Programm täistuuridel

 Osa 7

Kokkuvõte viimastest päevadest.

Esmaspäev. Esimene pikem programmipäev Fort Worthis. USA-sse saabudes pakuti sisukat vastuvõttu pealinnas. Asukohavahetus ja nädalavahetus tõid rahulikuma graafiku. Esmaspäevast on päevad tihedalt täis pikitud.

Hommikul kohtumine linnavalitsuses. Siis kesklinna arendusprojekt, mis on suutnud sisuliselt välja surnud kesklinna elavaks, stiilseks ja kalliks piirkonnaks muuta.

Pealelõunal Hispaania kaubanduskoda ja Stockyards ehk ajalooline kauboide kogunemispaik karja müügiks, vahetuseks. Õhtul kohtumine ühendusega, mis koondab noori avaliku sektori töötajaid.

Hommikuti enam jooksma ei jõua. Aga teisipäeval ja kolmapäeval sain kohe päevaprogrammi järel riided vahetada ja silkama minna. Lühike 6-kilomeetrine ots, aga see pool tundi on kehale mõnus palsam. Eriti kui saad jaanuaris lühikeste pükstega joosta :)

Ja ma ikka ei saa üle sellest sõbralikust hoiakust. Ehk suurem osa inimesi, kes sulle pargis vastu tulevad, vähemalt naeratavad. Või noogutavad. Aktiivsemad tervitavad. Kõige seltskondlikumad küsivad, et kuidas läheb, ka.

Teisipäeval alustasime arendusprojekti külastusega. Meditsiooni(asutuste) piirkond, mida ümber kujundatakse. Muuhulgas lisandub kultuuriasutuste ja -tegevuste osa.

Seejärel saime osa City Council koosolekust, millest kirjutan eraldi.

Lõunasöök oli ägedas kohas, kus menüüs hindasid kirjas ei ole. Maksad nii palju, kui Sul võimalust on või kui väärtuslikuks toitu hindad. Ja paljud maksavad rohkem. Sest teatakse, et see osa, mis kasumina teenitakse, selle arvelt saavad vähemjõukad soodsamalt (või suisa muidu) süüa. Kiiduväärt kodanikualgatus ja panus kogukonna heaks.

Pealelõunal tutvusime veel ühe arendusprojektiga. Ajalooline lõunapiirkond. Eristus eelmisest kahest sellega, et siin oli oluliselt vähem ärihuve ja kinnisvaraarendust, rohkem särasilmseid (vabatahtlikke) eestvedajaid ja soov taastada ajalooline pärand. Aga teen nendest arendustest eraldi kokkuvõtte.

Hakkab juba mingi rütm sisse kujunema ning harjume siinse eluga ära. Eriti loomulikult temperatuuriga, mis öösel küll langeb (enam mitte nädalavahetusel olnud nullini, aga 5-6 kraadini), aga päeval on kenasti üle 20. Celsiuse järgi. Et oleme USA-s, siis mõõtühikuid peame kogu aeg teisendama.

Hommikul saime ülevaate kultuuripiirkonnast. Linnas on muuseumid (nagu ka haiglad eespool mainitud meditsiinipiirkonnas) ilusasti ühes piirkonnas koos. Kultuuripiirkond haarab küll märksa suuremat ala ja laiemat skaalat kui muuseumid.

Seejärel Camp Bowie piirkond, mis on lihtsustatult öeldes ühe pika tänava arendus. Puhtalt äridele keskendunud ja toob seeläbi piirkonda elu ning inimesi tagasi ja juurde.

Lõunasöögiks pakuti ehedaid ja keelt all viivaid mehhiko maitseid.

Päeva teine pool kulges linnavalitsuses, kus saime parema pildi, kuidas süsteem seestpoolt vaadates toimib.