Arstid

Homsest alustavad arstid streiki.

Asjal tundub olevat mitu külge. Iseenesest on halb, et peateemaks tõsteti palk. Ja see andis Ansipile vahva relva, mida ta kasutamast ei hoidnud.

Teisalt on selge, et süsteemis on probleeme. Kasvõi asjaolu, et sotsiaal- ja peaminister ei tea (vähemalt nii nad on avalikkusele suutnud tõestada) täpseid palganumbreid. Või et Ansipi väitel on tervishoiu süsteem väga efektiivne, samas möönab ta ka ise, et mitmed arstid teevad 3000 eurose palga nimel tugevat ületunnitööd, mis võib patsientidele (elu-)ohtlikuks osutuda.

Kui alustada palgast, siis ministritega olen nõus ses osas, et arstide palk ei ole väike. Võrreldes näiteks keskmise palgaga. Või võrreldes palka keskmise palga suhtes ja seda Soome näitajaga kõrvutades. Siin ei "põle". Samas võib ka tuua näite (kolmapäevasest "Foorumi" saatest), mis asja teistpidi näitab. Võttes arstide palga suhte ministrite ja parlamendiliikmete palganumbrisse ja võrreldes seda Soome-Rootsi näitajaga. See seis on ebanormaalne. Eriti kui veel mõelda, et arstiks peab aasta(kümne)id õppima, Riigikogusse võib aga igasugune kloun (no kes see Võsa siis veel on?) pääseda.

Mis on aga selge, on see, et õed ja hooldustöötajad on alamakstud. See on samuti ränk ja vastutusrikas töö (näide siin). Ent palk niru. Näen, et esmajärjekorras tuleb just siin palgatõusuks võimalused leida.

Kui aga puhtalt rahast kaugemale minna, siis isiklikult pooldan tervishoiutöötajate streiki. Pevkur ja Ansip ei jäta absoluutselt muljet, et nad aduksid, mis antud süsteemis reaalselt toimub. Usaldan asjas sees olevate inimeste analüüse märksa enam.
Ja kui see, et süsteem vajab muutuseid neile heaga kohale ei jõua, tuleb kasutada karmimaid võtteid. Kasvõi selle hinnaga, et tavainimesed peavad ebamugavusi taluma. Aga see on suurema eesmärgi nimel.

Tõsi, hea oleks kui rohkem selgitataks streigi tagamaid. Et ei kõlaks vaid arvamus, et arstid on kasuahned ja soovivad lihtsalt raha juurde. "Kellegi teise arvelt," nagu ütleb peaminister. Et avalikkusele saaks selgeks, mida ja miks tuleb süsteemis muuta. Ja et just see on streigi peamine eesmärk.

Lugesin, et Iisraelis streikisid arstid viis kuud. Niikaua kuniks neid kuulda võeti. Loodan, et meie siin Eestis saame vähemaga hakkama. Kui ma aga mõtlen, kes on meie valitsusjuht, siis mul selles osas erilist kindlustunnet ei ole...

Autod

Järjekordne tõestus, et meie saarel on häid inimesi küll ja veel.

Õnnestus neljapäeval viimse sekundini ära kasutatud tööaja tõttu bussist (oh kuidas ma end kiitsin, et auto asemel just selle sõiduvahendi tol päeval valisin) maha jääda. Mis seal ikka, asusin jala vantsima.  Nii kilomeetri pärast tõstin käe. Ehk siis hääletasin. Ja etskae, esimene masin kohe peatus. Ja Käinas sama lugu. Seega jõudsin sihtkohta veel enne liinibussi.

Pühalepa vald

Kui valla kodulehekülje esiuudis kutsub valla rahvast kahe nädala tagusele üritusele, kas me võime siis rääkida tasemel teenindusest?

Imeline saar

Sõitsin rattaga Heltermaa poole. Pühalepa kirikust möödudes silmasin eespool meesterahvast, kes midagi enda ees lükkab. Rühkis tasapisi, ent sihikindlalt pisikesest tõusust üles.

Lähemale jõudes sain aru, et käru on see, mida ta lükkab. Ja oh seda üllatust, kui temaga kohakuti jõudsin. Käru sees istus naine, poosetas uhkelt kui Seeba kuninganna.

Üks 10-15 minutit hiljem, kui Heltermaalt tagasi jõudsin, olid nad juba kadunud.

Perekondlik väljasõit piknikule?

* jätan targu mainimata, kellega tegemist oli, kuigi sealkandis on mõlemad tuntud seltsimehed.

Saar

Eile koeraga jalutades meenus taaskord, miks ma nii väga naudin siin saarel elamist.

Seisime metsateel ja järsku märkasin, et nii 35-40 meetri peal vaatab vastu hirvepull. Otsustasin mitte liigutada ja lasta olukorral omasoodu kulgeda. Hirvepoiss liikus minu suunas. Tuli tasa ja targu vaat et poole maa peale. Siis taipas, et need küll sõbrad ei ole ja pistis plehku. Koer oli ka tubli ja enne, kui hirv jooksma hakkas, ei piuksatanud. Istus ja jälgis olukorda täpselt samamoodi.

Et endal polnud isegi mobiili kaasas, lisan siia T.Lepiku foto. Ka Hiiumaa loom.

Jalgpall

Rahvaliiga mängus läks nagu ennustasin. Ehk siis mitte hästi. Või samas. Jah, tulemus oli skoori mõttes nadi. Ent päev oli ilus, publikut jagus ka veidi ja mäng ise kulges sõbralikus rütmis. Peamine meie satsi jaoks oligi ju mängulust. Olnuks eesmärk kõrge koht üldises pingereas, pidanuks tiimi veidi teistmoodi komplekteerima.

Ent mis ma siin ikka keerutan- Delfi lugu mängust asub SIIN

Korvpall

Kui vutikoondise säravaimaks hetkeks jäi 90 minuti jooksul vanameister Andres Operi pealelöök- tore, et mees koondises tagasi on; teisalt paneb see jällegi pead kratsima, et kus on mehed, kes tema koha pidanuks üle võtma?-, siis korvpallikoondis tegi nädalavahetuse rõõmsaks.

Mehed näitasid laupäeval taaskord, et neis on sisu. Oli vahva vaadata, kuis silmad põlesid ja platsil võideldi, abistati üksteist. Lisaks Serbia mannetu kokkumäng (või pigem selle puudumine) ja kokku tuligi meeldejääv võit Euroopa vaieldamatu tipu üle.  Kodumängudest meenub 2001. aasta võit Prantsusmaa üle, mille võiks siia kõrvale asetada.

11 aasta eest oli meil Müürsepp, kes mäletamist mööda prantslaste elugi kibedaks tegi. Nüüd aga võitsime nii Serbiat kui juba varem võõrsil Iisraeli ilma puhta jõulise keskmängijata. Tuleb Taltsi-Kangurit-Vene kiita, et korvi alune hästi ära kaetud on. Eriti meeldiv on Siim-Sandri mängu vaadata. Mehes on sisu.

Ja kui hommikune info oli, et edasipääsemiseks tuleb Island alistada 73 vms punktiga, siis õhtul kuulsin, et piisab lihtsalt võidust. Ahjaa- üks "pisike" lisatingimus veel- Iisrael peab Serbia alistama. Aga selliseid trikke on varemgi tehtud. Eks näis, kas ajalugu kordub.

Jalgpall

Eile löödi pall mängu FIFA 2014 Euroopa valikturniiril.

Eks meie ootused olid üles köetud seoses möödunud valikturniiriga, mis üsna edukalt kulges. Ja kuidas see veel tipnes- põnevust kui palju.

Nüüd tuli siis mõru pill alla neelata, kui alustasime seeriat kodumängu kaotusega. Esimene poolaeg oli selline kompav ja tagasihoidlik, mis andis lootust, et ehk võidamegi 1:0, nagu ennustasin. Selleks olnuks ju vaid ühte õnnestumist vaja! Ent ei- vastane võttis oma.

On selge, et Hollandi vastu me ka ei saa. Ja Ungari-Türgi vist on ka veidi tugevad... Ent lootus kustub viimasena. Ja Eesti mängupilt ei ole ju üdini trööstitu. Seega loodame parimat.

Ise tõttan aga ka kohe-kohe pallimurule. Rahvaliiga 1/16 finaal Rakvere Wiswaldi vastu. Millegipärast on mul tunne, et hästi see ei lõpe :) Aga ega see polegi oluline. Me ju ei seadnudki endale kõrgeid eesmärke.

Homme aga Kärdla satsiga mäng Keila vastu. Must win kohtumine. Eriti kuna eelmine nädal õnnestus 2:0 eduseis 2:3 kaotuseks pöörata... Sain ka oma osa anda, kui lolli- samas eks vastane kukkus ikka ülikergesti- penalti teenisin. Tuleb vigade parandus teha nüüd.

Uus kuu

Kui eelmise kuu lõpp veeres väga rahulikus rütmis finišijoone poole, siis see kuu on üpris tormaka stardi saanud.

Õnneks kukuvad kohe-kohe tähtajad, mis tähendab, et saab vabamalt hingata. Enne aga tuleb nädalavahetus üle elada :)

Esiteks oli tuli UBC uuringu kokkuvõtted uuesti teha. Seekord pikemalt-analüüsivamalt. Meediasse saadetutega oli lihtne, numbrite tagant mingeid trende ja järeldusi välja lugeda veidi tülikam. Tutvuda saab sellega SIIT

Noortekoguga seotud on veel ajalehe Glasuur sügisnumber, mis tuleb kokku panna ja trükki saata. Ilmuma peab see enne Hiiumaa konverentsi Märka Noorsootööd (04-05 oktoober).

Ja kolmandaks ootab koostamist Kodukandi juubelikogumik. Terve suve lasi juhtgrupp rahulikult mööduda, mõni loobus üldse osalemisest. Ja nüüd oleme sisuliselt kolmekesi. Tähtaeg on esmaspäeval. Maht peaks olema 60-80 lk. Vahva! :)

September

Läheb kolmas aasta - mitte tilkagi see kuu.