Meie agressiivne naaber on tunginud kallale Ukrainale. Eestisse sattunud lennuvahend oli osa Venemaa agressioonis Ukraina vastu toimunud droonilahingutest.

Droonide sattumist Eesti õhuruumi ei saa välistada ka tulevikus ja seetõttu on ülioluline arendada välja tõhus droonitõrje võimekus.

Mis aga viimastel nädalatel toimus?

- Lähis-Ida konflikt ja muudatused sanktsioonide osas pakkusid Venemaale võimaluse taastada naftamüügi rahavood.

- Ukraina otsustas rahakraanid, mis vene sõjaväge rahastavad, kinni keerata.

- Rünnati sadamaid, mis kauba välja müümiseks üliolulised.

- Läänemere varilaevastikku saab Marinetrafficu abil otseülekandes igaüks vaadata.

Hetkeseis.

- Venemaalt tuleneva vahetu sõjalise ründe oht ei ole Eestis suunal kasvanud.

- Droonid on muutunud sõjapidamise lahutamatuks osaks ja kuni Euroopas käib sõda, ei saa välistada nende sattumist Eesti õhuruumi.

- Inimeste ja vara kaitseks on vajalik arendada välja tõhus droonitõrje võimekus.

Soome

Õppereis Soome.

Eesmärgiks koguda sisendit ehk praktilisi kogemusi soomlastelt. Kuidas nende raamatukogud töötavad kogukonnakeskustena. Kuidas toimivad teenusmajad ehk hooned, kus üheskoos näiteks sotsiaal- ja kultuurivaldkonna tegevused + teenuste pakkumine.

Päev 1.

Tuleb tunnistada, et pole Soome üksjagu aastaid enam sattunud. Aga laeva jõudes oli kõik üsna tuttav ehk suures pildis väga palju ei ole muutunud.

Kasutasime laevasõitu ka lõunastamiseks. Päike paistis, meri sillerdas. Mõnus. Ja kui kõht täis, veel mõnusam. Nii kulus esimene osa bussisõidust Turu suunas siestaks. Ärgates ei saanud siestast kui lõunamaisest soojaga tehtavast uinakust rääkida, kuna ilm oli täiesti põhjamaine.

Tänasesse mahtus ühe asutuse - Turu linna raamatukogu - külastus ning arutelu selle juhi ja töötajatega.

Mis meelde jäi?

- Soome noorte hulgas on lugemine jätkuvalt populaarne ning laste seas isegi kasvutrendis.

- Noored kasutavad raamatukogu aktiivselt, veendusime selles ka ise.

- Raamatukogu ei ole ainult raamatud. Jah, raamatud domineerivad. Neid loetakse, laenutatakse. Samamoodi on aga laenutamiseks lauamängud või muusikariistad. Muusikaosakonnas võimalus plaate kuulata või laenutada. Rentida ruum, et klaverimängu harjutada.

- Raamatud on Soomes poes odavamad kui Eestis.

- Eesti raamatuid saab ka laenutada. Isegi Hiiumaa autorite omi - leidsin Helju Petsi teose.

EV 108

Head hiidlased ja Hiiumaa sõbrad.

On au, rõõm ja suur vastutus seista Eesti Vabariigi sünnipäeva eel siin, teie ees.

 

Eesti Vabariigi sünnipäevaga tähistame me otsust.

Otsust olla iseseisvad.

Otsust jääda püsima.

Otsust jääda iseendaks.

Iga kord, kui me seda otsust meenutame, peame küsima – kas me suudame ja tahame seda vajadusel uuesti teha?

 

Täna ei saa mööda vaadata tõsiasjast, et maailm meie ümber on muutunud.

Järsult.

Närviliselt.

 

Kanada peaminister Mark Carney ütles hiljuti Davosi majandusfoorumil, et senine maailmakord on mõranenud.

Reeglid, mille järgi oleme aastakümneid mänginud, ei pruugi enam kehtida. Ajastu, mida pidasime enesestmõistetavaks, võib olla lõppemas.

See tähendab, et julgeolek ei ole enam vaikimisi tagatud.

Majanduskasv ei ole iseenesestmõistetav.

Demokraatia ei püsi ilma pingutuseta.

 

Meie, eestlased, teame hästi, mida see tähendab.

Eesti ajalugu on olnud katkemiste, pöörete ja murrangute jada.

Me oleme näinud, kuidas suurriikide kokkulepped joonistavad kaarte ümber, meie käest küsimata.

 

Ja ometi – me oleme siin.

 

Manifest kõigile Eestimaa rahvastele algab mõttega, et eesti rahvas ei ole kaotanud tungi iseseisvuse järele.

See tung ei olnud romantiline unistus.

See oli ellujäämise küsimus.

 

Me teame, mis on riigipiiri taga.

Aga meid ähvardab isegi rohkem väsimus ja tüdimus.

Usalduse ning üksmeele puudumine.

Meid ähvardab usk, et keegi teine hoolitseb meie asjade eest.

 

Ei, head sõbrad.

Valmisolek algab meist endist.

Meie kodust.

Iga inimene vastutab esmase valmisoleku eest.

Nagu ütles president Kersti Kaljulaid:

„Eesti on see, mis me ise teeme. Eesti on meie kõigi mõtete ja tegude summa.“

 

Räägime sellest, mis sõltub ainult meist endist.

Kas me oskame olla eriarvamusel, säilitades samas austuse?

Kas me oskame vaielda nii, et ei lõhu meie ühist kodu?

 

President Arnold Rüütel on öelnud: „Üksmeel viib edasi.“

See ei tähenda ühist seisukohta igas küsimuses.

See tähendab arusaamist, et Eesti on suurem kui konkreetne eriarvamus, mis meie vahel on.

 

Kui Barack Obama võitis USA presidendivalimised, kutsus veel ametis olev president George W. Bush tema ning eelmised riigijuhid lõunale.

„Minu sõnum, mida ma usun, et kõik siin jagavad, on see: me tahame, et Sul läheks selles ametis hästi. Oleme ühest või teisest parteist, aga me kõik siiralt hoolime sellest riigist,“ ütles Bush kohtumise järel Obamale.

See on küpse demokraatia tunnus.

Standard, mille poole püüelda.

 

Head hiidlased,

Kui maailm tundub ebakindel, siis tuleb vaadata lähemale.

Vaadata siia saali.

Vaadata oma kogukonda.

 

Meie maailmakord püsib.

Sest see ei toetu hirmule.

See toetub usaldusele.

 

Siin küpsetatakse endiselt leiba.

Naabrid aitavad naabreid.

 

Riik ei ole ainult kaitsekulutused ja diplomaatia.

Riik on õpetaja Käina lasteaias.

Turvatunnet pakkuv perearst Emmastes ja vabatahtlik päästja Kõrgessaares.

Töökohti loov ettevõtja Kärdlas.

Maa eest hoolitsev põllumees Pühalepas.

 

Nendes tegudes elab Eesti.

Ja just seetõttu olen ma veendunud – Eesti ei kao kuhugi!

 

Optimism ei ole naiivsus.

Optimism on otsus.

See on otsus uskuda, et meie pingutus loeb.

Et meie hääl loeb.

Et meie panus loeb.

Me ei vali aega, milles elame.

Aga me valime, kuidas me selles ajas käitume.

Kas me tõmbume endasse? Või hoiame selja sirge?

Kas me süüdistame teisi? Või tegutseme ise?

 

Eesti ei ole valmis projekt.

Eesti on pooleli olev töö.

 

Ma usun hiidlastesse.

Ma usun eestlastesse.

Ma usun sellesse riiki.

Eesti Vabariiki.

 

Ja ma olen veendunud, et ka 50 ja 100 aasta pärast seisab siin keegi, kes ütleb:

Me ei olnud täiuslikud.

Aga me olime ühtsed.

Oli keeruline.

Aga me hoidsime kokku.

Ja me tulime sellest läbi.

 

Elagu Hiiumaa!

Elagu Eesti!

* kõne Hiiumaa valla Eesti Vabariigi 108 sünnipäevale pühendatud aktusel 22.02.2026 Käinas

Laeva- ja lennustatistika

Selle aasta esimese kuuga liikus Heltermaa-Rohuküla liinil üle mere 16 530 sõidukit ning 30 456 reisijat.

See on vastavalt 285 ja 1028 võrra enam kui aasta eest. Ja vastavalt 1277 ning 1053 võrra rohkem kui aastal 2024.

Samal Kärdla-Tallinn lennuliini kasutas 632 reisijat, kuna aasta eest oli neid 772 ja veel aasta varem 881.