Kolmapäeval
otsustas vallavalitsus esitada volikogule eelnõu kasutada riigi täiendavat
1,2-miljonilist investeeringutoetust Hiiumaa spordikeskuse teise etapi
ehitamiseks.
See
tähendab, et esimene ja teine etapp saaksid valmida üheaegselt. Mis on igati
mõistlik ja mis tegelikult on olnudki nii spordiinimeste kui vallavalitsuse
soov.
Küsimus
oli selles, kelle taskust tuleb teise etapi rahastus. Siin lootsime vabariigi
valitsuse toele ning vallavanema asendaja ja volikogu esimees pidid riigi
tasandil läbirääkimisi pidama.
Tõsiasi
on, et liiga lihtne see ei ole ehk spordimeeste keeles on aus on öelda, et me
ei suutnud end realiseerida. Seda enam tuleb tunnustada praegu lapsepuhkusel
viibivat Hiiumaa vallavanemat Reili Randa ja tema tolleaegset suhtlust
valitsusega, kuna esimene etapp saab teoks riigi ja valla suhteliselt võrdsel
osalusel. Teine etapp vähemalt nelja viiendiku osas valla panusena.
Vallavalitsus
saatis kolmapäeval kirja kultuuriministrile, saamaks kinnitust lubadusele, et
ministeerium toetab teise etapi töid 0,3 miljoniga ehk viiendiku kuludest
kataks riik.
Hiiumaa
spordikeskuse lõpliku valmimiseni jäävad siis veel kolmas etapp ehk haljastus
ja välisväljakud ning neljas etapp ehk täismõõtmetes kunstmuru jalgpalliväljak.
Nii
kultuuri- kui peaminister kinnitasid Hiiumaa visiidil riigipoolset huvi
spordikeskuse täielikuks väljaehitamiseks ja usutavasti saame projekti valla ja
riigi koostöös lõpule viia.
Juuni
alguses oli maakonnalehe veergudel mitmeid lugusid spordist ja spordikeskusest.
Kirjutasin ka ise arvamusloo, kus tõin välja, et ei maksa objekte või
piirkondasid vastandada. Meie fookus võiks olla nii sätitud, et otsime üheskoos
lahendusi, kuidas saaksime võimalikult palju ära teha.
Nii on
selge, et maakondliku spordikeskuse kõrval ei tohi ära unustada Palade
spordihalli renoveerimist, milleks kehtiv eelarvestrateegia järgmiseks aastaks
300 000 eurot ette näeb.
Ja
sporditaristut tulebki vaadata laia haardega.
Meeldiv
on tõdeda, et uuest aastast on Palukülas kunstlume tootmise võimekus. Ehk
hiidlased saavad senisest tõenäolisemalt ning paremates tingimustes suusatada.
Paljuski
spordiklubide eestvedamisel on arendatud kettagolfi radasid. Lisaks Palukülale
ja Randmäele, kus 18 korviga mängukohad, on aktiivselt kasutusel Käina pargi
väljak ja äsja valmis ka Palade kooli mängukoht. Vaadates, kuivõrd aktiivselt
neid kasutatakse, julgen öelda, et see on üks harrastajarohkematest
spordialadest saarel.
Emmaste
spordihalli põrand on kaetud tartaankattega, mis annab suurepärase võimaluse
kergejõustikku harrastada. Eelmisel aastal renoveeriti Emmaste tenniseväljak,
kuu lõpuks saab uue katte tänavakorvpalliplats. Eile avati uuenduskuuri läbinud
Nurste motokrossirada, kus on tegus klubi, treenerid ja alast huvitatud noored
harrastajad. Tublit toimetamist on märgatud, mida tõestavad kaasava eelarve
hääletusel saadud toetushääled.
Jõudsalt
on arenenud meresport. Möödunud nädalavahetusel oli noorte purjeregati
stardijoonel poolsada alust. Vägev! Seda on toetanud sadamate kiire areng
viimasel kümnendil, aga ka asjaolu, et purjetamist edendavad klubid on suutnud
teha eduka põlvkonnavahetuse ja ala veavad noored tegusad inimesed.
Loetelu
võiks julgelt jätkata, sealhulgas ka paljude väiksemate arendustega nagu
näiteks välijõusaalid, mis on püstitatud Hausmale, Suuremõisa või Leissu. Ent
selle loo mõte on juba ilmselt piisavalt selgelt esitatud – spordivaldkond
Hiiumaal areneb jõudsalt. Spordikeskus on selles meres vaid suur ja
silmapaistev vaal. Samas ujub selle ümber ohtralt hülgeid, lõhelisi ja isegi
haikalasid. Tähtis on, et kogu (spordi)meri oleks elujõuline.
Ilmus 14.08 Hiiu Lehes.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar