Esimene poolaeg läbi ehk vahearuanne

Sotsiaaldemokraatliku erakonna, valimisliidu Ühine Hiiumaa ja Reformierakonna koalitsioonileping Hiiumaa valla juhtimiseks aastatel 2021–2025 sõlmiti 11. novembril 2021. Nädal hiljem ehk 18. novembril valiti volikogu esimeheks Anu Pielberg ning veel nädal hiljem ehk 25. novembril kinnitati vallavanemaks allakirjutanu.

Järgmised kohaliku omavalitsuse valimised toimuvad 19. oktoobril 2025. Seega oleme jõudnud täpselt poole peale – kaks aastat selja taga, kaks veel minna.

Koalitsioonilepingus seisab: „Tegutseme põhimõttel, et Hiiumaa ei ole ääremaa ning Hiiumaal ei ole ääremaad. Jätkame osavaldadega. Samas võtame eesmärgiks tõhustada valla juhtimist, kasvatada valdkondlikku kompetentsi ja muuta otsustusprotsesse tõhusamaks.“

See võtab hästi kokku viimase kahe aasta tegemised. Oleme lähtunud sellest, et piirkondlikud eripärad on meie tugevus, samas kasvanud veel enam üheks ja ühtseks omavalitsuseks.

Koalitsioonilepingus kokkulepitud punktide järele plusse ja miinuseid kirjutades on selge, et tublisti üle poole eesmärkidest oleme tänaseks suutnud ellu viia. Mõned näited.

Üle Hiiumaa on rajatud ja korrastatud mänguväljakuid. Elanike arvu järgi on vist kõige parem seis Emmastes, mille keskuses on mänguväljakud ja seikluspark. Noortekeskuse juures skatepark. Lasteaias täielikult uuendatud õueala ning sama tehakse kooli juures.

Kõrgessaare programm on volikogus kinnitatud ning selle toel on hoogu saanud Puski kiriku renoveerimine, aga ka Kultuuritehase rajamine ja Hiiumaa Vabakool.

Paluküla terviserajad arenevad hoogsalt – lisandunud on rattarajad, uueneb rajavalgustus ja rajatakse teenindushoone. Mis kõige tähtsam – kasutajaid jagub!

Oleme võrreldes eelmise perioodiga märkimisväärselt suurendanud hajaasustuse programmi vahendeid. See on meede, mis silmanähtavalt parandab tänaste elanike elukvaliteeti või loob tingimused uute püsielanike tekkeks.

Märtsikuus võttis vallavolikogu vastu teehoiukava, kus muu hulgas viie aasta investeeringuprogramm. Nii on vallaelanikel terviklik ülesaareline ülevaade, millistel alustel teid hooldatakse ning millal ja kus teekatet uuendatakse.

Oleme loonud alustava perearsti toetussüsteemi. Valla rahalise toetuse on saanud kaks saarele tulnud perearsti. Mitte vähem oluline pole olnud valla toetus esmatasandi tervisekeskuse rajamisel, et arstidel-õdedel oleks kaasaegsed töötingimused.

Igal aastal korrastame koostöös Päästeametiga „Kodud tuleohutuks“ programmiga mõne kodu. Samuti jätkub puuetega inimeste kodukohanduse meede, mille abil iga aasta mõne inimese elutingimused paranevad.

Valla toel korraldatakse vanemaharidusprogrammi, mis on osutunud väga menukaks. Samuti toetame vaimse tervise teenuse pakkujaid. See on eriti oluline, arvestades, et vaimse tervise mured on ajas kasvav probleem.

Samas on ka eesmärke, mille osas tahaks öelda „Tehtud!“, ent ei saa. Kiire internet, näiteks. Selle osas on eriti kurb, et vald on teinud enam kui meilt oodati ning see on hiidlaste jaoks ülioluline. Aga riigi tasandil toimetakse „Aigu om“ mõtteviisiga.

Vabatahtlike päästjate tööruumid Kõpus võiks samuti valmis olla, arvestades, et poolsaarel on kõige suurem elanike arvu kasv Hiiumaal, ning turvalisus ja kriisideks valmisolek on viimaste aastate läbivad märksõnad.

Suuremate investeeringutena sai koalitsioonilepingusse tosin objekti. Neist viis on ellu viidud. Kärdlas valmis uus koolihoone, Sõru jahisadam on laiendatud, Kalanasse uus sadam ehitatud. Kõrgessaare programm koostatud ning selle ellu viimiseks pool miljonit eurot eelarvestrateegias. Palade spordihoone on renoveeritud.

Kaks on ette valmistatud, et uuel aastal alustada – Käina kultuurikeskuse renoveerimine ja Kõrgessaare üürimaja ehitus. Kärdla lasteaia rajamisel oleme planeeringu koostamise faasis.

Sotsiaalarendused – Pargi 3 järgmine etapp, Hellamaa sotsiaalküla ja Tohvri dementsete hoone – ootavad avanevaid meetmeid ning selgust omavalitsuselt nõutava omafinantseeringu suurusest.

Kõige keerulisem on Hiiumaa kultuurikeskusega, mille jaoks sobivat toetusmeedet hetkel ei ole ning arvestades riigi rahalist olukorda on keeruline kokku leppida Hiiumaa Spordikeskusega sarnast süsteemi, kus riik ja omavalitsus panustaks võrdses mahus.

Koalitsioonilepingusse sai kirja, et koalitsioon moodustatakse võrdsetel alustel ning sellest lähtuvalt oleme ka tegutsenud – võrdsete partneritena. Minu hinnangul on koostöö olnud konstruktiivne ja vaatamata eriarvamustele üksikküsimustes oleme olulistes asjades alati kokku leppida ja kesktee leida suutnud.

Tunnustada tuleb ka opositsiooni, kes ei ole puhtalt jonni pärast kaikaid kodarasse loopinud, vaid selgitab oma vaateid argumenteeritult. Sellest lähtuvalt on ettepanekud ja muudatusettepanekud tihti töösse võetud.

Väliskeskkonnast tingituna omavalitsustel väljakutseid jagub. Hiiumaal oleme seni suutnud kriisidest läbi tulla ning selle kõrval ka kokkulepitu ellu viia. See annab kindlust, et koalitsioon püsib ühtsena järgmiste valimisteni.

Ilmus 21.11.2023 Hiiu Lehes

Tugev kogukond tuleb tormis toime

Mul oli väärt võimalus esineda kolmapäeval Sisekaitseakadeemia kutsel rahvusvahelisel elanikkonnakaitse teemalisel konverentsil „Teel turvalisse homsesse“. Ettekande pealkirjaks seati „Riik ja kogukond: kumb kumba abistab?“

Selleks valmistudes mõtlesin koos mõne kolleegiga nii viimasele viiele aastale kui meid äsja tabanud tormile Patrick.

Järeldus on lihtne. Riik on täpselt nii tugev, kui tugevad on tema külad ja linnad. Riik on täpselt nii tugev, kui teadlikud on tema elanikud.

Torm Patrick oli karm. Jah, (inim)elude kallale ei kippunud. Ent kustutas enam kui tuhandes Hiiumaa majapidamises tuled. Murdis ohtralt puid ning koos sellega kahjustas üksjagu vara.

Kui puudest pihta hakata, siis silma jäi ka positiivset. Tean, et nädala lõpus said tugeva töökoormuse päästjad ning vabatahtlikud päästjad. Aga lisaks neile toimetasid mitmed vabatahtlikud ja omaalgatuslikud tööbrigaadid, kes sõitsid saarel ringi ja vabastasid teid langenud puudest. Samamoodi on tegusad hiidlased omavalitsusele abiks tormi järel tormikahjude, eelkõige murdunud puude likvideerimisel.

Minu hinnangul tulid ka ametkonnad ja asutused keerulistes oludes hästi toime. Kärdla Veevärk reageeris kiiresti, et pumplad ja puhastid saaks generaatori toitel tööd jätkata. Lisaks oldi pühapäeva varahommikul abiks Hiiumaa Sotsiaalkeskuse Pargi Kodul, mis kütte ja veeta elektrikatkestuse tõttu jäi. Päästepealik Hannes Aasma ettepanekul viis Veevärk sinna ühe oma generaatoritest.

Elektrilevi ning eriti selle rikkebrigaadid said kõvasti vatti. Saan tunnustada, et infovahetus toimis kogu selle keerulise olukorra ajal operatiivselt, kellaajale vaatamata. Kuigi vooluühenduseta jäänud kodudes oodati rikke kõrvaldamist kindlasti pikisilmi ning tunde lugedes, siis arvestades, et tugev tuul vaibus alles pühapäeva õhtul, õnnestus elektriühendus üpris kiiresti taastada.

Paslik on siin üle korrata, et viimaste tormide järel on Elektrilevi suursaarte investeeringute mahtu märkimisväärselt suurendanud ning sel ja paaril järgmisel aastal saab märkimisväärselt palju kilomeetreid elektriliine ilmastikukindlaks ja laiendatakse liinikoridore. Sel ja järgmisel aastal laiendatakse Hiiumaal liinikoridore 75 km ulatuses.

Maakaabel oleks loomulikult kõige töökindlam variant, samas ka märksa kallim. Ning kaetud juhtmega õhuliin on statistika järgi siiski viis korda väiksema rikete arvuga, kui paljasjuhtmeline.

Lisaks neile on ehituses Lauka-Reigi ja Käina-Männamaa keskpingeliinid ja pea 40 madalpingevõrgu objekti.

Ent kõige enam jääb Patrickust meelde, et kogukond hoidis selle tormi ja kriisi ajal kokku. Üks asi, et avalikus ruumis oli väga vähe kaeblemist ja kurtmist. Järelikult inimesed olid saabuvaks olukorraks valmistunud.

Veel olulisem oli aga käitumine reaalse probleemi ajal. Kerksuskeskused, mille loomise vajadusest on viimasel paaril aastal juttu olnud, said nüüd kodanikualgatuse korras teoks. Ehk punktid, kus elektrita jäänud inimestele pakuti võimalust seadmeid laadimas käia, vajadusel süüa teha, pesta jms. Olen kindel, et sugulasi ja naabreid oleme alati aidanud. Aga kõigile, ka täitsa võõrastele, tuge pakkuda, see on samm edasi.

Vahetult enne tormi, 4.oktoobril osalesin Kõpu rahvamajas sealse seltsi ning Kõrgessaare vabatahtlike päästjate koolitusel, mille eesmärk oli analüüsida, kuidas kogukond kriisis toime tuleb. Kuidas end ette valmistada ning mida reaalses olukorras ette võtta.

Kõik need näited tõestavad, et me liigume õiges suunas. Samas küsitakse ka selliseid küsimusi: „Mina pean valda oma maksudega üleval, vald peab minu eest hoolitsema. Miks pean mina muretsema ja kriisiplaane tegema?“ Hea, et küsitakse. See annab adekvaatse pildi, et meil on veel arenguruumi, kuna esimene eeldus on siiski see, et inimene tuleb kriisis vähemalt mõnda aega ise toime.

Vastus ettekande küsimusele „Riik ja kogukond: kumb kumba abistab?“ on minu meelest „mõlemad“. Üks teiseta või teise toeta edukalt hakkama ei saa. Seega riik peab suutma inimesed ja kogukonnad nii hästi ette valmistada, et nad saaks ise kriisis hakkama, aga suudaks ka teisi toetada.

Ilmus Hiiu Lehes 13.10.2023

Reitingud

Vaadates erakondade reitinguid käsitlevaid uuringuid (nt siin), saab teha järeldusi:

• naiste eelistus on Reformierakond
• muu rahvusrühma ehk kõik, kes pole eestlased, esimene valik on Keskerakond
• kõige nooremate valijate eelistus on SDE ning erakonna toetus ongi suurem nooremates vanusegruppides
• Reformi toetus kasvab valijagrupi vanusega võrdelises seoses
• EKRE toetus on kõige suurem nooremapoolsete ja keskealiste seas
• Keski toetus on üsna ühtlane, tugevaim vahetult pensionile suundujate seas
• Isamaa toetajad on keskealised või pigem eakad
• E200 toetajad on noored/nooremapoolsed
• mida jõukamad, seda suurem toetus Ref-ile; mida väiksem sissetulek, seda suurem toetus EKRE-le
• Ida-Virus domineerib Kesk, lõuna-Eestis EKRE
• pikemat trendi vaadates võiks järgmisel aastal olla kaks 20-25-protsendilise toetusega ning kolm ca 15-protsendilise toetusega erakonda
• et järgmisel aastal on EP valimised, kus palju sõltub inimestest, kes kandideerivad ja erakonna toetus avaldub enam alles 2025 sügisel KOV-valimistel, siis olulisem iganädalastest jõnksudest ongi pikaajaline trend

Jooksmine

Kui õigesti rehkendan, siis seitsmes poolmaratoni läbimine möödunud nädalavahetusel.

Tulemuseks 1:44:53 ehk maksimumeesmärk sai täidetud. Polnud viimase hetkeni kindel, kas minna rahulikult/kindla peale alla kahe tunni jooksma või püüda paremat tulemust. Stardikoridoris tegin otsuse.

Tallinna maraton on Eesti kontekstis ikka ainulaadne võistlus - nii suur rahvamass. Osalejad. Aga ka publik. Esimesed kilomeetrid lihtsalt liigud massiga kaasa. Püüad leida kambajõmmid, kelle tempo sobilik on. Aga üsna lihtne.

Nii seitsmendal kilomeetril tekkis korraks mõttekramp - kas pole mitte tark hoogu maha võtta, et lõpuni kesta. Ent leppisin endaga kokku, et jätkan kasvõi hambad ristis nii kaua kuni jaksan valitud tempo ja graafikuga. Leidsin hea "jänese" ning viis kilomeetrit kulgesime ühtlaselt 4:49 minutit kilomeetri kohta tempoga.

Kui 14 kilomeetrit ehk kaks kolmandikku jäi selja taga, tegin peas arvutused ja sain aru, et soovitud 1:45 läbimiseks on mul isegi paar minutit varu. Kilomeetriajad paljastavad, et sealt alates võtsingi veidi hoogu maha ning kahe erandiga (sh viimane kilomeeter) kerkisid kilomeetriajad üle viie minuti. Aga väga raskeks ei läinudki. Kui finišikoridori mitte arvestada. Sest viimased paarsada meetrit oli konkreetselt mäkketõus Filtri teel. Sarnane kunagisele Hiiumaa maratonile, kus stardi- ja finišipaik oli Kõpu tuletorni juures. Start seega väga mõnus - lase kerra ja veere alla. Aga lõpp on justkui seinast üles ronimine :)

Maksud on selleks, et riiki arendada

Maksude kogumise mõte on vajalike teenuste pakkumine ja/või investeeringute tegemine. Automaksu teemaga hakati selles mõttes valest otsast pihta – räägiti vajadusest riigieelarve auku lappida, mitte maksu sisulisest eesmärgist või sellest, mis konkreetse meetme läbi paremaks muutub.

Samas saan rahandusministri möödalasust aru. Endise Rae vallavanemana oli ta ilmselt kogenud vaid sellist olukorda, kus eelarvetulud kasvavad. Ja mühinal. Mis nii viga lubadusi ja soove täita.

Eesti riik on aga jõudnud arenguetappi , kus rahvastiku vananemine ja töökäte vähenemine tähendavad, et tänane maksubaas ei võimalda tänasel tasemel avalikke teenuseid pakkuda. Rääkimata täiendavatest teenustest või toetustest.

Seega on lihtsustatult kaks varianti – tuleb kas pakutavate teenuste hulka kokku tõmmata või suurendada tulubaasi.

Vabariigi valitsus on alustanud viimasest ehk täiendavate maksude kehtestamisega.

Maailmavaateliselt eelistaksin maksubaasi suurendamise meetmena astmelist tulumaksu. Ehk põhimõtet, et need, kel paremini läinud, panustavad ühiskonda enam. Valitsuskoalitsioonis domineerivad aga teistsugused ideed – sellest sõltuvalt ongi tehtud valikud näiteks käibemaksu kasvuks või automaksu kehtestamiseks.

