Osa 8
Algas veebruar.
Neljapäeva hommikul oli selle külastuse üks kõige põnevamaid kohtumisi. Presbüterlaste kodutute varjupaik. Kokkupuude suurlinnade varjupoolega. Imetlusväärne töö, mida seal inimesed tegid/teevad. Meelde jäi paar fakti. Kõigist, kes kodutuks jäävad, leiavad pooled sellele olukorrale kahe nädala jooksul lahenduse. Ehk pääsevad tänavalt ära. Neist, kes tänavale jäävad, õnnestub tugisüsteemide toel kolmandik uuele elule suunata. Ja neist 85% suudavad sinna jääda.
Viimane piirkondliku arenduse külastus. Seejärel kohtumine politseiga. Teemaks kogukonnaga kontakti loomine. Usalduse loomine, mis viib koostööni. Ennetustöö, selle asemel, et karistada.
Päeva lõpetuseks ülevaade piirkonna ja USA haridussüsteemist.
Päev 10 - viimane täispikk päev Fort Worthis
Päeva alustasime juhtimisakadeemias. Nimi polnud päris see, aga sisu mõttes küll. Inspireeriv kohtumine ja mõttevahetus.
Seejärel Laboratoorium ehk üksus linnavalituses, mis tegeleb tulevikku suunatud arenduste, lõimimise ja uuendustega. Kuigi meie mastaabid on niivõrd erinevad, oli mõndagi kõrva taha panna.
Lõunasöögi ajal võõrustas meid kohalik (ja ühtlasi liikmete arvult üks maailma suuremaid) Rotary.klubi. Avanes võimalus oma visiidist rääkida ning muuhulgas selgitada, miks on vajalik Ukraina toetamine. Loodetavasti osalenud 100+ mõjukat inimest viivad selle sõnumi järgnevatel päevadel edasi. Sest järelvestlustes ei olnud kahtlust, et see läks neile korda.
Päeva lõpetasime omapoolse esitlusega Eestist. Kuulajateks kõik, kellega visiidi käigus moel või teisel kokku puutunud olime.
Seejärel kiired margariitad (tuleb tunnistada, et enne USA-sse tulekut ei olnudki ma seda proovinud) ja oma ameerika-kodudesse. Minu pere kavandas viimase õhtu eheda Texase õhtuna. Käisime rodeo show´d vaatamas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar