Pühapäev, 1. advent. Tähenduse järgi härras ja õnnis aeg. Ootuseaeg.
Jah, ilus on see aeg või siis keskkond, mis meid ümbritseb ja mis on sellest ajast tingutuna just selline nagu ta on. Ehk siis küünlad, värvilised või vilkuvad tuled. Üldiselt ollakse ka viisakamad ja heatujulisemad.
Aga see on ka kõik. Muu tilulilu ei ole minu meelest vajalik. Või siis täpsemini, minu jaoks vajalik. Kui see teistele rõõmu pakub, siis olgu nii. Mind ei häiri. Ise aga nahast välja pugema ei hakka, et sellega kaasa minna.
Selles suhtes meeldib mulle jällegi nö maakohas elada. Siin on talviselt karge ehk loodus toon naeratuse näole. On tuled, mis toovad soojust ja valgust pimedasse kaamoseaega. Ent puudub üldjuhul kommerts ja üleliigne.
Teisalt see nö ootuseaeg, enese sisse vaatamise ja analüüsimise aeg on mul juba viimased pool aastat kestnud. Ilmselt ei ole piisavalt aega olnud, et põhjalikult süveneda (või on pool aastat ikkagi liiga lühike aeg?), sest vastusteni ma kuidagi jõudma ei hakka.
Mitmed asjad on saanud selgemaks ja mõndagi olen ümber väärtustanud enda jaoks, aga tunnen, et ma ei hakka ikka veel nö kohale jõudma... Hingerahu. Millegipärast lõi sellise sõna praegu, neid ridu kirja pannes ette. On siis see see, mida ma otsin?
2 kommentaari:
Hmm... isiklikult keeldun sellel aastal igasuguste kingituste tegemise. K6ik.
Lund ootan ka Iirimaale.. mis siis, et veetorud katki l88b see kylm.. mul on vaja kodutunnet.
Hingerahu ja enesesse vaatamise peale tuli meelde hiljuti loetud raamatust lause.. "As the preeminent mythologist Joseph Campbell said:"Deep down inside, we don't seek the meaning of life, but the experience of being alive."" ...
enough said! :)
Ma loodan, et saa lund. Ohtralt lund :)
Ja väga arukas mõttetera.
Postita kommentaar