Automaksu vormimine

Viimase sisustamise ja selgitamise asemel hakkas rahandusminister pihta numbritest. Nii kõlas esmalt fakt, et sellega kogutakse riigieelarvesse 120 miljonit eurot. Kuidas ja millise valemi alusel, polnud teada.

Arusaadav, et sellise koduse töö eest häid hindeid ei panda ning tugevat kriitikat sai minister teiste seas erakonnakaaslastelt. Viimane jätkus ka siis, kui 120 miljoni kokku kogumiseks kaks alternatiivi välja pakutud oli. Näiteks kliimaminister ei pidanud kumbagi varianti mõistlikuks.

Üldises plaanis ongi nii, et kui rahandusminister nägi maksus võimalust suur summa raha kokku koguda, siis kliimaminister juhtis tähelepanu, et automaks peaks täitma keskkonnaeesmärki. Ehk oluliselt rohkem tuleks arvesse auto keskkonnamõjuga seotud näitajaid.

Regionaalminister on aga juhtinud tähelepanu asjaolule, et automaks peab arvestama regionaalset aspekti ega tohi kellegi elukvaliteeti halvendada.

Kuidas mina asja näen?

Olen nõus lähenemisega, et automaks peaks aitama keskkonda hoida. Samas tuleb kindlasti arvestada regionaalseid eripärasid – see peab eelkõige mõjutama linnade autostumist. Seal on ühistranspordi näol olemas alternatiiv ning auto omamine seeläbi paljuski valiku küsimus.

Lisaks on oluline, et automaks ei tohi olla löök neile, kellele auto eluliselt vajalik. Kaugemate piirkondade elanikud, kellel autole alternatiivi poodi-tööle või mujale liikumiseks ei ole. Suurpered, kes väikeautoga üheskoos liikuda ei saakski.

Sissejuhatuses kirjutasin, et maksudel peab olema eesmärk. Seega ei kõla mõistlikult selgitus, et automaksuga kogutav raha läheb igale poole.

Need riigieelarvesse lisanduvad vahendid peavad aitama inimestel alternatiivseid lahendusi valida. Seega tuleks mootorsõidukimaks siduda liikuvusreformi ja kogu ühistranspordi parendamisega. Et busse oleks mugav kasutada, et laevagraafik oleks piisavalt tihe ning erinevad transpordiliigid ühenduks sujuvalt.

Ilmus Hiiu Lehes 29.08.2023

Transport

7 kuu andmed.

Heltermaa- Rohuküla laevaliin.

Üle veetud 180 960 sõidukit ja 401 460 reisijat.
Võrdluseks, aasta tagasi olid numbrid vastavalt 177 539 ja 381 454 ehk kasv ca 3000 sõidukit ja 20 000 reisijat. Aastal 2021, mis oli COVID-i tõttu (välisriikidesse reisimine oli piiratud) Hiiumaa jaoks hea turismisuvi, olid näitajad 181 226 ning 380 809.

Maakonna bussiliinid.

Keskmiselt 12 000 reisijat kuus. See on pea poolteisttuhat enam kui aasta eest. Ja üle 3000 rohkem kui aastal 2021. Liinikilomeetreid on kõigil aastatel enam-vähem ühes mahus, see on umbes 55 000 km.

Lennuühendus.

Juulis selle sajandi rekord – 2336 reisijat kuus. 7 kuuga 9679 reisijat. 2022 aastal oli ca 3000 võrra vähem. 2021 aastal oli ca 4000 võrra vähem.

Läänerannast Pärnu osavald

Viimastel kuudel on ohtralt tähelepanu pälvinud Lääneranna valla otsus sulgeda või ümber korraldada oma haridusasutused.

Kiirustades, väheargumenteeritult põhjendades ning sisuliselt kogukonda otsustusprotsessidesse kaasamata.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus sätestab, et haridusasutuste ülalpidamine on kohaliku omavalitsuse kohustus. Lääneranna vallavalitsus väidab, et neil puudub võimekus koolivõrku ülal pidada.

Mida ei ole märganud, on alternatiivide kaalumine. Ehk lähtepunkt on olnud, et haridusvõrk on kulu ning vahendeid selle haldamiseks napib. Kas ja milliste teiste kuluridade vähendamist veel kaalutud on?

Olen veendunud, et haridus ei ole mitte kulu, vaid investeering. Panus tänastesse lastesse, kes tulevikus nii konkreetset kogukonda ja riiki ülal hoiavad. Panus kohalikku kogukonda, sest hästi toimiv kool on lisaks haridustempliks olemisele kogukonnakeskus.

Kui omavalitsus ei suuda haridusvõrku ülal pidada ehk pakkuda kodanikele peamiseid teenuseid, siis võib-olla peaks kaaluma hoopis omavalitsuse ümber korraldamist?

Miks ei võiks Lääneranna olla osa Pärnu linnast? Osavald, nii nagu näiteks Tõstamaa. Eriti kuna geograafiliselt on Lääneranna valla Koonga piirkond Pärnu linnale märksa lähemal kui Tõstamaa piirkond.

Kokkuhoid tuleks juhtimiskuludelt. See annaks võimaluse suunata vabanevad vahendid valdkondadele, mis kogukonnale päriselt vajalikud ja olulised on. Näiteks haridus.

Seda mõttekäiku toetab ka majanduslik vaade. Vaadates Lääneranna valla kodulehelt 2022. aasta eelarve ülevaadet, selgub et üldised valitsussektori teenused moodustasid 14,7 protsenti valla põhitegevuse kuludest. Samas haridus 52,4 protsenti.

See tähendab, et iga seitsmes euro kulus puhtalt omavalitsuse ülalpidamiseks, selle juhtimiskulude katteks.

Võrdluseks minu koduvallas Hiiumaal olid need näitajad 9 ja 43 protsenti. Viimane kasvas selle aasta eelarves pea 47 protsendini. Samas ka täna ei vaata me seda, kuidas haridusvõrku kokku tõmmata, vaid kuidas kogu Hiiumaal oleks võimalik kodulähedane ning kvaliteetne haridus omandada.

Kahtlemata on kohalikel omavalitsustel keeruline, arvestades, et riigi tasandilt on aastaid täiendavaid ülesandeid lisandunud, samas tulubaasi suurendatud ei ole. Küll ei tohiks kärpimiskirve alla langeda esimesena teenused, mida kohalikel inimestel päriselt vaja ning mis kogukonda koos ja toimimas hoiavad.

Ilmus 25.juuni Pärnu Postimehes.

Lennureisid

Juunikuus kasutas Kärdla-Tallinna lennuliini 1876 reisijat.

Keskmine täituvus 56%. Ehk kui uue, jaanuari lõpus alustanud 33-kohalise lennuki asemel oleks senine 19-kohaline, siis oleks olnud kõik lennud viimase kohani välja müüdud.

Elanikud

Hiiumaa elanike arv 1. juuli seisuga - 9884 inimest. See on rohkem, kui kunagi varem Hiiumaa valla perioodil.

Sealjuures juunis 9 sündi. Nii palju ühes kuus oli viimati poolteist aastat tagasi.

Laulu- ja tantsurahvas

Noorte XIII laulu- ja tantsupidu.

On saanud ohtralt meedia tähelepanu. Kohati on tõstatunud, et kas seda sündmust peaks nii tugevasti esile tõstma. Et mispärast see siis ikkagi nii eriline on.
Teisalt. Kui tänapäeval, kus uudiseid ilmub iga päev meeletul hulgal ning uus kuum teema kustutab ruttu vana, üks sündmus päevade viisi kõiki meediakanaleid täidab, siis just see näitabki, et see on eriline sündmus.

Kord kuue aasta tagant. Eks juba see aitab kaasa. See tähendab, polegi nii lihtsasti kättesaadav.

Aga kahtlemata on tegemist millegiga, mis ühiskonda suurel määral liidab (jah, alati ja iga teema juures on neid, kes end liita ei lase).

Ettevalmistusperioodi pikkus, mis tipneb ühiste päevade või nädalaga pealinnas, annab võimaluse võrrelda seda näiteks maratoni läbimisega. Pingutusega, mille lõpetamisele järgneb pea kindlasti pingelangus koos eufooria, positiivsete emotsioonide ja pikemas plaanis meeldivate mälestustega. Negatiivne (kui seda on) unub ajapikku.

Muidugi ka asjaolu, et tehakse ühist asja. Ühised laulud ja tantsud tekitavad ühise info- ja kogemusteruumi. Jällegi - just tänases infokülluses ja sigrimigri maailmas eriti tänuväärne.

Emotsioonid.

Rõõm peole pääsust.

Võidurõõm õnnestunud etteastest.

Uued tuttavad ja tutvused.

Üksteise aitamine ja toetamine. Mõned näited, mida juhtusin ise tabama - patsi punumine, vihmakeebi selga aitamine. Lihtsad asjad. Aga väga väärtuslikud.

Lihasmälusse talletuvad tunded pikkadest proovipäevadest. Tavapäraselt saadab neid lõõskav päike.

Rongkäik. Suur mass peolisi. Teeääred täis pealtvaatajaid. Ergutamine. Toetavad hõiked. Vastuhüüded.

Pidu. Laias laastus sada tuhat inimest ühel suhteliselt väikesel väljakul. Ja erinevalt proovidest kaasneb laulupeopäevaga tavaliselt vihmasadu.

Kirjutasin, et kajastust on sündmus palju saanud. Sealhulgas erinevaid arvamusi. Nende seast noppisin üles Marek Sadama mõtte:

"Imetlen neid, kes suurelt juhivad, aga veelgi südavõimsamalt neid kohalikke juhendajaid, kellele tammepärga kaela ei asetata. Jääb vaid karikas enda hinge auhinnariiulil, et viisid omad peole, olid osa suurest tegemisest. Olid liitja."

Lennuk

Kärdla-Tallinn lennuliin.

Arvestada tuleb, et lennureis = edasi-tagasi lend. Samas täituvuse kasv on siiski selgelt näha.

REISID	KOKKU	Kuus keskmiselt
2020	541	45
2021	635	53
2022	598	50

REISIJAID	KOKKU	Kuus keskmine
2020	8611	718
2021	10552	879
2022	11849	987

TÄITUVUS		Reisijat reisi kohta
2020		16
2021		16,6
2022		19,8

Elanike arv

Hiiumaa elanike arvu muutus piirkonniti.

Viie aastaga, 1. jaanuarist 2018 kuni 1. jaanuarini 2023 on elanike arv Hiiumaal kasvanud 2,5%.

Kasv on tulnud peamiselt Pühalepa ja Kõrgessaare piirkonda. Vähesel määral Emmaste piirkonda. Käina osavalla elanike arv on sisuliselt samal tasemel püsinud. Elanike arv on langenud Kärdla linnas.

Kui vaatame elanike osakaalu piirkonniti, siis Kärdla osakaal on langenud alla kolmandiku. Samas tuleb tõdeda, et linna tegelik toimeruum on suurem. See tähendab, et linna piiri taga ei ole mets või tühermaa, kui piltlikult väljenduda. Seal, kus on linna piir, algab enamasti küla, mis on Pühalepa osavalla koosseisus.

Pühalepa osakaal on teinud suure kasvu, olles umbes 18% ning arvestades, et Käina osakaal on vähenenud, on ka nende piirkondade vahe vähenenud. Emmaste osavalla osakaal püsib 13% juures, nii nagu see on olnud ka Emmaste valla viimasel perioodil. Samas kui Kõrgessaare, mis eelmisel kümnendil oli Emmastega võrreldav, on osakaalu 15%-ni kasvatanud.

	​	Kärdla​	Kõrgessaare​	Emmaste​	Käina​	Pühalepa​	Kokku​
	​	​	​	​	​	​	​
	2018​	3327​	1260​	1241​	2118​	1586​	9532
	Osakaal %​	34,9​	13,2​	13,0​	22,2​	16,6​	​
	​	​	​	​	​	​	​
	2023​	3170​	1458	1259	2120	1751	9758
	Osakaal %	32,5​	14,9​	12,9​	21,7	17,9	​
	​	​	​	​	​	​	​
	Muutus​	-157​	+198	+18	-2	+165	+226​
	​Osakaalu muutus	​-2,4%	​+1,7%	​-0,1%	-0,5%	+1,3%	​