pühapäev, 26. veebruar 2012

Kõne

Mulle isiklikult väga meeldis seekordne Presidendi kõne EV 94. aastapäeval. Allpool mõned katked tema kõnest.

"...tänases päevas olgu tavalisest enam soovi mõtelda ja mõista, mis on see maa, mis on see meie Eesti elu."

"Ma olen mures, et oleme läinud liiale oma riigi ja enda valikute mahategemisega. Nõudlikkus riigi, võimulolijate ja iseenda suhtes on absoluutselt kohane. See on lausa vältimatu, ja siin ei tohi grammigi järele anda. Ent see nõudlikkus peaks olema õiglane ja mõistuslik."
Kahjuks on valjuhäälseimad tõepoolest kaks äärmust- need kes virisevad ja paduoptimist Ansip. Ent võiks olla vastupidi.

Hästi seletatas Ilves lahti Euroopa majandusprobleemid ning seostas selle meie riigiga. Ja lõpetuseks julgustas seadma uusi, kõrgeid sihte:
"Eestil on võimalus kasutada tänast seisu võtmaks veelgi tugevamat rolli Euroopa Liidus, näiteks IT valdkonnas. Olgem ausad, Euroopas on vähe neid riike, kus asjatundlikkus sellistes küsimustes nagu internetivabadus või e-teenused oleks nõnda suur."

"Olen tõesti mures, sest osaliselt heast soovist teha asju ratsionaalselt, optimeeritult ja säästlikult, kipub kahe silma vahele jääma, et riik kolib maalt ära. Ja presidendi asi on seda küsimust tõstatada."

"Enamgi veel: kui haldusreformi ei soovita teha süsteemselt ja juhitult, siis elu paratamatus viib selle läbi ikkagi ja juhitamatult, kusjuures silmas ei peeta mitte kodaniku, vaid kõikvõimalikke ametkondlikke huve."
Karta on, et nii läheb. Loodan, et maavanema kt poolt välja pakutud märksõna käesolevaks aastaks- "Koostöö"-, saaks ka aasta lõpus selle aasta märksõnana välja tuua. Koolireformi puhul see on õnnestunud. Küll oleks tore, kui seni passiivsed Emmaste ja Pühalepa aktiivsemalt ühisaruteludes kaasa lööks. Tundub, et kõik saavad aru, et teatud muudatusi oleks vaja, ent neid reaalselt teha on teine asi...

"Meie oma riik ongi kallis, kallim kui sulandumine suuremasse, aga seda me oleme kogu aeg teadnud. Nagu oleme teadnud, et oma riigita jäämise hind on kordades ja tuhandetes eludes veelgi rängem."

"Väiksem on kallim. Aga usun südamest, kui see väiksem on hästi hoitud, on ta meile väga kallis. Hindamatu."

Tõsi. Eesti riiki on majanduslikult kallis ülal pidada. Aga kõike ei saa rahas mõõta. Praegu aga keskendume siiski majanduslikule küljele. Kui raha pole, siis kust seda juurde saab?

"Kui kodus on jahe, ei tõmba ju kaaslaselt tekki ära, et endal oleks soojem. Samamoodi ei saa ka riigis lahendada ühe valdkonna probleeme teise arvelt."
Natukene liiga palju on tõesti kisa "võtame kaitse-eelarvest raha". Nagu ka President välja tõi, moodustab see võrreldes haridus- või sotsiaalkuludega väikese osa riigieelarvest. Ja teisalt on ka riigikaitsesse vaja panustada.

Teine variant on makse tõsta.
"Maksukoorem on valik. Valija valik," ütles Ilves. Ja nii ongi. Eelmisel kevadel tegid inimesed valiku madalate maksude kasuks.

"Armas sõber,
Sa võid täna tulevikku vaadata jätkuvalt teadmisega, et just meie saame elu Eestis paremaks teha. Me pole ära tarbinud oma homset. Me pole hüvede tagaajamisega jõudnud ummikusse, kust on pea võimatu väljuda. Meie ees on rohkem valikuid kui kunagi varem. Me ise oleme need võimalused loonud, rajanud ja avanud."

Kommentaare ei ole: