Noored

Sel nädalal kanti Riigikogus ette Eestimaa noorte manifest.

Mõned mõtted, mis mulle eelkõige kõrva-silma jäid.

Haridus
Eesti haridussüsteem on üks maailma parimaid. Eelmisel nädalal selgus, et oleme PISA testi järgi parimad  koostöises probleemilahendamises. Hea teada!
....needsamad noored lähevad pelgalt seesugusele järjestamisele mõtlemisest stressi või lausa vihaseks. Kujutage ette, head Riigikogu liikmed, et teie peaksite igal aastal tegema testi, mis paneb teid ritta ja võrdleb kõikide teiste riikide parlamentide probleemilahendamisoskustega. Ja kõik need tulemused oleksid avalikud, kõigile vaatamiseks ja kommenteerimiseks. Mis tunne teil oleks?

Vaimne tervis
Soovime, et klassi juhendab õpetaja, kes on täielikult pühendunud oma tööle ja endale seatud eesmärkidele.

Silmatorkav on õpetajate ja õpilaste vaheline barjäär, mis rikub usaldussuhte kahe liini vahel. Tahame süsteemi, kus kõik õpilased julgevad avaldada arvamust ning koostöö õpetaja ja õpilase vahel sujub, Samas säilib võrdsus, väärikus ja austus mõlema osapoole vahel. Arvame, et probleemi lahendamiseks ja eesmärgi saavutamiseks on tarvis õpetajate kui ka õpilaste arusaama üksteisest kui koostööpartneritest.

Lubame, et kui homme kooli minnes märkame kiusamist või ebavõrdsust, siis sekkume, mitte ei vaata mööda. Aitame, mitte ei hoia kõrvale.

Keskkond
Propageerime endi tutvusringkonnas keskkonnasäästlikku ja pakendivähest eluviisi. Meile on oluline, et meie riik oleks puhas ka edaspidi ning selle jaoks oleme me valmis panustama loodussäästlikumate viisidega. Teame, et suurte muutuste saavutamiseks on vaja uusi tehnoloogilisi hüppeid ja ületarbimise kaotamist. Kuid arvame, et ka iga säästetud kilekott aitab meie ökoloogilist jalajälge veidi väiksemana hoida.

Volikogu

Hiiumaa vallavolikogu neljas istung.

Vallavanema info:  praegu on tähelepanu maavalitsuselt üle tulevatel ülesannetel. Ühistransport. Perekonnaseisutoimingud. Detsembri märksõnadeks ka kohtumised osavallakogudega. Avanes meede, mis puudutab Pargi tn 3 kompleksi. Taotlus viimistlemisel. Sisulisemalt oleme tegelenud ka spordihalliga, milline teema tõstatus ka kohtumisel peaministriga. 2018.a. esimesel poolaastal arhitektuurikonkurss. SA Kärdla Sadam sai EASilt tagasimaksenõude, summas 54 tuhat, puudutab graniitkivide tarnimist ja nende mahte. 30 päeva jooksul vaja seisukoht kujundada.

Vaideotsus
Eelarve- ja majanduskomisjon toetas üksmeelselt Hiiu vallavolikogu otsuse tühistamist ja uue enampakkumise korraldamist.
Volikogus 12 poolt, 9 vastu, 1 erapooletu.

Hiiumaa valla ja osavaldade põhimäärused saadeti teisele lugemisele, muudatusettepanekute tähtaeg 4.detsember.

Hiiumaa valla ametiasutuste struktuur
Kava kohaselt 73,05 kohta, mis väheneb uuel aastal 5 koha võrra. Praegu kõigi valdade peale 70,85 kohta.
Toetati Üllari poolt koalitsiooni nimel tehtud muudatusettepanekut remondi- ja heakorratöötaja koormus Kärdla ja Kõrgessaare vahel võrdselt jagada, mille juures arvestati ka Jaani sõnavõttu.
Eelnõu kinnitati 20 poolt, 2 erapooletu häälega.

Sihtasutuste ühendamine ja ülesannete delegeerimine
Eelarve- ja majanduskomisjon ning humanitaarkomisjon toetasid eelnõu vastuvõtmist, kuigi mitte üksmeelselt.

Volikogus 11 poolt, 10 vastu.

Muude küsimuste all kritiseeris Artur, et Käina vallavolikogu töökorda, mille alusel ka Hiiumaa vallavolikogu praegu toimetab, tõlgendatakse valikuliselt. Muidugi näide, mille ta sealjuures välja käis, ei kinnitanud tema probleemitõstatust. Ehk töökord sätestab, et muudatusettepanekuid saab teha kuni kahe nädala jooksul, kui volikogu ei otsusta teisiti. Tänasel istungil hääletati, et kas sobib, kui muudatusettepanekud esitatakse nädala jooksul. Minu meelest oli Artur ainus, kes sellele vastu oli (või oli neid vaid mõni). Seega tõlgendas ta antud töökorra punkti ise valikuliselt, eirates "kui volikogu ei otsusta teisiti" osa lausest.

Aga see selleks. Inimene võibki (tahtlikult või tahtmatult) asjadest omamoodi aru saada. Miks ma talle sealsamas vastasin, on see, et mehe sõnad ja teod ei käi käsikäes. Heita teistele ette, et töökorras ei suudeta näpuga järge ajada ja vilistada samal ajal ise igasugustele viisakusreeglitele. Vastuseks sain, et olen poisike ja peaksin suu kinni hoidma. See vist pidi mind paika panema? Tegelikult tõestas selline vastus aga just seda, et antud isikul on probleeme elementaarse viisakusega.
Ebameeldiv ja häiriv käitumine.

Kuidas muudmoodi tõlgendada olukorda, kus eelnõu kaasettekandja räägib ja keegi lauanurgas viskab enda meelest vaimukaid kommentaare või küsimusi vahele? Või fraasi: "Ära targuta seal kogu aeg!" mis paraku on vaid üks mitmetest, mille istungi ajal üles märkisin. Keda huvitab, leiab istungi helifailist ülejäänud.

Küsimus ei ole eriarvamuses. Opositsioon ongi enamjaolt teisel arvamusel. Ent millegipärast suudavad teised volikogu liikmed töökorda järgida. Ehk võtavad sõna siis kui teine on oma jutu lõpetanud. Küsivad küsimusi, mis võivad küll olla teravad, ent jäävad ise sealjuures viisakaks ja ei lähe sõnavõttudes isiklikuks.

Põhjamaa

Vaadates, millised uudisteemad enam vastukaja (vähemalt ise tunnen seda, kuigi meediamaastik on nii lai ja kirju, et üksikisikuna põhjapanevaid järeldusi teha ilmselt ei saa) tekitavad, siis võib küll öelda, et oleme ühe riiklikult püstitatud eesmärgi täitnud.

Olla osa põhjamaadest.

Vähemalt mõnest aspektist.

Selline tunne nagu oleks eestlased kõik padujoodikud. Rahvusliku julgeoleku küsimus tundub olevat alkoholi hind. Mitte demograafiline olukord, kaitsekulutused ja naaberriikide tegevus või ka näiteks keskkonnaküsimused. Aga just asjaolu, et kui palju maksab ja kui palju tohiks maksta pudel õlut.

Mitte ei mäleta, et lastetoetused, naistevastane vägivald või ka meditsiinisüsteemi rahanappus sellist akuutset reaktsiooni esile oleks kutsunud. Aga jah, need (meditsiiniga seonduv võib-olla vähem) on ju n-ö pehmed teemad. Ilmselt need meie ühiskonda väga palju ei mõjuta ka, eks?

Vaadates Maalehe võrdlust, siis tegelikult on mitmed tooted aastaga hoopis odavnenud. Tõsi, lõunanaabrite hinnad on madalamad. Samas kui töötasu on Eestis samuti oluliselt kõrgem, netokuupalk on Lätis tervelt kolmandiku võrra madalam, 924 versus 631 eurot aastal 2016.

Olen elus õlut joonud küll ja ilmselt mekin seda aeg-ajalt edaspidigi. Ja ma kuidagi ei saa aru seisukohast, et õlu peab poes maksma sama vähe kui vesi või piim. No ei pea ju!

Mina küll ei taha, et Eesti kuvand maailmas oleks odava alkoholi maa. Et siia tuleks soomlased vaid või peaasjalikult meelemürke hankima, et siin käiksid briti meesturistid eesmärgiga end täis juua ja pidutseda. Pigem elan riigis, mille kuvand on seotud näiteks puhta looduse, kõrge haridustaseme või IT-valdkonna eduka rakendamisega.

Kulud

Kohalike omavalitsuste valimiste kuluaruanded on tänaseks avalikud. Et erakonnad esitavad koondaruande, kus eri piirkonnad eraldi liiga detailselt välja toodud ei ole ja hiidlaste nimesid silma ei hakanud, siis siin saan välja tuua valimisliidud.

Valimisliit Ühine Hiiumaa kulud olid 5910 eurot, milleks tehti eraisikute poolt 34 annetust. Mõni isik kaks-kolm korda, peamiselt mõnekümnest paarisaja euroni. Enim Toomas Saal, 1000 eurot. Samas laias laastus võib öelda, et pooled valimistel osalenud ÜH kandidaadid panustasid ka rahaliselt.
Valimisliit Kodusaar kulud olid 4836 eurot, mille heaks tehti 7 annetust, sealhulgas Antti Leigri neli ülekannet kogusummas 3177 eurot ja Alar Suurväli 1012 eurot.

Volikogu

Volikogu kolmas istung.

Alatiste komisjonide koosseisude kinnitamine
Eelarve- ja majanduskomisjon: komisjoni esimees Omar Jõpiselg, aseesimees Tarmo Mänd, liikmed Üllar Padari, Aivar Viidik, Lembit Vainumäe, Tiit Paulus, Ants Orav, Jüri Preobraženski, Riho Rahuoja, Jaanus Valk, Kristjan Ojasoo, Helen Teigar.
Humanitaarkomisjon: komisjoni esimees Hergo Tasuja, aseesimees Toomas Remmelkoor, liikmed Liisi Mäeumbaed, Antti Leigri, Liina Lepamaa, Artur Valk, Jaan Harak, Hannes Maasel, Ilmi Aksli, Inge Talts, Toomas Kokovkin, Ülari Kaibald.
Kinnitatud ühehäälselt.

Hüvitiste maksmine
VL Kodusaare ettepanek maksta hüvitist Pühalepa vallavolikogu aseesimees Antti Leigrile summas 2685 eurot. 9 poolt, 12 vastu, 1 erapooletu.
Maksta: Hiiu Vallavolikogu esimehele Jüri Ojasoole 12 000 eurot. Käina Vallavolikogu esimehele Üllar Padarile 7 000 eurot. Emmaste Vallavolikogu esimehele Ülo Kikasele 2 604 eurot. Käina vallavanemale Omar Jõpiseljale 20 328 eurot. Emmaste vallavanemale Tiit Paulusele 10 254 eurot. Pühalepa vallavanemale Ants Oravale 12 700 eurot.
Seotud osapooled taandasid end. 18 poolt.

Vallavanema töötasu kinnitamine

Töötasu suuruseks 2850 eurot.
22 poolt, 1 erapooletu.

Hiiumaa Vallavolikogu töös osalemise eest töötasu, tasu ning hüvituse maksmise kord

Maksta: vallavolikogu esimehele töötasu 1900 eurot kuus, aseesimehele hüvitust 100 eurot kuus. Vallavolikogu alatise komisjoni esimehele 100 eurot kuus. Vallavolikogu liikmele 35 eurot iga osaletud vallavolikogu istungi kohta. Vallavolikogu alatise komisjoni liikmele ja eestseisuse koosolekust osa võtnud vallavolikogu liikmele tasu 25 eurot iga osaletud komisjoni ja eestseisuse koosoleku eest.
13 poolt. 8 vastu. 2 erapooletud.

Seisukoht kassatsioonkaebuse esitamise kohta
10 poolt. 12 vastu. 1 ei hääletanud.

Pöördumise esitamine
Pöördumine Vabariigi Valitsuse, MKMi ja TS Laevade poole, et Hiiumaa lennu- ja parvlaevaliikluse korraldamisel kaasataks Hiiumaa vald läbirääkimistesse ühe lepingupartnerina.

Kool

Kõige lihtsam olnuks öelda, et A=B. Ehk et uus võimalus tähendab teise tee sulgemist.

Aga üldiselt ma ei oska lihtsamat teed valida. Mõtlesin, et vähemalt teatud sihtgrupile on ka tausta avamine õigustatud. Laiemalt, ka siin keskkonnas, ei ole pidanud vajalikuks teemat kajastada. Eriti kuna emotsionaalselt on see väga keeruline olnud.

Samas tean ju nii teooriast kui ka varasematest kogemustest, et kommunikatsioon on ülioluline. Ehk see, kes ja millal ja kuidas sõnumit edastab. Muidu võib asi hakata n-ö oma elu elama ja sisu moondub.

Kui nüüd korraks tänasesse hetke hüpata ja asjast rääkida, siis olen otsustanud koolmeistri tööst vähemalt mõneks ajaks loobuda. Otsus ei olnud lihtne ja kindlasti ei sündinud see üleöö.

Alustan selle teksti algusest. Ehk et mind ootab uus väljakutse. Aga kahe asja vahele ei saa võrdusmärki panna. Ehk et kui mul ka praegu ei oleks tekkinud alternatiivset varianti, siis otsisin võimalusi muudatusteks niikuinii. Tulnuks need siis uuest kalendri- või kooliaastast. Küsimus oli kindlasti ka see, et kas saan jätkata Emmastes/Hiiumaal või kiikan kaugemale.

Lühidalt öeldes olin oma sees n-ö ummikusse jooksnud. Või täpsem oleks ehk väljend, et tekkinud oli teatud sasipundar, mille lahti harutamine suuri väljakutseid esitas.

Ainus, keda ma süüdistada saan, olen mina ise. Ise olen valikuid teinud, ise vastutan. Samas ilmselt alati ei ole ma enda jaoks osanud parimaid valikuid teha.

Paraku on mõni asju omasoodu tõlgendanud, aga tõde on, et mul ei ole ega ole olnud kellelegi teisele etteheiteid.

Ega ei saagi ju olla. Ma olen kõigi oma tööaastate jooksul tundnud juhtkonna tuge ja poolehoidu. Ilmselt on oluline abi ka asjaolust, et olen noor ja meesterahvas (viimast rõhutatakse ühiskonnas nii palju, et kohati on tekkinud lausa tunne, et mõni töötabki koolis vaid seepärast, et ta on meesterahvas, mitte tragi õpetaja või ainespetsialist vms). Mul on olnud enamasti ägedad kolleegid. Jah, kõigi inimestega ei olegi ilmselt võimalik ühisosa leida. Aga isegi kui ma ei ole osanud seda piisavalt hästi, ja eriti ilmselt suusõnaliselt, väljendada, siis ma pean neist väga lugu õpetajatena ja hindan inimestena.

Samas ma tunnen, et ma ise ei suuda piisavalt panustada. Ei hüppa üle lati, mille hüppesektoris enda jaoks üles seadnud olen.

Esimes(t)el aasta(te)l nägin koolitööd peamiselt konkreetse ainetunni kaudu. Ehk lähenesin tööle justkui 45-minuti kaupa. Suurt pilti ma nii hästi ei näinud. Ja tunnivälise kasvatustöö ning pädevuste arendamise olulisusest ma ilmselt ka ülearu teadlik polnud. See on kohale jõudnud eelkõige minu seitsmeaastase õpetajakarjääri teisel poolel. Olen püüdnud panustada. Kui hästi, ei saa ma ise hinnata. See on teiste öelda. Ent vaadates parimaid, on tunne, et ma peaksin veel enam suutma, veel enam endast andma.

Ja siin on tõrge.

Kooli asusin tööle ajalooõpetaja asendajana tema puhkuse ajaks. Samal ajal asusin uuesti õppima, inglise keele õpetajaks. Sain aga paari-kolme aastaga kogunenud praktikaga aru, et see ei ole minu tee. Õpetama peaks ikka see, kel silmad klassi ees säravad, kes tegutsemisest vaimustunud on, kes antud aine spetsialist on. Inglise keele osas ma neid kriteeriumeid (enda hinnangul) ei täitnud ja tundus aus teine õpetaja selle jaoks leida.

Alles sel nädalal HTM lasi välja pressiteate, kus oli juttu õpetajate palgatõusust. Mis sealt ehk niiväga kõlama ei jäänud, oli see et 44% Eesti õpetajatest töötab osalise koormusega, kuna mainitud miinimumpalka saavad vaid täiskoormusega töötavad pedagoogid. Ise (egoistlikult, sest õpetaja peaks ikka missioonitundest tegutsema?) arvan, et tippspetsialist võiks endale palga eest ka näiteks autoliisingut lubada. Paraku on palganumber kui mitte kõigis, siis suuremas osas koolides seotud kontakttundidega. Reaalne panus ei pruugi sellega kokku langeda. Eelkõige torkab see silma algklassiõpetajate osas, kel kontakttunde oluliselt vähem, kui nende tegelik panus õpilaste suunamisel/kasvatamisel.

Ma olen väga tänulik, et kool mulle täiskoormust pakkunud on. Samas olen ise teinud kehvasid valikuid.

Suurel koolil on omad plussid, omad miinused. Väikesel omad plussid, omad miinused. Viimase puhul on klassid väiksemad ja kontakt õppijaga vahetum, seega lihtsam ainet edasi anda, korda hoida jne. Muidugi erijuht on väga väikene klass, ütleme kuni kuus õpilast, kus tõhusat ja kaasaegset õppetööd korraldada on samuti suur väljakutse. Aga miinuseks on tundide arv. Näiteks keemiat terve põhikooli peale 4 või ühiskonnaõpetust 3 ainekursust (s.t. 35 nädalast/tunnist tsüklit).

Ehk et ma võtsin sel õppeaastal küll vastu nelja õppeaine andmise, ent ei ole suutnud end piisavalt edukalt n-ö neljaks tükiks jagada.

Või tegelikult suudaks. Kui oleksin saba ja sarvedega õpetajaameti juures. Millegipärast 50-tunnised töönädalad kellegi unistuste nimekirjas ei ole. Kohe kindlasti ei mahtunud minu töönädalad 40 tunni sisse ära. Samas tean ka kolleegide hingestatud ja kellale mitte tähelepanu pööravat panust. Ehk ei arva, et oleksin erand või eeskujuks selles osas. Käib justkui ametiga kaasas.

Iseendale ja tulevikule mõeldes otsustasin edasi õppida. Et haridusvaldkonnas, siis arvasin, et sellest on ka koolile tulu. Ja mul on hea meel, et kool on mulle selleks rohelise tule andnud. Muidugi, üsna keeruline on olnud aega leida. Eriti kuna ülikoolis käik tähendab et mitu tundi kaob lihtsalt maanteele ära...

Samamoodi on südames/hinges alati olnud soov kohaliku elu korraldamisel kaasa rääkida. Seega veidi aega/energiat peaks selleks ka jääma.

Iseenesest ei ole siin tegelikult midagi üleloomulikku ja kõike on võimalik teha/jõuda. Tuleb lihtsalt osata aega sättida ja jagada. Nii nagu keegi õppejõududest ütles: sul ei ole asja X jaoks vähe aega, see lihtsalt ei ole sinu jaoks prioriteet.

Ega ma ei tea, kas seegi tekst tegelikult midagi selgitas... Nii nagu viitasin, on see minu jaoks emotsionaalne teema ja mingi segadus on ilmselt senimaani hinges.

Aga arvan, et praegu on õige paus teha. Et mitte jõuda selle hetkeni, kus sul silmad enam ei sära ja kus peamine argument selle ameti juures püsida on palgapäeva ootus. Arvestades ka ühiskonna ootuseid sellele ametile või ka minu enda poolt seatud norme. Termin läbipõlemine ei ole ehk kõige õigem, aga oht millekski taoliseks oli kindlasti olemas.

Eelkõige häirib mind see otsus just õppijate tõttu, sest meil oli väga hea klapp ning koostöö. Mul on suur rõõm, et saan nii palju positiivset kaasa võtta. Õppisin neilt äraütlemata palju. Ega ma ilmaaegu hommikuti ei öelnud, et lähen kooli, mitte et lähen tööle.

Samas ma ei ole ka varjanud, et eesootav mulle meeldib ja positiivses mõttes väljakutseid esitab. Olen ootusärev ja valmis täiega panustama. Mida peaks kergendama see, et eespool mainitud kolmest senisest peamisest tegevussuunast kaks langevad edaspidi kokku ja et ülikooli osas olen valmis teatud mööndusi tegema.

Ma loomulikult ei tea, kas valitud tee on õige. Või kas ma aastate pärast vaatan sellele tagasi kui õigele otsusele. Ja nii nagu ma juba varem kirjutasin- minu otsus, ise vastutan. Ainus, mida ma palun, on veidi mõistmist.

Aitäh teile, kellega mul oli au seda teekonda jagada.

ID

Töövõit! :)

Ehk kulus vaid nädalajagu päevi ja proovimisi ning ID-kaardi sertifikaadid uuendatud ongi. Protsess ise lihtne ja kiire, ent löögile saamine võttis aega.

Ent hiidlane ongi rahuliku ja kannatliku loomuga. Täna ei saa, olgu, äkki homme. Või kui siis ka mitte, küll siis ülehomme ikka saab. Kannatame kõik ära :)

Volikogu

Teine volikogu istung.

Veerand tundi läks asja käima lükkamiseks. Ehk kommentaarid, küsimused, eriarvamused jne. Siis sai päevakord kinnitatud. Ei hakka siin hinnanguid andma, vaid kutsun kõiki, kel vähegi huvi, ise koha peale asja kaema. Järgmine istung 16. novembril kell 15 taaskord endise linnavalitsuse majas. Uue ehk Hiiumaa valla põhimäärusega saame ehk ka istungitest otseülekannete tegemise sisse viia.

Sisulisest poolest.

14 poolthäälega valiti Hiiumaa valla esimeseks vallavanemaks Reili Rand.

Et praegu kehtib Käina valla põhimäärus, siis tuli moodustada kolm komisjoni. Eelarve- ja majanduskomisjoni esimeheks valiti 14 poolhäälega Omar Jõpiselg. 9 poolhäälega aseesimeheks Tarmo Mänd. Humanitaarkomisjoni esimeheks 15 poolthäälega Hergo Tasuja ja 8 poolthäälega aseesimeheks Toomas Remmelkoor.

Head demokraatlikku tava austades jättis koalitsioon revisjonikomisjoni täitmise opositsioonile. Toomas esitas kandidaatideks Antti, Tiidu ja Arturi, kes kõik nii koalitsiooni kui opositsiooni häältega ametisse valiti.

Vallavalitsuse liikmeteks esitas Reili Inge Elissaare ja Monika Pihlaku. Et Reili ise hääletuses ei osalenud, kinnitati vallavalitsus üksmeelselt ehk 22 poolthäälega. Hiljem lisanduvad neile kolmele osavallavanemad.

Selleks hetkeks sai täis kolm tundi. Ehk et kui ma arvasin, et Emmaste vallavolikogu istungid on ajaliselt pikad, siis Hiiumaa vald esialgu kuidagi alla küll ei jää.

Viimaseks tuli otsustada, kas esitada Riigikohtule kassatsioonkaebus Ringkonnakohtu otsusele kohtuasjas 3-16-1472. Ehk Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu teema. Siin jäi hääletus 11:11 viiki ehk volikogu seisukohta ei kujundanud.

Tants

Laupäev Paikusel. Võistutantsimine.

Kogemuse mõttes ilmselt vajalik. Näha teisi, n-ö sama kategooria rühmi liikumas ja tegutsemas. Saada seeläbi aimu enda rühma tasemest ja plussidest-miinustest. Karastada end ja saada ka kriitilisemat tagasisidet, kui jaanituledel või mujal säärastel kohtadel ülesastumisel kogeda oleme saanud.

Kokkuvõttes saab ettevõtmise kordaläinuks lugeda. Minnes oli hirme ja ärevust piisavalt. Sest tegelikult polnud vähemalt tantsijatel tegelikult oma tasemest Eesti kontekstis suurt aimu. Võitma mindi ilmselt ikka ainult hirmude leevendamiseks öeldud lausetes. Päriselt sellist sihti vast ikka ei seatud?

Kõik jäid laval püsti :)  Päris vigadeta kava kokku ei saanud, aga vähemalt ise tantsus sees olles suuri probleemi/tõrkeid ei näinud. Ja kuigi punktide järgi maailmarekordit ei sündinud, siis nuttes lavalt ära tulema ei pidanud. Lõpetada saab vast klassikute moodi - me tantsime veel. :)

Pooltevahetus

Naljakas on lugeda, kuidas mõni mees õpetab avatult ja kaasavalt volikogu juhtima.

Täpselt sama mehe juhitud volikogu ei andnud 2009.a. valimistel antud vallas ülekaalukalt enim hääli (150+ kui teine tulemus oli ca 80) saanud volikogu liikmele üldse mingil tasandil võimalust kaasa rääkida.

Täpselt sama mees oli volikogu esimehena ka revisjonikomisjoni esimees. Eestis ainulaadne juhus!

Täpselt sama mees ei suvatsenud volikogu esimehena volikogu istungite kutset ja päevakorda valla kodulehel avaldada, mis sest, et tegemist on avalike koosolekutega, kuhu iga vallakodanik peaks olema oodatud kuulama tulema.

Seda rida võiks jätkata, aga kas on mõtet.

Seetõttu leian, et väga kasulik ja vajalik on, kui võim aeg-ajalt vahetub. On võimalik asju teise nurga alt vaadata ja hinnata. Nutikas inimene teeb sellest ka omad järeldused ja on edaspidi ise targem. Rumal teeb teistele etteheiteid, sest eneseanalüüsiks tal aega ei jää.

Sport

Oktoober läks kuidagi niimoodi mööda, et isiklikeks treeninguteks suurt aega ei jagunud. Peamine liikumine oli kas kehalise kasvatuse tunde andes või rahvatantsu vihtudes. Olgu, pealinnas püüdsin vähemalt praktikapäevadel vähemasti jalutada pikemalt. Tihti lisaringe tehes punktist A punkti B minnes.

Eile õhtul siis üks kümnekilomeetrine jooksuots. Novembri alguse kohta täitsa mõnus ilm ka. Prognoosi järgi peaks seda veel mõneks ajaks jaguma. Ilmselt täna õhtul uuesti :)

Volikogu

Esimene Hiiumaa Vallavolikogu istung. Palju pidulikkust. Aga arusaadav. Ikkagi esimene istung. Seega õnnitleti volikogusse pääsenuid, tänati endiseid vallajuhte ja teisi.

Kui päevakorrast rääkida, siis esmalt valiti volikogu esimees. Reili esitas Aivari kandidatuuri.

Artur otsustas nalja teha ja käis välja kuus nime. Kõik taandasid oma kandidatuuri.

Häältega 14-9 valiti Aivar Viidik volikogu esimeheks.

Volikogu aseesimehe koha otsustasid koalitsioonipartnerid koalitsioonikõneluste käigus opositsioonile jätta. Käidi välja kaks nime - Inge ja Riho. Häältega 15-8 valiti aseesimeheks Riho Rahuoja.

Viimaseks esitasid praegused vallavanemad/vallavalitsused lahkumispalve. Ehk et täna oli tänaste vallavanemate viimane tööpäev. Hiiumaa vallavanem valitakse 7. novembril ehk järgmisel volikogu istungil.