EP

Esmaspäeval tegin kohe tööpäeva järel jooksuringi, arvestusega et teisipäeval saab pikemalt istuda.

Tegelikkuses sain kokku 20tuhat sammu. Alates hommikust, mil 0530-ks lennujaama jalutasin Tartu mnt-lt. Aga pigem oli see taotluslik jalutuskäik. Ei teadnud, et me ka Brüsselis nii palju jalutame.

Lennujaamast kesklinna tulime küll rongiga, aga edasi vaid jala. Ühtepidi aitasid taksojuhid sellele kaasa, kui nad kesklinna streikimisega (Uberi vastased teemad ja soov et valdkonna eest vastutav minister tagasi astuks) n-ö sisse piirasid ja ka näiteks bussiliiklust häirisid. Teistpidi oli nii mugav ja nägi rohkem.

Esimene tööülesanne oli kohtuda Eesti EP saadikutega ja intervjuud teha. Sealjuures Yana lendas Euroopa pealinna sama lennuga mis meie. Muuseas, lennujaam paljastas - ta on väga pikk naine. Mingi uuringu järgi annab see lisapunkte valimistel ehk mõjutab valijat psühholoogiliselt eelistust/otsust pikema kasuks tegema. Vist oli ka mingi piir, 190 cm, millest alates mõju avaldub. Ilmselgelt ei kehti Putini, Berlusconi jt kohta.

Aga edasi sai üle vaadatud Euroopa ajaloo muuseum. Rahvusülene maailmajao ajaloo väljapanek. Põnev. Vajanuks aga vähemalt tervet päeva et kõike kaeda. Küll nägin mitmeid Eestit puudutavaid esemeid. Näiteks "Kalevipoeg".

Ahjaa. Kuuendal korrusel (väljapanek liikus korruste kaupa tänasele päevale lähemale) oli videopilt mingilt EL ürituselt ja kõneles van Rompuy. Kui EP hoonesse sissepääsu ootasime, seisis sama härra meie kõrval. Üksi, üsna väsinuna. Ootas kedagi. Aga ära tundsime.

Ja siis ekskursioon linnas. Aitäh, Thorwald. Oli hariv ja sisukas. Saime ülevaate nii ajaloost, pagulaste temaatikast kohalike vaatenurgast, linnaplaneeringust ja -arhitektuurist ning selle puudujääkidest.

Mõned märksõnad.

EP hoonete piirkonnas tiirles pidevalt kopter.

Linnas patrullisid sõjaväelased. Mingil väljakul seisis ka veekahur valmisolekus.

Prügi jaoks on erinevat värvi kotid eri liiki prügile, mis siis teisipäeviti ja reedeti välja tõstetakse ära viimiseks.

Õhtul kerkisid tänavatele, kus kauplused uksed sulgenud olid, "uuselamud". Ehk inimesed tegid sinna endale asemed. Ja mitte üks või kaks inimest. Kümned. Perede kaupa tihtilugu.

Šokolaad. Seda pakutakse küll igal tänaval. Rohkem kui vahvlit, mis peaks justkui siinne eripära olema. Praegusel hetkel eelkõige pühademunade või -jänese kujul.

Ahjaa. Kevadet veel ei leidnud. 20 minutit enne maandumist ütles piloot, et päike paistab. Paistiski. Aga nii kui kõrgust vähendasime ja pilvedest läbi supsasime, nii jäi suurem osa päikesest ka kaugele taevasse. Õhtul saime ka vihma ja oli udune. Samas siiski plusskraadid.