Pühapäeval toimus Tubalal jalkaturniir. Kokku viis satsi- meeste, naiste, kaks noormeeste ja üks segatiim. Kõik mängisid kõigiga, seega neli mängu.Meie olime siis see segatiim (pildil vasakult)- Tauri, Imre, Eliise, Reimo, ja ees mina. Ehk siis võistkond Pesukarud :)
Esimene mäng oli Partidega ehk noorte kuttidega. Nö koduväljaku tiim. Esimene poolaeg andis tunda, et vähemalt 3 Pesukarude seast (kõige vanemad loomulikult) pole pikalt vutti mänginud. Päris palju võimalusi luhtasime ja poolajale viigiseisul. Teine poolaeg hakkas mootor juba vaikselt tööle- lõime 6 vastuseta väravat ja võitsime 8:2.
Järgmine mäng oli naistega. Mõnus rahulik mäng. Teisel poolajal olin väravas ja tänu "suurepärasele" väljajooksule ei suutnud väravat puhtana hoida- seis 4:1.
Siis kohtumine Tubala 1 ehk noorte kuttidega taas. Esimesel poolajal suutsid mõlemad väravavahid (mina sealhulgas) omavärava lüüa. Seega skoorisime 5 korda, aga seis oli ikka 3:2. Lõpuks jäi 5:2.
Viimane mäng pidi otsustama võitja. Mõlemad tiimid olid ühest mängijast muude kohustuste tõttu ilma jäänud. Oli üsna tasavägine heitlus. Suutsin väravavahina otse väljalöögist skoorida. Ja siis paar rünnakut hiljem ei suutnud tõrjuda olukorda, kus võinuks. Teine poolaeg olin platsil, aga ei suutnud vastasest rohkem tabamusi sepistada. Seega meestega jäi 4:4 viik.
Kokkuvõttes piisas sellest aga üldvõiduks. Usun, et oleksin ka väravakuninga tiitli teeninud, kui selline välja jagatuks. Ka võidupreemiat ei saanud vastu võtta, kuna pidin vormeli lõpu ära vaatama ja kella 18st Kodukandi koosolekul olema.
Täna andsid jalad veidi tunda küll. Aga üldiselt oli väga kihvt üritus. Oma 40+ inimest oli välja tulnud- kes mängima, kes vaatama. Sponsorite poolt oli söök-jook, auhinnad. Inimesed tundsid päevast mõnu ja oli näha, et see küla elab, või isegi särab.
Viktor Rõbtšenko tehtud pildid SIIN
Esimene mäng oli Partidega ehk noorte kuttidega. Nö koduväljaku tiim. Esimene poolaeg andis tunda, et vähemalt 3 Pesukarude seast (kõige vanemad loomulikult) pole pikalt vutti mänginud. Päris palju võimalusi luhtasime ja poolajale viigiseisul. Teine poolaeg hakkas mootor juba vaikselt tööle- lõime 6 vastuseta väravat ja võitsime 8:2.
Järgmine mäng oli naistega. Mõnus rahulik mäng. Teisel poolajal olin väravas ja tänu "suurepärasele" väljajooksule ei suutnud väravat puhtana hoida- seis 4:1.
Siis kohtumine Tubala 1 ehk noorte kuttidega taas. Esimesel poolajal suutsid mõlemad väravavahid (mina sealhulgas) omavärava lüüa. Seega skoorisime 5 korda, aga seis oli ikka 3:2. Lõpuks jäi 5:2.
Viimane mäng pidi otsustama võitja. Mõlemad tiimid olid ühest mängijast muude kohustuste tõttu ilma jäänud. Oli üsna tasavägine heitlus. Suutsin väravavahina otse väljalöögist skoorida. Ja siis paar rünnakut hiljem ei suutnud tõrjuda olukorda, kus võinuks. Teine poolaeg olin platsil, aga ei suutnud vastasest rohkem tabamusi sepistada. Seega meestega jäi 4:4 viik.
Kokkuvõttes piisas sellest aga üldvõiduks. Usun, et oleksin ka väravakuninga tiitli teeninud, kui selline välja jagatuks. Ka võidupreemiat ei saanud vastu võtta, kuna pidin vormeli lõpu ära vaatama ja kella 18st Kodukandi koosolekul olema.
Täna andsid jalad veidi tunda küll. Aga üldiselt oli väga kihvt üritus. Oma 40+ inimest oli välja tulnud- kes mängima, kes vaatama. Sponsorite poolt oli söök-jook, auhinnad. Inimesed tundsid päevast mõnu ja oli näha, et see küla elab, või isegi särab.
Viktor Rõbtšenko tehtud pildid SIIN
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar