1 advent

Advendiajal süüdatakse igal pühapäeval üks küünal.

Esimene advent tähistab advendiaja ja jõuluootuse algust. Süüdatakse küünal, mis sümboliseerib lootust.

Teisel advendil süüdatakse küünal, sümboliseerimaks armastust. See kutsub märkama meid ümbritsevat maailma ning jagama soojust.

Kolmanda küünla süütamisega mõtiskletakse selle üle, kuidas võtta aega endale ja kõige tähtsamale tormamist täis maailmas.

Neljas advent tähistab rahu ning süüdatakse viimane küünal. See tuletab meelde, et jõulud on kohe käes ning kutsub leidma sisemist tasakaalu, et võtta jõulud vastu rahulikult ja mõtestatult.

Vanadel eestlastel ei olnud erilisi advendikombeid, piirdudes kirikus käimise ja vaimulike laulude laulmisega.

Advendikombed on hakanud juurduma alles 20. sajandil. Esmalt advendikalendrite vahendusel, mida näiteks 1970-ndatel lapsevanemad ise oma meisterdasid ja mille taskutest või aknakeste tagant võis leida pildi, kommi või muud toredat.

Ka saadeti välismaalt pakiga või toodi sealt reisikingina advendikalendreid. Need olid tõelised uhkuseesemed, mida hoiti alles ka pärast kommide ja jõulude lõppemist.

Soovin, et advendiaeg oleks täis südamesoojust.

Olgu meil aega mõtiskleda elu üle ning sellest, mis elus tõeliselt oluline.

Olgu advendiaeg täis andestamist ja andmisrõõmu.

Olgu need nädalad täis ootusärevust, mis viivad meid jõulude rõõmsa tähistamiseni.