Spordiaasta 2025
Head sportlased, treenerid, toetajad, spordisõbrad.
„Sa ei pea olema parim, et alustada.
Aga sa pead alustama, et saada parimaks.“
See mõttetera tuli mulle meelde, kui vaatasin möödunud aastale tagasi spordi ja liikumise vaatenurgast – just Hiiumaa kontekstis.
Hiiumaa on väike. Meie rahvastikupüramiid kosub pigem ülemises otsas – elukogemust lisandub, noori on suhteliselt vähem. See tähendab, et neid, kel kõik veel ees, sealhulgas võimalus tippsportlaseks sirguda, on lihtsalt arvuliselt vähem.
Samas tundub mulle, et Hiiumaal on soodne kasvukeskkond. Kes on siin endale kõrged sihid seadnud, sel on päris head eeldused nende saavutamiseks.
Meil ei ole täna olümpiasportlasi.
Aga on hoopis teine tunne vaadata korvpalli rahvuskoondise mängu, kui platsil
teeb tegusid nö oma-küla-poiss. Korvpallis võib seda tunnet ka tulevikus kogeda
– meil on ägedad noortepundid sirgumas.
Võrkpall oli möödunud aastal taas
rohkem pildil – seda näeme peagi ka tunnustuste jagamisel.
Jalgpallureid sai helesinisel ekraanil aga kõige rohkem näha, sest valmis lausa
videosari FC Hiiumaa tegemistest.
Pikk õhtu on ees, ma ei hakka siin kõiki spordialasid üles lugema. Peamine on see, et saame üheskoos tõdeda – tublisid tegijaid jagub.
Möödunud aastast väärib veel
esiletõstmist, et orienteerujad tõid lisaks tavapärasele medalisaagile saarele
ka Eesti meistrivõistlused. Sain ka ise veenduda nende ladusas korralduses. Ja
olgu mistahes spordiala – kui Eesti MV toimuvad Hiiumaal, on see alati
kiiduväärt asi.
Petank, hiidlaste ala, sai eelmisel aastal olulise maamärgi – sisehalli. Tõsi, Viimsi. Aga Margus Berkmanni kaudu võime seda siiski natuke hiiumaiseks pidada.
Uue alana on käima läinud noolevise
– vabandust, teadlikult eksisin – ikka darts.
RMK eestvedamisel on meil lisaks matkarajale
rattarada.
Sügisel toimus suur liikumispidu, mis peab saama traditsiooniks.
Alanud aastal saab kindlasti rohkem tähelepanu purjetamine – jahtklubi Dagö tähistab 50. sünnipäeva. Ning tuletornide aastal ei saa ilma tuletornide jooksuta. Isiklikult loodan, et sellest kujuneb samuti traditsioon ja ajapikku Saaremaa kolme päeva jooksu laadne äge spordisündmus.
Siit on hea kokku võtta, miks seostub mulle 2025. aasta just selle tervituse alguses mainitud mõtteteraga.
Liikumine sai palju tähelepanu. Ja liikumine on popp.
Varem on toimunud näiteks „Emmaste
liigub“ sari. Siinsama spordikeskuses on pühapäeviti liikumishommikud peredele. Mitmed on
kutsunud koos kepikõndi tegema.
Mõne aasta eest leidis aset Hiiumaa ja Saaremaa vaheline sammuvõistlus.
Iga aasta lõpus toob ettevõtmine „Kõhtu ruumi“ mitusada inimest Palukülla
matkama.
Joosep Niit on Hiiumaa lõunast põhja
ning idast läände ühe jutiga läbi jalutanud.
Peaaegu-hiidlane Alo Lõoke suutis aasta jooksul igat päeva alustada
hommikujooksuga.
Aga värise, Alo.
Meil on sammumises uued edetabeli esinumbrid: Eike Meresmaa ja Ave-Riin Laanbek.
„Iga treening, iga pingutus, iga
väike samm loeb. Just neist sünnib suur tulemus.“
Nii on spordi olemuse kokku võtnud Ameerika sprinter, seitsmekordne olümpiavõitja ja neljateistkordne maailmameister Allyson Felix.
Soovin, et meil kõigil oleks see keegi. Isiklik innustaja – treener, sõber või kaaslane –, kes tagab, et esimene samm saaks tehtud. Kes toetab, et sellest saaks püsiv pingutus.
Nüüd asume tunnustama tulemusi, aga
homme liigume edasi!
Kommentaarid