Kolmapäevahommikune äratus oli eriti raske. Kell piiksus enne viite, samas tundsin totaalset väsimust.
Eks see algas eelmisel nädalal, kus palju ringi sebimist oli, teisalt katsusin ka trenni teha. Seetõttu kannatas puhkeaeg. Ööl vastu reedet istusin näiteks pikalt valla 2014 eelarve ees, sest see pidi I lugemisele minema.
Pühapäevane puhkus oli vajalik, aga siis ei taibanud, miks organism seda vajas. Esmaspäeva õhtul trennis oli raske, ent kus sa siis annad järele. Teisipäeval sai selgeks, et mingi viirus on külge hakanud.
Tagasi tulles kesknädala juurde, on nüüd põhjus teada, miks äratus vaevaline oli. Praamil magamine ei õnnestunud, sestap valisin teise taktika. Pool termosetäit kohvi, et ergas olla.
Koolituse esimene teooriaosa oli sellele vaatamata "pea paks otsas". Praktiline osa- õues!- algas raskelt. No lihtsalt ei jookse nii kiiresti, kui tead end suutvalt. Jalad ei tule järele. Kahetunnine sessioon väljas aga tegi oleku paremaks.
Järgnenud teooriaosa, mis tõsiselt huvitav oli, tõstis veel tuju. Ja kui teine praktikaosa lõppes, oli hommikune enesetunne peaaegu ununenud.
Usu või mitte, aga külmetuse (viiruse) vastu saabki külma ja kehaliselt aktiivse liigutamisega. Neljapäevane tööpäev oli uimane, aga et olid suusatunnid, siis polnud väga viga.
Ja täna hommikul on juba päris inimese tunne taas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar