22

Reedel siis maavõistlus jalgpallis. Hiiumaa vs Saaremaa.

Esmalt E1 poiste mäng. Esimese viie minutiga löödi meile kolm väravat. Peale seda mäng võrdsustus. Lõpuks 5:2. Ehk et nii noortel mängib võõras keskkond ülipalju. Koduväljakueelis pole pelk sõnakõlks. Samas juba täna trennis sain selle mängu näiteks tuua, miks on vaja eri elemente harjutada ja trennis ainult mängule panustada ei saa. Ja sellised näited mõjuvad. Poisid saavad hästi aru, sest tekib otsene seos.

Siis naised. Kui jätta Miina Kallas, kes koondislasena näitas nii meile kui ka lõunanaabritele, kuidas palliga liikuda ja mängida, kõrvale, siis tegelikult jäin meie mänguga rahule. Vaatamata 0:7 kaotusele. Millele aitasime kolme omaväravaga kaasa :) 

Arvestades, kui vähe naised siin saarel vutiga tegelenud on, oli mängupilt okei. Ja juba meistrikatel vaatasin paari noort, et ohhoo- kus ta mängima õppis. Nüüd Salme staadionil tõestasid nad oma potensiaali veelkord.

Jaanika on treenerina head tööd teinud ja kindlasti jätkab samamoodi. Järgmine aasta võtame revanši :)

Peaetendus. Võrreldes läänlaste vastu näidatud mängupildiga oli see hoopis teine tase. Tõsi, Froll hoidis keskvälja peos ja kui meeletult ta tööd jaksas teha. Võimas. Lisaks oli eesliin totaalselt teise kvaliteediga. Samas oli meeste tahtmine ka suurem. Kõike arvestades oli siiski veidi üllatuslik, et juhtima asusime. Meeldiv üllatus. Kahjuks lasime teise poolaja alguses kiiresti vastu nõelata. Ja et Pohlak lubas seekord penaltit mitte määrata- ning pidas sellest kinni!-, oli tablool lõpuvile kõlades viik.

Penaltid. 22 tükki. Selle jooksul oli meil kolm korda võimalus asi ära otsustada. Aga saatus tahtis teisiti.

Volikogu

Neljapäevane volikogu istung läks korda ses mõttes, et põhimõtteliselt puudusid poliitilised erimeelsused. Oli kriitikat, kuid pigem oli see konstruktiivne. Mitte niisama "olen vastu, sest olen vastu".

Olulised otsused arutati põhjalikult läbi ja tehtud otsused olid üksmeelsed.

Huvitav ja mõtlemapanev oli ka Kristi Ugami märgukiri.

Tehnika

Perkele!

No kuidas on see võimalik? Koostad dokumendi. Salvestad faili. Tahad seda meiliga edasi saata ja oplaa- arvuti ei leia seda enam üles. Puudub. Pole justkui kunagi olnud.

Jalgpall

Ei oleks arvanud, et see võimalik on.

Aga elu on üllatusi täis.

Tundub, et mul on tekkimas jalgpalli üleküllastus.

Reedel Läänemaa-Hiiumaa maavõistlus maakondade turniiri raames. Praamil paberil taktikat sättides tundus asi ilusasti kontrolli all. Mäng ise aga näitas, et jäime selgelt alla. Võidulootustki ei tekkinud.

Pühapäeval Hiiumaa MV. Pikk päev vutimängimist iseenesest ei väsita. Aga kui oled mitmes eri rollis ja pead alatasa ringi sebima, siis oled õhtuks läbi küll. Ja vaatamata selgelt tugevaimale edurivile, oli tasuks hõbemedal. Kontrolliva pooliku koht jäi puudulikuks, ütleb järelanalüüs. Samas miski ütles juba ette, et seekord kulda ei tule.

Reedel ootab ees Hiiumaa-Saaremaa maavõistlus. Pühapäeval viimane liigamäng kevadringis.

Samal ajal jätkub MM, kogudes ühe tuure, sest finaal läheneb.

Teisipäeviti aga jalgpallitreeneri koolitus pealinnas.

Siia sekka trennid Käinas ja eesootaval kahel nädalal ka Kärdlas.

Praegu on küll tunne, et peale seda tahaks mustvalge kera korraks täiesti ära unustada.

Hispaania

Hispaania lipu võis eile vardast alla tõmmata. Aga mis seal ikka, eks oli ju teada, et lõputult ei saa ükski tiim võita.

MMi muudab see üldkokkuvõttes vaid põnevamaks. Ja saab näha, milliseid muudatusi- neid kindlasti tuleb!- nii kehv finaalturniir Hispaania koondises kaasa toob.

Ise arvan, et esimese muudatusena lahkub peatreener. Kõva mees, ei ole midagi öelda. Maailmameister ikkagi. Aga liiga konservatiivne ja paindumatu. Tiimisiseseid muudatusi võinuks juba varem teha, ütleb tagantjärele tarkus. Samas Del Bosque valis senistele meestele kindlaks jäämise tee. Ja ei saa öelda, et see oleks üdini väär käitumine. Järelikult mees uskus sellesse, mida ta teeb. Ent teda ümbritsev keskkond on vahepeal muutunud. See tähendab, et ka meeskonnale tuleb veidi teine sisu anda, et see kohaneks.

Ilm

Hommikul peale viite piilub päike juba üle puulatvade. Tundub mahe päev tulevat.

Poole seitsmese praami peal hakkab pilve kiskuma.

Praamilt maha sõites saame esimesed vihmapiisad. Taeblas juba sajab, Ristil päris rajult.

Pealinna eel on taevas taas selge ja pea pilvevaba.

Koolituse praktika osaks ehk kella 12 on tuuliseks kiskunud. Vaikselt käristab ka pilvenärtsakaid taevasse kokku. Tunni möödudes saame mõned raheterad krae vahele, justkui keegi üritaks nalja teha. Enne lõunapausi on aga püssid paukuma hakanud- otse vaadates on kõik valge, korralikult pillub rahet alla.

Joostes sisse.

Koolitusepäeva lõpuks ehk enne 19 on taas rahu maa peal.

Aga mulle meeldis. Et meie ümber on lollust, isegi kurjust ja negatiivset niigi palju, tuleb ise püsida positiivne ja otsida asjades häid külgi. Kuigi lühikeste varukatega spordisärgi väel ei olnud lõbus sellise ilmaga väljas harjutusi teha, otsisin ka sealt midagi sellist. Mis ma leidsin, enam küll ei mäleta :)

Uni

MM lööb (juba tegi seda) unegraafiku vahvalt sassi. 8-tunnist und ei ole kusagilt võtta. Tuleb see osakaupa, s.h päeval välja võtta.

MM

Ja see algab taas.

Kuu aega jalgpalli.

Olen mitmel pool oma ennustuse kirja pannud. Kohati erineva, sest jalgpall on ju ümmargune ja tegelikult täpselt ette prognoosida ei ole võimalik. Aga see teebki jalgpalli nii põnevaks.

Pöialt hoian Hispaaniale, aga ennustan, et võidab Brasiilia. Küllaltki noor ja tahtmist täis sats. Kodupublik ja kodune kliima toetamas. Eks võidukohustus kindlasti survestab. Aga eelmise aasta konföderatsioonide karikaturniiril see neid ei häirinud ning võeti kindel võit.

Usutavasti jõuab ka Saksamaa kaugele. Sõltuvalt vastastest poolfinaali või isegi finaali. Teine, kes vähemalt nelja hulka jõuda võiks, on Argentina.

Samas ise ootan, et üllataks keegi uus. Näiteks Belgia või miks mitte Jaapan.

Kindel on aga see, et põnev saab olema. Ja arvestades ajavahet Brasiiliaga, saab suure osa mänge kindlasti ära vaadata. Tahaks küll kõiki, aga tean juba ette, et see pole võimalik.

Väravaterohket kuud!

Taastumine

Ei mäletagi, millal peale sportimist jalad viimati nii kinni olid. Pühapäeval oli raske, aga samas võimalik liikuda. Mängisime isegi vutti.

Esmaspäeval oli suht keeruline liikuda. Teisipäeval koolitusel andsid jalad veel ka märgatavalt tunda. Eile, kui tuli enamasti siseruumides viibida, tõmbas üldise enesetunde nadiks. Vist oli isegi palavik.

Õnneks oli nüüd võimalik pikalt ja rahulikult magada. Lõuna ajal tegin 50-minutilise jooksuotsa. Ja lõpuks tundub, et täitsa oma jalad on all taas :)

Sinine vilkur

Tulen teisipäeva viimastel minutitel südaöö paiku mandrilt koju. Maja ümber on päästeamet ja politsei. Tohoh!

Et kui muidu kogu maja rahvas korraga kokku ei saa, siis sel ööl seisti üheskoos muruplatsil. Vast nii tund aega. Kuniks politsei korda rikkunud korterisse sisse tungis ja korra majja lõi. Põleva kušeti kustutamisest jäin aga ilma.

Elu nagu filmis.

Jooks

Aeg 1:48:50. Koht kusagil teises kümnes.

Ehk et eelmise aasta aja jooksin ümber, aga üle-eelmise omale jäin alla. Jalad tõmbas kinni. Ja kuigi vaim oli valmis kiiremini liikuma, siis jalad ei tulnud järele. Pole vist ikka spordimees :)

Jooks

Homme Hiiumaa maratonile. Ilma igasuguste ootuste ja lootusteta. Pühapäevasportlasena.

Kuigi märtsis sain sportlikus mõttes joone peale, siis selle ajaga mingit põhja ei lao. Samas aktiivselt liikunud olen järjepidevalt. Mai lõpuosa küll teatud mõõndustega.

Aga näiteks Kassari jooksu nädalavahetusel, kui tuli hoopis jalgpalli mängida, oli hoog üsna hea. Olime üheteistkümnekesi, vastane tegi teisel poolajal lubatud viis vahetust. Aga veel viimastel minutitel oli värskust piisavalt. Ja et Vändra Vaprus otsis vastuväravat, siis läks kaitsemängijana seda vaja.

Samamoodi möödunud pühapäeval Saaremaal. Kolm minutit lõpuni, võinuksin veel lisakäigu sisse lükata, sest energiat jagus. Põlv, millel putsakorkide jäljed siiani peal, andis küll mängu eel tunda, aga mängimist ei seganud.

Eile sai kooliga suures osas ühele poole. 1.-8. klass sai oma tunnistused kätte. Kasutasin suurt osa päevast puhkamiseks. Täna toimetasin kodus, hoidusin pikalt päikese käes viibimisest. Hoidsin nö energiat.

Ja kuigi lähen "läheb-kuidas-läheb" suhtumisega, siis sisemine maksimalist hõigub, et eelmise aasta aeg tuleks ikka ümber joosta :)

Valimised

Ennustasin Euroopasse kupatatavateks (häälte arvu järgi ritta panduna) Tarand, Savisaar, Ansip, Ratas, Kelam, Lauristin.

Keskerakondlastega panin puusse. Võib-olla saab seda selgitada asjaoluga, et nendega kattub minu poliitiline vaatenurk parlamendierakondadest kõige vähem. Ja seega ei tea ma ka nende valijate eelistusi piisavalt täpselt. Sama probleem võib olla ka teistel. Sest neid, kes Savisaare esikuuikust välja jäämise järel üllatusest suured silmad tegid, ikka jagus.

Mul on hea meel, et Tarand oma toetajaskonnast üle poole kaotas. Arvan, et mees on veidi nö ära tõusnud. Jättis arrogantse ja üleoleva mulje valimiskampaanias. Eriti narr oli see teiste üksikkandidaatide vastu suunatuna.

Teiseks arvan, et kuigi oravad valimised võitsid, tuleb neil Riigikogu valimisi silmas pidades kõige rohkem kukalt kratsida. Ei ole neil siis Ansipit, kes seekord ca 56% erakonna saagist noppis. Ei ole Kallast, arvan, et mitte kumbagi Kallast. Ja kui Ansipi asemel Paet europarlamenti läheb, siis ka teda. Jäävad näiteks 718 häält kogunud Randjärv (ehk Jänes), 650 häälega Tiidus, 630 pooldajaga Ligi (minu jaoks üllatus, kuigi ega ta kampaaniat teinudki). Ja loomulikult suurepärased 29 häält kohalike omavalitsuste valimisel pälvinud Lang. Kahtlen, et Luisa Värgi mees aastaga suureks poliitsauruseks kasvab.

Minu meelest näitas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, et hea töö korral võiksid nad samuti Riigikogusse jõuda. Aga Helme(de) kõrvale on tugevaid nimesid juurde vaja.

Üksikkandidaadid. Kindlasti käib juba praegu võitlus Talve pärast. Et ta ise on väljendanud, et erakondadest on tema maailmavaade kõige lähedasem IRLile, tahaks uskuda teda just selle partei nimekirjas parlamenti kandideerivat. Meikar tegutseb ise pigem välispoliitika lainel ja ei tea, kas ta soovikski Riigikogusse nii väga jõuda. Ojuland seevastu (jätkuvalt) loob iseenda erakonda. Eks näis, kaugele ta sellega jõuab. Pigem olen skeptiline. Tunnistan, et tema 3000 häält üllatasid. Ja loomulikult Svetlana. 167 häält. Arvan, et rohkem kui reaalselt loota võis. Ühe teenis isegi siitsamast Emmastest.

Koolitus

Osalen taas jalgpallikoolitusel. Ehk et iga teisipäev Lillekülla sõit.

Seltskond on kihvt. Kaks soomlast- neist üks kirus oma riigi koolitussüsteemi ja kiitis meie oma, teine on noortekoondiste väravavahtide treener. Mitu Premium Liiga mängijat. Ja loomulikult Nõmme Kalju leegionärid. Jorge ning Toshi. 

Kui Wakui on Kalju eest mängides emotsionaalse ning elava mulje jätnud, siis seal on ta pigem asjalik. Seevastu portugallane on jutukas ja kui sõna saab, siis selgitab asja ikka pikalt ja põhjalikult. Saan aru, et praktilises pooles nad täiega vajutada ei saa, aga kihvt on ikkagi selliste kuttide vastu pallida.

Samas asjaolu, et ärkad viiest- eelmiste päevade väsimus ka turjal- tekitab kella kolmest, kui päeva esimene pool ja kosutav lõunasöök selja taga, ikka mesimagusa une. Esimesel korral viibisin nö kahe maailma vahel. Nägin ja tajusin, mis koolitaja rääkis, ent tegelikult olin kusagil mujal.

Juuni

Lennates juunisse. Kuigi kohati oli tunne, et süsteem jookseb kokku või midagi ei jõua, siis tegelikult laabus kõik ootamatult ladusalt. Lennates. Aga siiski sujuvalt.