Lõpuaktused

Sel korral toimusid lõpetamised tavapärasest varem. Vähemalt põhikoolides seoses muudatustega eksamiaegades. Aga kui gümnaasium kõrvale jätta, siis tundus üleüldiselt, et varasemal perioodil.

Sisu mõttes aga muudatusi ei olnud. Ehk elamusi üksjagu. Kahjuks igale lõpetamisele ei jõudnud - ning et seekord sattus kolmel koolil aktus mitte ainult ühele päevale, vaid ka samale kellaajale, siis poleks see ka füüsiliselt võimalik olnud. Tervikpilti seega ei ole. Ent usun, et piisavalt, et üldistada.

Lasteaia lõpetamised on vahvad. Justkui oleksid teatrietendusel või kontserdil. Ehk lapsed astuvad ise üles. Meeleolu on lõbus. Edasi liigutakse rõõmsalt ja ootusärevalt - sellele vanusele igati sobivalt. Põhikoolides nägin seekord õpilaste etteastete kõrval ka õpetajate ülesastumisi. Vahva üllatusena tantsisid ühe kooli lõpetajad aktusel valssi. Teisal oli mõnusa puändiga video kokku pandud, nagu ka gümnaasiumi aktusel säärasest osa saime. Viimane võttis aktuste perioodi minu jaoks hästi kokku. Kinnitas, et lisaks väärt haridusele ehk korralikule teadmistepagasile võtavad Hiiumaa haridusasutuste lõpetajad kaasa korralikud sotsiaalsed oskused ning neil on aidatud kasvada headeks inimesteks.

Koduses vaates oli keskmisest pidulikuma aasta. Ehk meie pesakonna liikmetest kolm said diplomi/tunnistuse ning pesamuna jättis lasteaias senise rühmaga hüvasti ja suundub puhkuse järel pikisilmi oodatud suurte rühma. Sõimerühm oli ülitore, just suuresti selle õpetajate tõttu. Aga no kolmeaastane tahaks juba ka ju suur olla. Ehk et see nimetus ise on see, mis kangesti köidab.