Kossuäss

Täna toimus Paladel korvpalli välkturniir. Nädala algul juba mõtlesin, et peaks ikka minema. Sats kokku ja olimegi kell 0930 saalis.

Vaatasin spordiprofessori hindava pilguga pallipõrgatajad teistest tiimidest üle ja taipasin, et kuldmedal on käeulatuses. Ja justnimelt käeulatusse ta jäigi. Sõna otseses mõttes. Kui ikka palli korvi ei viska, siis punkte ei saa. Ja kui punkte ei saa, siis ei võida. Filosoof või mis? :D

Esimene mäng oli kohe tugevaima vastasega (võitsid kõiki). Mul oli lihtsalt nii palju jaksu ja tahtmist, aga mõtlemine ja tehniline pool ei jõudnud järele... Ja kui mängujuht nii tegutseb, siis ülejäänud võivad vaid käsi laiutada. 2 korda läksin 3-punktijoone(!) tagant sammudesse. Idioot! takerdusin ja mingi kuningpingviinistiilis vise loomulikult ei tabanud. Lisaks tegime pallikaotuseid ja vabaviskeprotsent oli 10. Jah, 10st 1 tabas. Jee- kaotus.

Siis olid vastaseks nooremad kutid. Aga pall lihtsalt ei maandu korvis. Isegi mitte vabavisetest. Katsin mängujuhti, kes oli konkreetselt poole lühem minust. Kaotasime.

Kolmas mäng oli endiste koolikaaslastega. Meist paar aastat nooremad. Mängumootor juba läks käima. Visketabavus seevastu säilis. Lisaajal saime ikka tappa...

Siis saabus lõpuks kauaoodatud võit. Ja väga suurelt. Vastased ei saanud punktigi! Ise ka ei usu, aga tabasin isegi vabaviskejoonelt.

Viimane mäng ei otsustanud kahjuks midagi. Vastaste keskmängija oli maadleja Heiki Nabi. 96 kilo puhast liha. Ja kas mina katsin teda või jaa. Õige vastus on: "jah". Päris tore oli korvi all :) Korra lendasin lihtsalt konkreetselt minema. See positsioonivõitlus oli justkui jõusaalitrenn. Igaljuhul mingi lihase ma ära tõmbasin ka veits, nüüd lonkan. Mingi 5 sekundit enne normaalaja lõppu olime 1ga taga ja minu vabavisked. Esimene mööda. Super. Mõtlesin, et kui teine ka läheb, siis ajan end kiilaks, joonistan mustad ringid pähe, mulisen arusaamatult ja loodan, et tiimikaaslased usuvad, et olen hoopis tulnukas, mitte Tasuja. Ent tabasin. Lisaajal võitsime.