Kanter ja Nabi

Sel nädalal sai teatavaks, et Gerd Kanter loobus oma treener Vesteinn Hafsteinssoni ja manager Raul Rebase teenetest.

Raske otsus kindlasti. Samas ma ei kahtle, et Kanter talitab õigesti. Ta ei ole mees, kes uisapäisa tormaks. Pigem kalkuleeriv ja asju põhjalikult läbi mõtlev. Mees, kes üheksa korda mõõdab ja ühe korra lõikab.

Loodan, et mõõtmistulemused andsid talle täpse ja piisava info, et lõikus just soovitud tulemuse tooks. Ega ei tea tagamaid. Aga ju pidi mingi piir ette tulema. Kas tundis Kanter, et VH ei suuda teda enam uuele tasemele viia? Kas kasvas Team75+ mehel üle pea ehk kohustusi, mis treeningute seotud polnud, tekkis liiga palju? Või oli põhjus hoopis muus, näiteks vajas mees lihtsalt muudatusi? Siinkohal on ka variant, et tahtis muudatusi, et mitte enam nii palju muuta. Otsis ju tiim korduvalt uusi teid, et veel paremaks muutuda. Rebase sõnul olid need vajalikud. Aga inimesed on erinevad- ehk oleks Kanteri puhul just vajalik rutiin ja stabiilsus?

Spordiajaloost võib tuua erinevaid näiteid. Nii õnnestunud kui ebaõnnestunud muudatustest. Eestis meenub Erki Nool. Jõudis mees tippu üheskoos Rein Sokuga. Ent ebakõlad viisid treenerivahetuseni. Korduvateni, nagu nüüd teame. Samas on Noolel OM kuldmedal, seega ei saa tema otsuseid kahtluse alla seada.

Selge on, Kanter vajab enda kõrvale kedagi, kes kõrvalisega tegeleb- lennupiletid jms. Küllap treeningprotsessi osas saab ta (vähemalt esialgu) oma kogemustepagasiga ka hakkama. Ja miks mitte kaasata Aleksander Tammertit?

Teise kange mehega puutusin hiljaaegu nö tööalaselt kokku. Heiki Nabi külastas meie kooli.

Väga positiivne kogemus. Esiteks on tegemist (sarnaselt Kanterile) väga viisaka inimesega. Ja see asjaolu kumab kaugele. Usun, et õpilasedki märkasid seda. Ja just nende jaoks oli see kohtumine organiseeritud.

Ja kuigi Heiki oli väsinud, nagu ta koolimajja jõudes ja ettevalmistusi tehes avaldas- igasuguseid kohtumisi ja esinemisi on tõepoolest väga palju sügisperioodi mahtunud, andis ta endast maksimumi. Just sedasama süstis ta ka õpilastesse. Kui sa midagi ikka tõesti tahad, siis tuleb endasse uskuda ja vaeva näha. Ei ole tähtis, kuskohast sa pärit oled. Kõik on võimalik.

Rääkides oli ta muhe ja sõbralik. Oli tõepoolest näha, et lapsed kuulasid. Et nad suhtlesid temaga, sest tahtsid, mitte ei pidanud. Ja see on ainus viis, kuidas jõuda tulemusteni. Sa võid inimest sundida, aga kui ta ikka midagi teha ei taha, siis ei aita ei ussi- ega püssirohi. Jah, ta võib selle ära teha. Aga ta ei anna endast parimat.

Loomulikult tuli Heiki kohalolekut ka praktiliselt ära kasutada. Ehk siis spordiriided selga ja saali. Õnneks olid poisid OM-hõbeda vastu hellad ja talle maadlusmatil väga liiga ei teinud.