Kui laupäeval osalesin Kassari jüripäeva tõrvikujooksul, siis esmaspäeval Kärdlas jüripäeva teatejooksul. Kassaris ei olnud probleemi, kuna maksimumi välja pressima ei pidanud, võit oli kindel. Distantsiks 500m ehk algusest lõpuni polekski saanud spurtida. Kärdlas jooksin avavahetust ehk konkurendid olid ühel joonel ning lõigu pikkus 300m ehk muud varianti polnudki kui kogu aeg gaas põhjas lipata. Tõsi, viimasel 50-l meetril olid reied piisavalt kanged, et seda mitte suuta.
Eeldasin, et Timole jään alla. Aga üllatus oli, et MM ehk seitsmendik hoopistükkis avavahetuse võitis, joostes kogu lõigu mul täpselt käeulatuses. Nii lähedal, et tahtmise korral saanuks tagasihool olevat kätt puudutada, samas nii kaugel, et kõrvale või mööda kuidagi ei saanud. Ja Timo, kes suurema osa vahetusest minu taga oli, astus seitsmepenikoormasammudega enne teatevahetust ka ikkagi mööda.
Maksimalistina tahtnuks vahetuse ikka esimesena üle anda, realistina saan aru, et kuidas töö (trenn), nõnda palk (tulemus). Ja ausalt teeb siiski heameelt, et saarel on väga väledaid noori.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar