Tunnustus

Nagu ka FB-s juba kirjutasin, siis ma ei ole ringijuhi tööd (kas seda üldse tööks nimetada, on omaette teema) kunagi tasu või tunnustuse pärast teinud.

Parim tunnustus saab tulla ikka ainult asjaosaliste poolt. Lühidalt ja lihtsalt- kui trennis osaletakse, siis järelikult peab vähemalt midagi õigesti olema. Kui teinekord kurvastatakse, et juba on aeg läbi, siis võid üsna kindel olla, et tegid midagi õigesti. Eks loomulikult sõltub palju päevast (ehk siis tujust, emotsioonist jm teguritest), aga selge on, et need kommentaarid on vahetud ja ausad.

Samas ma ei varja ega eita, et on rõõm, kui sind nimetatakse maakonna parimaks ringijuhiks/koolitajaks. Teeb au, et tegemisi on märgatud ja peetud piisavalt tänuväärseks, et need ka tunnustamiseks esitada.

Loomulikult ei anna see mingit põhjust nina püsti ajada. Aga annab energiat valitud teed edasi käia.

Saaremaa

Kultuurireis Saaremaale.

Anglas tutvusime küülikutega, kes elavad tiigi ääres ja kel on veepealne maja. Hüppavad hops alusele ja triivivad sellega tiigiveel. Pidid oskama ka alust juhtida, viies raskuse ühele küljele. Kalda lähedal hüppavad jälle hops maale. Loomad on ikka äraütlemata nutikad!

Novembrist alates on Kuressaare-Kärdla-Haapsalu justkui ühe vitsaga löödud, niivõrd vaiksed, inimtühjad. Kuni esimeste kevadsoojadeni välja.

Salme Põhikool. Lahe, kuidas üks väike kool võib seesmiselt nii positiivne ja tegus olla. Aktiivne huvijuht, aktiivsed õpilased. Õiges suunas mõtlev ja liikuv koolijuht, toetav vald. Meie õpilased said igal juhul kuhjaga inspiratsiooni.

Sügisränne

Ilmad hakkavad talviseks või siis vähemalt hilissügiseselt karmiks kiskuma. Alanud on lindude sügisränne.

Kes rändab kaugele lõuna-(lääne)maale, kes sooja kuuri alla, kes ainult ühelt põllult teisele.

Ligi. Jah, ütles inetult. Samas mees vabandas. Vaadates nüüd solvatut, tuli välja, et poole aasta eest tulistas ta nüüdsele solvajale samamoodi otselasu. Ja kus jäi siis vabandus? Kommentaarid erakonnakaaslastelt, kuivõrd sobimatu nii öelda on?

Samas mis seal ikka. Ligi ainult võidab sellest. Seda näeme kindlasti tema märtsikuisest häälesaagist.

Miks aga Ligi tagasiastumine võimalikuks sai? Esialgu jättis nii ta ise kui ka peaminister mulje, et seda ei juhtu. Töövõimereform. See, mille vastu sotsid puigelnud on. Eesotsas antud valdkonna ministri ja Riigikogu komisjoni esimehega. Nüüd aga lepiti kokku - Ligi astub tagasi, teie võtate jala pidurilt seoses töövõimereformiga. Ja mis juhtus, senised reformi eelnõu kritiseerijad, nt Pikhof, muutsid üleöö oma meelt ja leidsid, et eelnõus on nõrgad kohad parandatud.

Kross ja Alender. Viimase osas ei taha ega oskagi midagi kommenteerida. Liiga uus inimene veel poliitikas, küllap on Krossi mõju all, otsib alles oma teed.

Aga Kross tõestas, et temal puuduvad igasugused poliitilised maailmavaated.

Miks teda Reformil vaja oli? Et ta ei võtaks pealinnas oravate eest hääli ära. Mõtleme kasvõi KOV valimistele. Ja et ta ei võtaks eelkõige Pentuse eest hääli ära. Sest nad kandideerinuks samas ringkonnas. Nüüd mängitakse seal asjad ringi. Ja küllap Rosimannus, kellega Krossil muuseas ka ühised ärihuvid, kuidagimoodi sõbrale selle eest tasub.

Paet. Kuigi ta on sümpaatne ja tegus välisminister olnud, siis tundus, et hakkab väsima. Eks võib ka aru saada. Ikkagi pea 10 aastat samal ametipostil. Ja ega välispoliitiline olukord ei ole ega ole olnud viimase kümnendi jooksul lihtne.

Samas suurim pluss tema lõpliku otsuse- ja mis seal siis on, et ta mitu korda ringi mõtles? ärge siis küsige temalt kümme korda päevas, et kas ja mida otsustanud oled, laske rahulikult kõik läbi seedida ja mõelda- juures oli ikkagi asjaolu, et Gräzin jääb Eestisse. Mitte, et nüüd hirmus vajalik Maarjamaale oleks. Just vastupidi, sellist "geeniust" ei ole sobilik riiki europarlamenti esindama saata. Tallinna TV on temale täiesti sobilik poliitareen, kus mõtteid avaldada.

Pentus. Kui sinu ministriks määramise peamine põhjus on abikaasa mõju ja positsioon määravas organisatsioonis, siis ei olegi suurt midagi juurde lisada. Kaljurand ei soovinud erakonda astuda ja jäeti määramata. Aga kui oravad ütlevad, et Pentus oli nende parim valik, siis see tähendab, et nende pink välispoliitika ekspertide osas on ikka äraütlemata tühi. Inimene, kelle üle on kohtuprotsesss pooleli, võiks ehk ise ka aru saada, et ministritool pole kõige õigem koht hetkel.

Isadepäev

Koolis oli isadepäev igaljuhul sportlik. Vähemalt I ja II klassil siis. Kui lasteaia poolt ettepanek tuli, siis ausalt öeldes olin veidi skeptiline. Et kas ja kui palju isasid tuleb. Ja kas kõigil on üldse isa kodus... Eks see on selles suhtes keeruline teema, isadepäev ja selle tähistamine. Teisalt arvan, et seda peaks tähistama. Just et rõhutada isa rolli ja tähtsust laste- eriti poiste- kasvamise juures. Ja lõppkokkuvõttes oli mul reedel küll hea meel, et selline sportlik pealelõuna aset leidis. Oli lapsi, oli isasid, oli koos tegutsemist ja lusti.

Rahvamaja

Möödunud nädalavahetusel kohtusin kohaliku rahvamaja uue omanikuga. On lootust, et viimastel aastatel vaid ostu-müügi tehingute ajal "elanud" hoone saab siiski eluvaimu tagasi. Loodan. Ja püüan kaasa aidata.

Volikogu

Nädala eest toimunud volikogu istungil kinnitati mind volikogu aseesimeheks. Iseenesest ei ole siin mingit põhjust nina kasvõi veidi püsti ajada või pidada seda töövõiduks. Reaalselt vaadates ei ole tegemist olulise ametikohaga. Samas on mul rõõm, et olen teeninud kaaslaste usalduse, kuna ilma eelnevate kokkulepeteta (näiteks kasvõi see, et teineteisest sõltumata tehti kaks ettepanekut aseesimehe kandidaadi osas, mõlemad sama nimega) oli otsus ühehäälne.

Volikogu

Esimene istung uues koosseisus. Õhk on muutuste järel puhtam. Ei ole sellist põhimõttelist vastu olemise hoiakut. Tõsi, loobunud valimisliidu kolmas liige oli mõlemal puhul erand. Aga ka see, kui kaks inimest üheksast jätavad mulje, et nad ei soovigi konstruktiivset arutelu ja koostööd, siis see jätab kogu organile jälje.

President

Ei teagi, keda selles süüdistama pean, aga eilse telefonikõne põhjal saan peagi Presidendiga kokku. Vahva :)

Vaheaeg

Huvitav on kuulata mõtteid, et koolivaheaeg tähendab (ka) õpetaja jaoks puhkust. No ma ei tea. Mitte päris.

Jah, ei ole kontakttunde. Aga üldjuhul ei ole ka täielikku vabadust olla oma aja peremees. Ikka on asju teha. Ja preemiaks paberimajandust. Viimase ehk ainekavade ühtsetele alustele viimise ja uuendamise olen suutnud vaheaja lõppu lükata. Et oma elu ikka huvitavamaks teha.

Samas ma pigem annaks kontakttunde, kui tegeleks paberite määrimisega. Mulle meeldib õpetada ja tegeleda inimestega, mitte kavade-plaanide jm dokumentidega. Ja kahjuks on meie haridussüsteemis jätkuvalt liiga palju dokumente, mida tuleb täita nende täitmise pärast ja/või et neid on kogu aeg täidetud.

Samas vaheaega alustasin Lõuna-Eestis. Tõukerattaretk Taevaskojas, seikluspark, Suur Munamägi, mis iseenesest valmistas pettumuse, sest ei tundunud küll, et see 318 meetrit kõrge võiks olla. Väga kihvt koht on Metsavennatalu. Ja mis selle selliseks muudab, on asja eestvedaja, kelle igast lausest kiirgas, kuivõrd südamega ta asja juures on. Jah, ta on osanud selle ka kenasti teenima panna. Aga kindlasti on oluline faktor just pühendumus.

Sünnipäevast püüdsin mööda hiilida. Aga õnneks või kahjuks oli see inimestel meeles. Iseenesest teeb loomulikult südame alt soojaks, et sind meeles peetakse. Teisalt on mul selline imelik ja ebameeldiv tunne, kui keegi minu pärast kulutusi teeb või vaeva näeb. Samas kindlasti ei tähenda see, et ma ei oleks tänulik heade soovide, salmide, kaartide või kingituste eest. Olen. Ja siiralt kohe.

Huvitav on ka asjaolu, et mul on tutvusringkonnas päris mitmed, kel sünnipäev täpselt samal kuupäeval või päev hiljem.

Sinine vilkur

Tegutsesin selge grupijuhina reedel. Ca südaöö paiku jätsin kaaslased Luike ja plaanisin kodus käia.

Minu järel asus liikvele ka parklas seisnud sinivalge masin. Vast nii kilomeetri pikkune selja taga sõitmine lõppes sini-punase värvimänguga.

Väidetavalt tundus, et üks tagumine numbrituli ei põle. Vaatasime dokumendid üle, loomulikult sain puhuda.

Teist korda säärane juhus viimase paari kuu jooksul. Hakka või arvama, et ma meeldin ametnikele. Samas, et kordnikud on väga viisakad olnud ja kui nii, siis võib nendega ju vestelda küll :)

Noortekas

Septembris tegutsesin ka noortekeskuse juhataja kt-na. Tõsi, ilma töölepinguta. Nö mustalt ka mitte, kui keegi peaks arvama. Ja kohal pidin füüsilisel kujul viibima kaks päeva nädalas. Eesmärk oli võimaldada juhatajal end välismaal koolitada. Arvan, et sellised võimalused tuleb ära kasutada ja tööandja võiks seda samuti soosida. Samas leidsin, et see on hea võimalus saada vahetu ülevaade, mis ja kuidas noortekas toimub ja toimib. Külastuste arv ja koosseis, nende huvid ja soovid jne.

Miks see praegu meelde tuli? Seoses Vastseliina noorteka külastusega. Arvan, et Emmaste noortekas on Hiiumaa parimate võimalustega. Aga Vastseliina erineb meie omadest päris palju. Suurema osa noortekast moodustab siserada rulluisutamiseks, rulatamiseks ja tõukeka või bmx-iga sõitmiseks. Koos rampidega. Teine korrus on ka pooleldi justkui vabaõhulava ehk mängulauad- pinks, piljard jne- on küll katuse all, aga mitte ruumis vaid sisehallis. Noored tulevad noortekasse ja saavad end välja elada, s.h häälekalt hüüda, joosta, hüpata. Loomulikult ei puudu ka vaiksemad nurgad, kus lauamänge mängida, lugeda jne.